Liiklussüüteod

1-18-10004

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kalev Veesalut süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes (alkoholijoove 0,78 mg/l ), juhtis 08.12.2018 kella 17:30 ajal, Rapla maakonnas Märjamaa vallas Haimre-Sulu-Velise tee 5ndal kilomeetril suunaga Märjamaa-Valgu tee poole, mootorsõidukit Volvo V70 reg.nr xxxxxxxxxxx. Rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid, pani Kalev Veesalu toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Arvestades asjaolu, et Kalev Veesalu on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel sissetulek, samuti on tõendamiseseme asjaolud selged, tegi prokurör kohtule ettepaneku tunnistada Kalev Veesalu süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära (ühe miinimumpäevamäära suuruseks arvestatud 10 eurot), s.o. 1000 eurot ning jätta mõistetud rahaline karistus KarS § 73 lg 2 alusel osaliselt, s.o. 30 päevamäära (300 eurot) ulatuses tingimisi kohaldamata, kui Kalev Veesalu üheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Reaalselt kuulub tasumisele rahaline karistus 70 päevamäära, s.o. 700 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada tasuda rahaline karistus, 700 eurot, osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 58.34 eurot. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p1 alusel võtta Kalev Veesalult ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et tõendamiseseme asjaolud on selged,

1-18-10004 Kalev Veesalu on temale süüdistuses esitatud kuriteo toime pannud ning kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi. Kalev Veesalu käitumises puuduvad teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Hinnates Kalev Veesalu teosüüd temale etteheidetud kuritegude toimepanemises, leiab kohus, et tema poolt toimepandud kuriteo asjaolusid arvesse võttes on alust rääkida süüst, mis on keskmisest väiksem. Kalev Veesalu karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kahtlustatavana ülekuulamisel väljendas ta kahetsust toimepandu üle, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kalev Veesalu on varem kriminaalkorras karistamata ning ta omab sissetulekut. Mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.o alkoholijoobes sõiduki juhtimisest, on põhjendatud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et prokuröri poolt taotletava rahalise karistuse ja lisakaristuse mõistmisega Kalev Veesalule on võimalik saavutada karistuse eesmärgid tema suhtes ning tagada õiguskorra kaitsmise huvid.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.