Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Lepinguline kaitsja Raivo Bergson

RESOLUTSIOON

(ühesaja seitsmekümne) päevamäära ulatuses, s.o summas 3230 (kolm tuhat kakssada kolmkümmend) eurot ja 8 (kaheksa) kuulisest 18 (kaheksateist) päevasest vangistusest maha Harju Maakohtu 12.09.2014 kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-14-7393 ärakantud karistus, s.o 8 (kaheksa) kuuline 18 (kaheteist) päevane vangistus (selle kohtuotsuse järgi tehtud 516 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab 8 kuule 18 päevale vangistusele) ning lugeda ärakandmata karistuseks rahaline karistus 170 (ühesaja seitsmekümne) päevamäära ulatuses, s.o summas 3230 (kolm tuhat kakssada kolmkümmend) eurot.

juurde. 25.11.2015 dokumentide originaalide üleandmise-vastuvõtmise akti alusel Maanteeameti poolt politseile üle antud dokumendid, s.o 11.06.2014 taotlus sõiduki registreerimiseks arhiivitunnusega A1203552, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Maanteeametile. 6 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 6 DVD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. V.O ja B.J KMA komplekspäringu ankeedid, käe- ja allkirja eksperimentaalproovid, mis asuvad ümbrikus nr 17, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

(seitsesada

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata O.B välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude summas 750 (seitsesada viiskümmend) euro tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena (62,50 eurot kuus).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Viitenumber: 99918700060906. KrMS § 180 lg 1 alusel B.J-ilt välja mõista järgmised menetluskulud: üks kahendik 15.12.2015 dokumendiekspertiisi aktis nr 15E-DM0045 kajastatud ekspertiisi maksumusest, s.o 38,50 eurot; üks kahendik 04.04.2016 käekirjaekspertiisi aktis nr 16E-DK0019 kajastatud ekspertiisi maksumusest, s.o 282 eurot; üks kahendik 10.11.2016 dokumendiekspertiisi aktis nr 16E-DM0049 kajastatud ekspertiisi maksumusest, s.o 38,50 eurot; üks kahendik 11.11.2016 käekirjaekspertiisi aktis nr 16E-DK0122 kajastatud ekspertiisi maksumusest, s.o 282 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata B.J-ilt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude summas 641 (kuussada nelikümmend üks) euro tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena (esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 54 eurot ja 12-ndal kuul 47 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Viitenumber: 99918700060896 . Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Sundraha summas 750 eurot jätta B.J-ilt välja mõistmata, kuivõrd käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda kuritegudes, mis on aset leidnud enne Harju Maakohtu 12.09.2014 kohtuotsuse kuulutamist kriminaalasjas nr 1-14-7393, millega tunnistati B.J süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti temalt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p-s 2 sätestatud summas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus

kohaselt omandas V.O kõnealuse sõiduki 30.05.2014 Xxxx, kasutatud sõidukite müügiga tegelevalt saksa ettevõttelt 9400 (üheksa tuhande neljasaja) euro eest. Ehtsas arves on kõnealuse sõiduki kohta muu hulgas märgitud, et sõidukit kasutati tööalaselt (takso, rendiauto) ning sellel on suur läbisõit – umbes 422 000 km. Võltsitud arve oli valmistatud selliselt, et ettevõtte esindaja kustutas V.O ja B.J juuresolekul valge korrektoriga ehtsalt arvelt (arve algdokumendilt) osa lahtreid koos nendes sisalduva trükitud teksti ja numbritega, kus oli kajastatud sõiduki tegelik hind (9400 eurot), sõiduk eelnev tööalane kasutamine (taksona, rendiautona) ja suur läbisõit (umbes 422 000 km). Pärast seda palus V.O B.J kirjutada arvele vale ostuhinna 21 400 eurot ning B.J tegi seda. Seejärel tegi ettevõtte esindaja ümbertehtud arvest koopia, mille andis üle V.O-le. B.J, kirjutades eelkirjeldatud asjaoludel arvele vale ostuhinna, ning V.O , paludes B.J seda teha, teadsid, et kõnealune arve on dokument, mis annab V.O-le võimaluse esineda õiguskäibes sõiduki omanikuna, kellel on õigus sõiduki oma äranägemise järgi käsutada (võõrandada) ja nõuda sõiduki võimalikul edasimüümisel (võõrandamisel) selle eest tasu. Samuti teadsid B.J ja V.O , et võltsitud arve näitab sõidukit oluliselt kallimana, kui see tegelikult oli, ning seeläbi võimaldab V.O nõuda sõiduki võimalikul edasimüümisel (võõrandamisel) selle turuväärtusest oluliselt suuremat müügihinda. Samuti teadsid V.O ja B.J , et võltsitud arve alusel on tulevasel sõiduki edasimüümisel võimalik vabaneda võlaõigusseaduse § 6 lõigest 1, § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenevast kohustusest teatada lepingueelsete läbirääkimiste käigus sõiduki võimalikule ostjale, ostu finantseerijale (nt liisingufirmale) või teistele potentsiaalsetele lepingupooltele ja lepingu sõlmimist ette valmistavatele isikutele tõesed andmed kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel äratuntav huvi. Nende asjaolude hulka kuulub muu hulgas müüdava sõiduki eelnev tööalane kasutamine takso või rendiautona ning sõiduki suur läbisõit, millised asjaolud vähendavad üldteadaolevalt sõiduki turuväärtust. Seega pani V.O oma tahtliku tegevusega toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t tahtlikult kallutas teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimisele.

