Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 13. novembri 2018 määrus, millega jäeti Marko Kuik (ik 38702250238) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata
Kaebuste esitajad ja kaebuste liik
Marko Kuigi ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari määruskaebused
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 13. novembri 2018. a määrus muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 8. septembri 2015. a otsusega tunnistati Marko Kuik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 1. septembri 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 3 aastat vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 15. aprillil 2015 ja lõpeb 15. aprillil 2022.
Vangla ja prokurör toetavad M. Kuigi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega.
3.Tartu Maakohtu 13. novembri 2018. a määrusega jäeti M. Kuik tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused M. Kuigi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 2 p 1 järgi. Materiaalsete eelduste osas märkis kohus järgmist. M. Kuiki on kriminaalkorras karistatud kahel korral samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Kinnipeetavale määrati varasemalt vanglakaristus, mis jäeti osaliselt täitmisele pööramata. Katseajal viibides rikkus M. Kuik talle määratud kohustusi ning tema kohta esitas kriminaalhooldusametnik
korduvalt erakorralisi ettekandeid. Katseajal pani M. Kuik toime uue kuriteo, mistõttu pöörati ärakandmata karistus täitmisele. Seega on M. Kuik jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist vaatamata varasemalt mõistetud karistusele. Kohtul puudus M. Kuigi varasemat elukäiku arvestades veendumus, et ta on suuteline vanglast ennetähtaegsel vabanemisel täitma kõiki määratud nõudeid ja kohustusi. Rasked on ka M. Kuigi kuriteo toimepanemise asjaolud. Kuriteo raskust näitab käideldud narkootilise aine kogus. M. Kuik käitles narkootilisi aineid nii enda tarbeks kui ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus pidas positiivseks, et M. Kuik on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest ning on astunud selleks vastavaid samme karistuse kandmise ajal. Samas aga on M. Kuik ka varem üritanud narkootikumide tarvitamisest loobuda, ent tulemusteta. Seetõttu puudus kohtul veendumus, et M. Kuik suudaks oma senist eluviisi muuta. Positiivsete asjaoludena võttis kohus arvesse veel kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammide läbimist, osalemist töövihiku analüüsis, eriala omandamist, osalemist tööhõives, distsiplinaarkaristuste puudumist, elu- ja töökoha olemasolu vanglast vabanemisel ning lähedaste toetust. Samas arvestas kohus, et elu- ja töökoht ning lähedaste toetus olid M. Kuigil olemas ka vabaduses viibides. Positiivsed asjaolud ei kaalu üles vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid, s.o varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja M. Kuigi isikut.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused M. Kuik ja tema kaitsja vandeadvokaat S. Sillar, kes taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja M. Kuigi vabastamist karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 4.1 M. Kuik möönab probleeme narkootikumidega, ent kinnitab, et on saanud täiskasvanuks. Ta mõistab, mida on teinud valesti ning soovib jätkata seaduskuulekalt. M. Kuik on täitnud isiklikku täitmiskava korrektselt, läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni ning sotsiaalprogrammid, mis on õpetanud riskiolukordi ära tundma. Ta on vabatahtlikult soovinud läbida lisaprogramme, kuid vangla pidas läbitud rehabilitatsiooni piisavaks. M. Kuigil puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on osalenud igal aastal majandustöödel ning omandanud puidupingioperaatori eriala. Vanglas on tööpuudus ning eneseteostamiseks puuduvad tegevused. M. Kuik abiellus vanglas viibides. Tema naine on tubli ema ning teineteist tuntakse juba 15 aastat. M. Kuik soovib Tartusse elama asudes muuta elukeskkonda, sest sotsiaaltöötajaga programme valides jõuti järeldusele, et keskkonnamuutus maandab oluliselt narkootikumide tarvitamise ja uue kuriteo toimepanemise riski. Minevikus ei aidanud keskkonnamuutus elustiili muuta, kuna lähedased, töö ja kodu jäid välismaal viibides M. Kuigist Eestisse maha. Samas ei pannud ta võõrsil viibitud 2 aasta ja 3 kuu jooksul toime uusi kuritegusid. Praegu on tal toetavad lähedased ning elu- ja töökoht. Vajadusel saab M. Kuik materiaalset abi Soomes töötavatelt vendadelt. Seega on täidetud eeldused õiguskuulekaks eluks: M. Kuigi huvid on muutunud, tal puudub täielikult soov tarbida mõnuaineid. Rehabilitatsiooni läbides teadvustas M. Kuik endale mõnuainetest tulenevat riski tervisele ja uue kuriteo toimepanemisele. Kriminaalhoolduse järelevalve all olles täidaks ta selle nõudeid täie tõsidusega. 4.2 Kaitsja leiab kokkuvõtlikult, et maakohus on kaalutlusõigust teostanud valesti. Kohus on ignoreerinud prokuröri, vangla, kriminaalhooldaja, kaitsja ja kinnipeetava seisukohta, et kinnipeetava võiks tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus arvestas vaid M. Kuigi käitumist enne vangistust jättes tähelepanuta tema pingutused vanglas. Kõige objektiivsema hinnangu vangistatu käitumisele on andnud vangla ja prokuratuur. Varasemalt on M. Kuik viibinud 10 kuud kinnipidamisasutuses, kuid seal ei püütudki teda „ümber kasvatada“. Praegu esmakordselt vanglarežiimil vabadusekaotuslikku karistust kandes on M. Kuik läbinud individuaalse täitmiskava täies mahus ning on nüüd sobilikum ühiskonna liige. Kohus on üle tähtsustanud toimepandud kuriteo asjaolusid ja M. Kuigi omaaegset lahkumist Eestist. Neid asjaolusid on arvestatud juba karistuse mõistmisel.
