1-18-7714/8 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb R.R ’il tasuda menetluskulud kokku summas 1621 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700061099 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-7714“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 18.12.2018. a kell 16:00. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 18.12.2018. a kell 16:00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

1-18-7714 ja talle vastu liikuvale mootorsõidukile Kawasaki Versis registreerimismärgiga xxx, mida juhtis A S. Teostades vasakpööret Kalaranna tänavale sõitis R.R mootorrattale vasaku külje pealt otsa, mille tõttu kaotas A S tasakaalu ja kukkus, saades liiklusõnnetuse käigus raske tervisekahjustuse: vasaku sääre lahtise hulgimurru (pindluu lähimise otsa murd, sääreluu lähimise otsa killunenud liigesesosene murd, sääreluu lähimise vaheosa ja keskmisekaugmise keskosa killunenud nihkega murd, vasaku sääre tagapinnal rebimishaav kaksiksääremarjaliahase ja kannakõõluse osalise vigastusega), vasaku puusanapa tagumise samba nihketa killunenud murru, haava vasaku reie keskmises-alumises kolmandikus välispinnal ja nahamarrastuse vasakul põlvel. Nimetatud tervisekahjustused on eluohtlikud ja pikaajalise kuluga, kestvusega üle 4 kuu, tervisekahjustused ja vastavad KarS § 118 lg 1 p 1, 2 sätestatud tunnustele. R.R pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist; pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi või keskkonda; pidi andma teed vasakule pöörates vastutulevale liiklejale; pidi enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid; pidi ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega; pidi sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. R.R jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Liiklusõnnetus toimus, kuna R.R rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 14 lg 2 – iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 – liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 17 lg 5 p 3 – mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti; LS § 33 lg 2 p 8 – juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; LS § 56 lg 1 – ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Seega pani R.R mootorsõidukijuhina toime liiklus- või käitusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.