numbritega, kus oli kajastatud sõiduki tegelik hind (9400 eurot), sõiduk eelnev tööalane kasutamine (taksona, rendiautona) ja suur läbisõit (umbes 422 000 km). Seejärel tehti muudetud arvest koopia ja kirjutati hinnalahtri pealdisse, s.o saksakeelse sõna juurde (eesti keeles Hind) vale ostuhinna – 21 400 (kakskümmend üks tuhat nelisada) eurot. Esitades kahel korral arvet Maanteeametile teadis V.O, et tegemist on võltsitud arvega, mille sisu on võrreldes ehtsa arvega eelkirjeldatud viisil muudetud. Arve esitamisel Maanteeametile oli V.O eesmärgiks näidata sõidukit oluliselt kallimana, kui see tegelikult oli, ning seeläbi saada võimaluse nõuda tulevasel sõiduki edasimüümisel selle turuväärtusest oluliselt suuremat müügihinda. Samuti tahtis V.O vabaneda tulevasel sõiduki edasimüümisel võlaõigusseaduse § 6 lõigest 1, § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenevast kohustusest teatada lepingueelsete läbirääkimiste käigus sõiduki võimalikule ostjale, ostu finantseeriajale (nt liisingufirmale) või teistele potentsiaalsetele lepingupooltele ja lepingu sõlmimist ette valmistavatele isikutele tõesed andmed kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel äratuntav huvi. Nende asjaolude hulka kuulub muu hulgas müüdava sõiduki eelnev tööalane kasutamine takso või rendiautona ning sõiduki suur läbisõit, millised asjaolud vähendavad üldteadaolevalt sõiduki turuväärtust. Seega pani V.O oma tahtliku tegevusega toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi (enne 01.01.2015 kehtinud KarS § 345 lg 1 redaktsioonis; alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 345 lg 1 sõnastuse kohaselt ).