Arvestades miinimumilähedast karistust, ei saa M. Kuigi süüd pidada suureks. Kohus on teinud vea arvates, et M. Kuigi süü on vangistuses suurenenud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
5.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad M. Kuigi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebustes märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
6.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mille hindamiseks on sätestatud kriteeriumid KarS § 76 lg-s 4. Praegusel juhul on M. Kuik ja tema kaitsja välja toonud, et M. Kuigil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on täies mahus täitnud individuaalse täitmiskava, osalenud majandustöödel ja omandanud eriala. Neid asjaolusid on kohus positiivsena arvestanud. Maakohus on arvestanud ka M. Kuigi vabanemisejärgsete tingimustega – tal on olemas toetavad lähedased ning elu- ja töökoht. Samas viimased olid M. Kuigil olemas ka varem vabaduses viibides, kuid see ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist. Seetõttu ei saa ka ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et lähedased, elu- ja töökoht hoiaksid ära uute kuritegude toimepanemise.
7.Kaitsja on märkinud, et M. Kuik on küll varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid siis viibis ta 10 kuud kinnipidamisasutuses, kus teda ei püütudki ümber kasvatada. Vastuseks kaitsja väitele leiab ringkonnakohus järgmist. Harju Maakohtu 1. septembri 2010. a otsusega mõisteti M. Kuigile kohesele ärakandmisele 10 kuud vangistust 3-aastase katseajaga. Katseaja kohustuste rikkumise tõttu määrati M. Kuigile täiendavaid kohustusi – pöörduda psühhiaatri poole, läbida sõltuvusvastane ravikuur ja osaleda narkosõltuvuse vastases sotsiaalprogrammis. Väär on arvata, et üksnes isikule vangistusasutuses määratud programmid teda ümber kasvatavad. Ka kriminaalhoolduse eesmärgiks on kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste täitmise valvamise kõrval soodustada kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist, eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Ei lühiajaline vangistus, ega sellele järgnenud kriminaalhooldus ei täitnud aga karistuselt taotletavat eesmärki, sest M. Kuik pani katseajal toime uue kuriteo. Kuna M. Kuik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, jätnud täitmata kohtu poolt määratud kohustused ning pannud toime uue samaliigilise kuriteo katseajal, siis on ka ringkonnakohus seisukohal, et varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi arvestades puudub võimalus olla veendunud M. Kuigi motiveerituses ning lubadustes alustada seaduskuulekat elu.
8.M. Kuigi isiku kohta kinnipeetava iseloomustuses märgitu kinnitab ringkonnakohtu jaoks samuti prognoosi, et süüdlane võib ka tulevikus panna toime uusi kuritegusid. M. Kuigi mõtlemises ja hoiakutes on nähtud selliseid riske, nagu impulsiivsus, oskamatus näha ette tagajärgi, keskendumine enda jaoks positiivsetele tagajärgedele, probleemide pisendamine ning oskamatus enda süüd kriitiliselt hinnata (KoTo lk 5). Need asjaolud on uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaks faktoriks. Kuigi iseloomustusest lähtuvalt on toimunud muutusi ka positiivses suunas (M. Kuik soovib minna tööle, maksta võlad, säilitada head suhted lähedastega, väljendab motivatsiooni kuritegevusest loobumiseks), on eelpool nimetatud ohutegurid apellatsioonikohtu jaoks kaalukamad.
9.Maakohus on ohuprognoosi hindamisel võtnud arvesse ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, nagu seda kaalutlusõiguse teostamisel näeb ette KrMS § 76 lg 4. Kohus on ühtlasi põhjendanud, mida ta peab silmas süüdlase süü suuruse arvestamise juures. M. Kuik on pannud toime ühiskonnaohtliku
kuriteo, käidelnud narkootilist ainet koguses, millest oleks saanud narkojoobe tekitada rohkem kui 500 inimesele. M. Kuik käitles narkootilisi aineid nii enda tarbeks kui ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks tuleb arvestada, et maakohus ei ole kinnipeetava ohuprognoosi hindamisel arvesse võtnud ainult kuriteo toimepanemise asjaolusid, vaid on lähtunud ka kinnipeetava varasemast elukäigust ning tema isikust. Neid ja ka eelpool mainitud positiivseid asjaolusid kogumis kaaludes on kohus jõudnud järeldusele, et M. Kuigi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole võimalik.
10.Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on määrav KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Prokuratuuri arvamusega on kohus seotud põhjendamiskohustuse kaudu. Praegusel juhul on kohus arvestanud prokuratuuri poolt välja toodud positiivsete asjaoludega, ent pidanud negatiivseid kaalutlusi kaalukamateks. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
11.Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab kohtukolleegium määruskaebused rahuldamata. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.