Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Välja mõista Aleksandr Supronilt kannatanu V A (konto number x Swedbank AS) kasuks 1500 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Aleksandr Suproni süüdistatakse selles, et tema rikkus 30.09.2018 kella 05:45 paiku Tallinnas Pelguranna 19 elumaja ees avalikus kohas käitumise üldnõudeid, tarvitades J B ja V A suhtes vägivalda, millega häiris ka Pelguranna tn 19 elanike K. U ja N. Š rahu ja turvatunnet, kes teavitasid läbi akna kuuldud ja nähtud kannatanute appihüüetest, kostuvatest löökidest ning peksmisest Häirekeskust. Nimelt tõukas Aleksandr Supron esmalt J B selili maha ning hakkas seejärel maas lamavat kannatanut peksma jalaga intensiivselt nii peapiirkonda, sh näkku, kui ka kehasse, kannatanu üritas peksmise ajal pead kätega kaitsta. Seejärel ründas Aleksandr Supron V A`t, üritades esmalt V A käsi selja taha väänata, ent kuna kannatanu osutas vastupanu ja üritas end haardest lahti rabeleda, hakkas Aleksandr Supron kannatanut peksma rusikaga pähe ja kui kannatanu löökide tagajärjel põlvili vajus, hakkas teda jalaga peksma intensiivselt nii peapiirkonda, sh näkku, kui ka kehasse, löökide tagajärjel kukkus kannatanu asfaldile pikali. V A püüdis löökide ajal nägu kätega kaitsta, samuti palus peksmise lõpetada, ent Aleksandr Supron seda ei teinud, vaid liikus uuesti veel vähemalt korra tagasi maaslamava J B juurde ja jätkas viimase jalaga peksmist, seejärel liikus uuesti veel vähemalt korra tagasi V A juurde, misjärel jätkas ka viimase jalaga peksmist. Peksmisega põhjustas Aleksandr Supron J B`le lühiajalise teadvusekao ning mõlemale kannatanule tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt J B`le ninaluude vähese nihkega murru, mõlema silma ümber prillhematoomi koos paistetusega, paistetuse vasakule põsele, hematoomi suupiirkonda, veritseva marrastuse parema kulmu piirkonda, marrastuse paremale meelekohale, selja alaosa põrutuse ning V A`le ninaverejooksu, hematoomid mõlema silma ümber, nina ja ülahuule turse, hematoomi vasaku kõrva piirkonnas ning kõrvataguse turse, pealaele hematoomi ja marrastuse, samuti veritseva marrastuse parema kulmu piirkonda, marrastuse vasakule küünarnukile. Samuti tõmbas Aleksandr Supron peksmise käigus jõuga J B kaelast hõbeketi, mis tekitas samuti füüsilist valu ja kaelale kriimustused ning milline kett jäi seejärel kaduma, lisaks tulid peksmise ajal vasakust kõrvast ära üks hõbedast ning üks kullast kuulitaoline kõrvarõngas, millest viimane jäi kaduma. Ka jäid peksmise käigus kaduma V A`l ees olnud optilised prillid ning vasakult randmelt käekell. Oma tegevusega rikkus Aleksandr Supron Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 sätestatut, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sh teist isikut lüüa, tõugata või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani Aleksandr Supron tahtlikult toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Aleksandr Suproni, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 28.11.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatav Aleksandr Suproni süüdi tunnistamist ja

karistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ning vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui Aleksandr Supron ei pane 1-aastase ja 2-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid, kohustudes: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, p 8 alusel kohustub Aleksandr Supron käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustub Aleksandr Supron heastama J B`le kuriteoga tekitatud kahju summas 3310.00 eurot hiljemalt 31.12.2019, milline summa kanda J. B AS-i Swedbank arvelduskontole nr x ning V A`le kuriteoga tekitatud kahju summas 1500.00 eurot hiljemalt 31.12.2019, milline summa kanda V. A AS-i Swedbank arvelduskontole nr x. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Aleksandr Supron`i koheselt kandmisele kuuluva karistusaja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 17.10.2018. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid- DVD- ja CD-plaadid, mis asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 270 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud

jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.