kindlustusandjale ebaõiged andmed kindlustusjuhtumi (liiklusõnnetuse) kohta soovisid B.J ja V.O , et kindlustusandja maksaks välja kindlustushüvitise sõidukitele vajaliku remondi maksumuse või sõidukite turuväärtuse ulatuses. Sõiduk xxxx reg.nr xxxx, VIN-kood xxxx, väljalaskeaasta 2011, kuulus kõnealuse liiklusõnnetuse toimumise aja seisuga B.J-ile. Sõiduk xxxx xxxx, VIN-kood xxxx, väljalaskeaasta 2008, oli kõnealuse liiklusõnnetuse toimumise aja seisuga AS SEB Liising omandis, liisingulepingu nr L13109778 alusel O.B vastutavas kasutuses ja selle osaühingu juhatuse liikme V.O faktilises kasutuses. Sõiduki xxxx reg.nr xxxx suhtes oli 08.07.2014 If P&C Insurance AS kui kindlustusandja ja B.J kui kindlustusvõtja vahel sõlmitud liikluskindlustuse leping, mille kohta oli väljastatud poliis nr E7752060118, ja 08.07.2014 kaskokindlustuse leping, mille kohta oli väljastatud poliis nr 3X201100285219. Liikluskindlustuse poliisi kohaselt algab kindlustusperiood 08.07.2014 kell 14:32 ja lõpeb 07.10.2014 kell 24:00 Kaskokindlustuse (sõidukikindlustuse) poliisi kohaselt algab kindlustusperiood 08.07.2014 ja lõpeb 07.07.2015, omavastutus on 191 eurot. 19.07.2014 edastas V.O If P&C Insurance AS-le elektronkirja, milles nõudis kindlustushüvitise väljamaksmist hiljemalt 22.07.2014. Sõiduk xxxx xxxx on saanud liiklusõnnetuse tulemusena selliseid vigastusi, mille kõrvaldamine ei olnud võimalik või majanduslikult otstarbekas, millest tulenevalt hüvitas If P&C Insurance AS liikluskindlustuse poliisi nr E7752060118 alusel selle sõiduki omanikule AS -le SEB Liising sõiduki kindlustusjuhtumieelse väärtuse summas 16 300 (kuusteist tuhat kolmsada eurot), kandes selle summa AS SEB Liising pangakontole kahes osas: 29.07.2014 – 10 800 (kümme tuhat kaheksasada) eurot, 05.08.2014 – 5500 (viis tuhat viissada) eurot. Sõiduk xxxx on samuti saanud liiklusõnnetuse tulemusena selliseid vigastusi, mille kõrvaldamine ei olnud võimalik või majanduslikult otstarbekas, millest tulenevalt pidi If P&C Insurance AS kaskokindlustuse (sõidukikindlustuse) poliisi nr 3X201100285219 alusel hüvitama selle sõiduki omanikule B.J-ile sõiduki kindlustusjuhtumieelse väärtuse summas vähemalt 18 000 (kaheksateist tuhat) eurot, millest on maha arvatud omavastutus 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot, s.t pidi maksma vähemalt 17 809 (seitseteist tuhat kaheksasada üheksa) eurot. 01.08.2014 edastas B.J kindlustusandjale elektronpostiga kahju hüvitamise nõude, milles ta palus hüvitada talle kahju summas 24 900 (kakskümmend neli tuhat üheksasada) eurot, milline summa vastas tema hinnangul sõiduki xxxx reg.nr xxxx turuväärtusele Eestis enne kindlustusjuhtumit (liiklusõnnetust). Kindlustusandja jättis kindlustushüvitise B.J-ile välja maksmata, sest kahjukäsitluse, s.o kindlustusjuhtumi vormistamise ja asjaolude tuvastamise käigus tekkis kindlustusandjal kindlustuskelmuse kahtlus ning 16.08.2014 loobus B.J kindlustushüvitise nõudest.

