Liiklussüüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Z.L süüdistatakse selles, et tema olles 07.03.2016.a karistatud Harju Maakohtu 07.03.2016.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1850 KarS § 424 järgi, juhtis uuesti, so korduvalt ja tahtlikult 14.04.2018.a kella 06.08 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 540T kohaselt tuvastati Z.L-i veres alkoholisisaldus ühes grammis veres 3,07 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g). Sellise käitumisega rikkus Z.L LS § 69 lg 1, so juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras, LS § 69 lg 2 p 1, so alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, ning KorS § 36 lg 1, so joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, nõudeid. Sellise käitumisega pani Z.L toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra, süüdistatav Z.L ja tema kaitsja Veera Tolli-Baskin sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Z.L kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (

)

Anne Rebane kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.