Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatava elukohta.
Kriminaalasi nr 1-18-9262 kokkuleppemenetluse s kiirmenetluses
Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
Tartu Maakohus 15.november 2018.a Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-9262 (18278002187)
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Jane Oidsalu
Kriminaalasi
S.H süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses, kokkuleppemenetluses
Prokurör Kaitsja
Jüri Vissak Anti Aasmaa – riigi õigusabi osutamise korras
Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu 1 alusel kaitsjata Süüdistatav
S.H elukoht XXX isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik emakeel eesti keel, põhiharidus autojuht Agricom Tehnika OÜ-s kriminaalkorras karistamata, kehtivaid karistusi pole 14.-15.11.2018.a oli kahtlustatavana kinnipeetav tõkendita
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada S.H KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.H eelvangistuses 14.-15.11.2018.a viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 3 kuud 28 päeva vangistust S.H suhtes täielikult täitmisele, kui S.H ei pane 1-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid:
elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
•
ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
•
allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
•
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
•
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
•
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
edastada Maanteeametile
liiklusregistris
juhtimisõiguse
äravõtmise
KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.H-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 485 eurot 40 senti, milline summa koosneb järgmistest kuludest: •
110.40€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),
•
375€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2, KrMS § 2565 lg 2).
KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks S.H-le, kellelt võetakse kolmeks kuuks ära juhtimisõigus, tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada S.H menetluskulu 485.40€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu lõppkuupäevaks 40 eurot 45 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile 99918700060919 ühele järgmistest kontonumbritest: • • •
(makse
saaja)
viitenumbriga
SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „ , 1-18-9262, menetluskulu 15.11.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.
Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada kriminaalhoolduse teostamiseks täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks ning Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmise liiklusregistris kajastamiseks.
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249)
S.H süüdistatakse selles, et tema 14.11.2018 kella 01:42 paiku juhtis Tartu maakonnas Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 125. kilomeetril mootorsõidukit Volvo V70
reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus S.H kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani S.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena S.H-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (14.-15.november 2018), mille vältel S.H oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui S.H ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • •
elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
•
allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
•
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et S.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. • •
KarS 75 lg 4 alusel võtab S.H endale kohustuse alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et S.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud:
•
Riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 110 (ükssada kümme) eurot ja 40 senti, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu.
Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot; Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 485 (nelisada kaheksakümmend viis) eurot ja 40 senti - ära tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades S.H tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 40 (nelikümmend) eurot ja 45 senti. •
Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: Süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses.
Kohtunik Heli Sillaots
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.