Teadvalt vale kahjuteate esitamisega ja teadvalt vale seletuse andmisega tekitas V.O kindlustusandjal ebaõige ettekujutuse, nagu oleks kindlustusjuhtum (vargus) toimunud, soovides, et kindlustusandja maksaks välja kindlustushüvitise, mille suuruseks on omavastutuse summa võrra vähendatud sõiduki turuhind Eestis vahetult enne väidetava kindlustusjuhtumi (sõiduki varguse) toimumist, millele lisandub autovahetuskulude katteks väljamakstav summa 10% ulatuses sõiduki turuhinnast. Sõiduk xxxx VIN-koodiga xxxx oli soetatud V.O poolt 30.05.2014 Xxxx, kasutatud sõidukite müügiga tegelevalt saksa ettevõttelt ning 11.06.2014 registreeriti see sõiduk Maanteeameti liiklusregistris V.O nimele, omistades sõidukile registreerimisnumbri xxxx. 15.08.2014 sõlmisid liisingfirma Swedbank Liising AS kui ostu finantseerija ja O.B esindaja V.O kui ostja järelmaksuga müügilepingu nr 01180970L, mille kohaselt kohustus Swedbank Liising AS omandama O.B taotlusel ja huvides (selle osaühingu valdusse ja kasutusse andmiseks) V.O-lt kõnealuse sõiduki maksumusega 22 900 (kakskümmend kaks tuhat üheksasada) eurot ja O.B kohustus tasuma Swedbank Liising AS-le esimese osamaksena 4580 (neli tuhat viissada kaheksakümmend) eurot ning ülejäänud sõiduki maksumuse osa, s.o 18 320 (kaheksateist tuhat kolmsada kakskümmend) eurot tasuma igakuiste tagasimaksetega viie aasta jooksul iga kuu 15-ndaks kuupäevaks vastavalt maksegraafikule, mille järgi viimane tagasimakse pidi tehtama 15.08.2019. Järelmaksuga müügilepingu sõlmimise päeval, s.o 15.08.2014 tasus O.B liisingufirmale esimese osamakse 4580 (neli tuhat viissada kaheksakümmend) eurot ning samal päeval omandas Swedbank Liising AS kõnealuse sõiduki V.O-lt, sõlmides viimasega vastava müügilepingu. 15.08.2014 allkirjastatud eseme üleandmise-vastuvõtu akti alusel läks kõnealuse sõiduki valdus üle O.B-le . 26.08.2014 registreeriti sõiduk Swedbank Liising AS nimele, kandes see liisingufirma liiklusregistrisse sõiduki omanikuna, O.B vastutava kasutajana ning V.O (tavalise) kasutajana. Eelnimetatud sõiduki suhtes oli 26.08.2014 Xxxx A/S Eesti filiaali kui kindlustusandja ja O.B (V.O isikus) kui kindlustusvõtja vahel sõlmitud kaskokindlustuse leping, mille kohta oli väljastatud kaskokindlustuse poliis nr 685494853. Selle poliisi kohaselt soodustatud isikuks on Swedbank Liising AS, kindlustusperiood algab 26.08.2014 kell 16:00 ja lõpeb 10.08.2015 ning varguse, ärandamise või röövimise korral on omavastutus 15% kahju suurusest, kuid mitte vähem kui 200 eurot. Kõnealusest kaskokindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused läksid seoses kindlustusettevõtte üleminekuga 31.10.2014 Leedu äriühingule UAB DK ”PZU Lietuva” ning 31.05.2015 Leedu äriühingule AB „Lietuvos draudimas“, kes tegutseb Eestis oma filiaali kaudu. Väidetavast kindlustusjuhtumist (sõiduki vargusest) tuleneva kahju hüvitamiseks pidi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal maksma Swedbank Liising AS -le vähemalt 8500 (kaheksa tuhat viissada) eurot sõiduki xxxx reg.nr xxxx turuväärtuse katteks ja O.B-le vähemalt 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot autovahetuskulude katteks, s.o kokku vähemalt 9350 eurot (üheksa tuhat kolmsada viiskümmend) eurot. Kindlustusandja jättis siiski need summad välja maksmata, sest kahjukäsitluse, s.o kindlustusjuhtumi vormistamise ja asjaolude tuvastamise käigus tekkis kindlustusandjal kindlustuskelmuse kahtlus. Seega pani V.O oma tahtliku tegevusega toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kindlustuskelmuse), s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil (süüdistuse punktid 3.3-3.4).

ajal Tallinnas Pärnu mnt 139 asuvas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse varavastaste kuritegude teenistuses andis kriminaalasjas nr 15230102989 kannatanuna ülekuulamisel teadvalt valesid ütlusi ja nimelt väitis, et ajavahemikul 31.05.2015 kella 13:00 kuni 06.06.2015 kella 08:50 xxxx asuva korterelamu juurest varastati Swedbank Liising AS-le kuuluv, järelmaksuga müügilepingu nr 01180970L alusel O.B vastutavas kasutuses ja osundatud osaühingu liikme V.O faktilises kasutuses olev sõiduk xxxx reg.nr-ga xxxx, VIN-kood xxxx, väljalaskeaasta 2011, musta värvi. Tegelikkuses ei ole seda vargust toimunud. Seega pani V.O oma tahtliku tegevusega toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise.

