Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-9685 (18259000083)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Prokurör
Liis Vainola
Kriminaalasi
U.R-i süüdistustes KarS § 423 kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
U.R, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, ei tööta, kriminaalkorras karistatud 09.01.2018 Viru Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi 5 k vangistusega KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi 1 a 3 k katseajaga, väärteokorras 3 korral karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
v.-adv. Arri Tooming määratud korras
ja 424 lg 1 järgi
Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada U.R KarS § 423 ja § 424 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades KarS § 424 lg 1 alusel karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.
Süüdi tunnistada U.R KarS § 423 vangistust.
järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud
KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista U.R ’i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 ja KarS § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.01.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 (viis) kuud vangistust võrra ning mõista U.R’i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud vangistus 600 (kuussada) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada U.R Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada U.R-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada U.R-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.R-ilt menetluskuluna sundraha summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.R-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada U.R tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 870 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 72,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700063754 ning selgitus: „U.R, 1-18-9685, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid - 2 CD plaati, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
U.R on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 09.01.2018 karistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 4231 järgi, juhtis uuesti - 10.02.2018 kella 22.40 paiku xxxx juures B-kategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx ning tagurdas otsa sõiduautole xxxx registreerimisnumbriga xxxx, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. - 11.02.2018 kella 01.05 paiku xxxx teel B-kategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, omamata jätkuvalt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Oma tegevusega rikkus U.R liiklusseaduse § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega U.R , juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit vastava juhtimisõiguseta, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
kategooria
U.R kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 11.02.2018 kella 01.05 paiku xxxx teel juhtis B-kategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, olles alkoholijoobes. U.R-i väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0072 alkoholijoove lõpliku mõõtetulemusena 0,83 mg/l kohta. Oma tegevusega rikkus U.R liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Vastavalt § 69 lg 2 p-le 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Seega U.R , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on U.R-ile
mõistetavaks karistuseks KarS § 423 ja § 424 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades 9 kuud vangistust ning KarS § 4231 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 73 lg 4 alusel moodustada liitkaristus 09.01.2018 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 4231 järgi mõistetud ärakandmata karistusega 5 kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 1 aasta 8 kuud 600 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal allutada U.R kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada U.R-i katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatav U.R on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav U.R on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. U.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 kokkuleppele.
ja 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 120 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada U.R tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 870 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 72,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.