oli 08.07.2014 If P&C Insurance AS kui kindlustusandja ja B.J kui kindlustusvõtja vahel sõlmitud liikluskindlustuse leping, mille kohta oli väljastatud poliis nr E7752060118, ja 08.07.2014 kaskokindlustuse leping, mille kohta oli väljastatud poliis nr 3X201100285219. Liikluskindlustuse poliisi kohaselt algab kindlustusperiood 08.07.2014 kell 14:32 ja lõpeb 07.10.2014 kell 24:00 Kaskokindlustuse (sõidukikindlustuse) poliisi kohaselt algab kindlustusperiood 08.07.2014 ja lõpeb 07.07.2015, omavastutus on 191 eurot. 19.07.2014 edastas V.O If P&C Insurance AS-le elektronkirja, milles nõudis kindlustushüvitise väljamaksmist hiljemalt 22.07.2014. Sõiduk xxxx on saanud liiklusõnnetuse tulemusena selliseid vigastusi, mille kõrvaldamine ei olnud võimalik või majanduslikult otstarbekas, millest tulenevalt hüvitas If P&C Insurance AS liikluskindlustuse poliisi nr E7752060118 alusel selle sõiduki omanikule AS -le SEB Liising sõiduki kindlustusjuhtumieelse väärtuse summas 16 300 (kuusteist tuhat kolmsada eurot), kandes selle summa AS SEB Liising pangakontole kahes osas: 29.07.2014 – 10 800 (kümme tuhat kaheksasada) eurot, 05.08.2014 – 5500 (viis tuhat viissada) eurot. Sõiduk xxxx on samuti saanud liiklusõnnetuse tulemusena selliseid vigastusi, mille kõrvaldamine ei olnud võimalik või majanduslikult otstarbekas, millest tulenevalt pidi If P&C Insurance AS kaskokindlustuse (sõidukikindlustuse) poliisi nr 3X201100285219 alusel hüvitama selle sõiduki omanikule B.J-ile sõiduki kindlustusjuhtumieelse väärtuse summas vähemalt 18 000 (kaheksateist tuhat) eurot, millest on maha arvatud omavastutus 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot, s.t pidi maksma vähemalt 17 809 (seitseteist tuhat kaheksasada üheksa) eurot. 01.08.2014 edastas B.J kindlustusandjale elektronpostiga kahju hüvitamise nõude, milles ta palus hüvitada talle kahju summas 24 900 (kakskümmend neli tuhat üheksasada) eurot, milline summa vastas tema hinnangul sõiduki xxxx reg.nr xxxx turuväärtusele Eestis enne kindlustusjuhtumit (liiklusõnnetust). Kindlustusandja jättis kindlustushüvitise B.J-ile välja maksmata, sest kahjukäsitluse, s.o kindlustusjuhtumi vormistamise ja asjaolude tuvastamise käigus tekkis kindlustusandjal kindlustuskelmuse kahtlus ning 16.08.2014 loobus B.J kindlustushüvitise nõudest.

kohustusest sõiduki xxxx reg.nr-ga xxxx. Sõiduk xxxx VIN-koodiga xxxx oli soetatud V.O poolt 30.05.2014 Xxxx, kasutatud sõidukite müügiga tegelevalt saksa ettevõttelt ning 11.06.2014 registreeriti see sõiduk Maanteeameti liiklusregistris V.O nimele, omistades sõidukile registreerimisnumbri xxxx. 15.08.2014 sõlmisid liisingfirma Swedbank Liising AS kui ostu finantseerija ja O.B esindaja V.O kui ostja järelmaksuga müügilepingu nr 01180970L, mille kohaselt kohustus Swedbank Liising AS omandama O.B taotlusel ja huvides (selle osaühingu valdusse ja kasutusse andmiseks) V.O-lt kõnealuse sõiduki maksumusega 22 900 (kakskümmend kaks tuhat üheksasada) eurot ja O.B kohustus tasuma Swedbank Liising AS-le esimese osamaksena 4580 (neli tuhat viissada kaheksakümmend) eurot ning ülejäänud sõiduki maksumuse osa, s.o 18 320 (kaheksateist tuhat kolmsada kakskümmend) eurot tasuma igakuiste tagasimaksetega viie aasta jooksul iga kuu 15-ndaks kuupäevaks vastavalt maksegraafikule, mille järgi viimane tagasimakse pidi tehtama 15.08.2019. Järelmaksuga müügilepingu sõlmimise päeval, s.o 15.08.2014 tasus O.B liisingufirmale esimese osamakse 4580 (neli tuhat viissada kaheksakümmend) eurot ning samal päeval omandas Swedbank Liising AS kõnealuse sõiduki V.O-lt, sõlmides viimasega vastava müügilepingu. 15.08.2014 allkirjastatud eseme üleandmise-vastuvõtu akti alusel läks kõnealuse sõiduki valdus üle O.B-le . 26.08.2014 registreeriti sõiduk Swedbank Liising AS nimele, kandes see liisingufirma liiklusregistrisse sõiduki omanikuna, O.B vastutava kasutajana ning V.O (tavalise) kasutajana. Eelnimetatud sõiduki suhtes oli 26.08.2014 Xxxx A/S Eesti filiaali kui kindlustusandja ja O.B (V.O isikus) kui kindlustusvõtja vahel sõlmitud kaskokindlustuse leping, mille kohta oli väljastatud kaskokindlustuse poliis nr 685494853. Selle poliisi kohaselt soodustatud isikuks on Swedbank Liising AS, kindlustusperiood algab 26.08.2014 kell 16:00 ja lõpeb 10.08.2015 ning varguse, ärandamise või röövimise korral on omavastutus 15% kahju suurusest, kuid mitte vähem kui 200 eurot. Kõnealusest kaskokindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused läksid seoses kindlustusettevõtte üleminekuga 31.10.2014 Leedu äriühingule UAB DK ”PZU Lietuva” ning 31.05.2015 Leedu äriühingule AB „Lietuvos draudimas“, kes tegutseb Eestis oma filiaali kaudu. Väidetavast kindlustusjuhtumist (sõiduki vargusest) tuleneva kahju hüvitamiseks pidi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal maksma Swedbank Liising AS -le vähemalt 8500 (kaheksa tuhat viissada) eurot sõiduki xxxx reg.nr xxxx turuväärtuse katteks ja O.B-le vähemalt 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot autovahetuskulude katteks, s.o kokku vähemalt 9350 eurot (üheksa tuhat kolmsada viiskümmend) eurot. Kindlustusandja jättis siiski need summad välja maksmata, sest kahjukäsitluse, s.o kindlustusjuhtumi vormistamise ja asjaolude tuvastamise käigus tekkis kindlustusandjal kindlustuskelmuse kahtlus. Seega pani O.B oma tahtliku tegevusega toime KarS § 212 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kindlustuskelmuse), s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, mis on toime pandud juriidilise isiku poolt. 3.1 B.J süüdistatakse selles, et 30.05.2014 Xxxx asuval ettevõtte kasutatud sõidukite müügiplatsil B.J võltsis V.O kihutamisel saksakeelse arve nr 208, mis kajastab kasutatud sõiduki xxxx (VIN-kood xxxx) soetamist V.O poolt. Võltsitud arve oli valmistatud ehtsa arve ümbertegemise teel. Ehtsa arve (originaalarve) kohaselt omandas V.O kõnealuse sõiduki 30.05.2014 Xxxx, kasutatud sõidukite müügiga tegelevalt saksa ettevõttelt 9400 (üheksa tuhande neljasaja) euro eest. Ehtsas

arves on kõnealuse sõiduki kohta muu hulgas märgitud, et sõidukit kasutati tööalaselt (takso, rendiauto) ning sellel on suur läbisõit – umbes 422 000 km. Võltsitud arve oli valmistatud selliselt, et ettevõtte esindaja kustutas V.O ja B.J juuresolekul valge korrektoriga ehtsalt arvelt (arve algdokumendilt) osa lahtreid koos nendes sisalduva trükitud teksti ja numbritega, kus oli kajastatud sõiduki tegelik hind (9400 eurot), sõiduk eelnev tööalane kasutamine (taksona, rendiautona) ja suur läbisõit (umbes 422 000 km). Pärast seda palus V.O B.J kirjutada arvele vale ostuhinna 21 400 eurot ning B.J tegi seda. Seejärel tegi ettevõtte esindaja ümbertehtud arvest koopia, mille andis üle V.O-le. B.J, kirjutades eelkirjeldatud asjaoludel arvele vale ostuhinna, ning V.O , paludes B.J seda teha, teadsid, et kõnealune arve on dokument, mis annab V.O-le võimaluse esineda õiguskäibes sõiduki omanikuna, kellel on õigus sõiduki oma äranägemise järgi käsutada (võõrandada) ja nõuda sõiduki võimalikul edasimüümisel (võõrandamisel) selle eest tasu. Samuti teadsid B.J ja V.O , et võltsitud arve näitab sõidukit oluliselt kallimana, kui see tegelikult oli, ning seeläbi võimaldab V.O nõuda sõiduki võimalikul edasimüümisel (võõrandamisel) selle turuväärtusest oluliselt suuremat müügihinda. Samuti teadsid V.O ja B.J , et võltsitud arve alusel on tulevasel sõiduki edasimüümisel võimalik vabaneda võlaõigusseaduse § 6 lõigest 1, § 14 lõigetest 1 ja 2 tulenevast kohustusest teatada lepingueelsete läbirääkimiste käigus sõiduki võimalikule ostjale, ostu finantseerijale (nt liisingufirmale) või teistele potentsiaalsetele lepingupooltele ja lepingu sõlmimist ette valmistavatele isikutele tõesed andmed kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel äratuntav huvi. Nende asjaolude hulka kuulub muu hulgas müüdava sõiduki eelnev tööalane kasutamine takso või rendiautona ning sõiduki suur läbisõit, millised asjaolud vähendavad üldteadaolevalt sõiduki turuväärtust. Seega pani B.J oma tahtliku tegevusega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise.

AS-le esitatud veebilehe kaudu 10.07.2014 kell 10:45. Samuti kirjeldas V.O kõnealust liiklusõnnetust 25.07.2014 kell 09:45-09:53 ja 12:22-12:31 toimunud telefonivestluses If P&C Insurance AS esindajaga. Sündmuskohalt tehtud telefonikõnes, If P&C Insurance AS-le esitatud kahjuteadetes ning telefonivestlustes If P&C Insurance AS esindajaga, kirjeldasid B.J ja V.O omavahel kokkulepitult kõnealust liiklusõnnetust juhusliku sõidukite kokkupõrkena, millega lõid kindlustusandjal ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, sest tegelikult ei ole see liiklusõnnetus toimunud juhuslikult, vaid oli B.J ja V.O poolt põhjustatud tahtlikult. Lavastades liiklusõnnetust ja esitades kindlustusandjale ebaõiged andmed kindlustusjuhtumi (liiklusõnnetuse) kohta soovisid B.J ja V.O , et kindlustusandja maksaks välja kindlustushüvitise sõidukitele vajaliku remondi maksumuse või sõidukite turuväärtuse ulatuses. Sõiduk xxxx reg.nr xxxx, VIN-kood xxxx, väljalaskeaasta 2011, kuulus kõnealuse liiklusõnnetuse toimumise aja seisuga B.J-ile . Sõiduk xxxx, VIN-kood xxxx, väljalaskeaasta 2008, oli kõnealuse liiklusõnnetuse toimumise aja seisuga AS SEB Liising omandis, liisingulepingu nr L13109778 alusel O.B vastutavas kasutuses ja selle osaühingu juhatuse liikme V.O faktilises kasutuses. Sõiduki xxxx reg.nr xxxx suhtes oli 08.07.2014 If P&C Insurance AS kui kindlustusandja ja B.J kui kindlustusvõtja vahel sõlmitud liikluskindlustuse leping, mille kohta oli väljastatud poliis nr E7752060118, ja 08.07.2014 kaskokindlustuse leping, mille kohta oli väljastatud poliis nr 3X201100285219. Liikluskindlustuse poliisi kohaselt algab kindlustusperiood 08.07.2014 kell 14:32 ja lõpeb 07.10.2014 kell 24:00 Kaskokindlustuse (sõidukikindlustuse) poliisi kohaselt algab kindlustusperiood 08.07.2014 ja lõpeb 07.07.2015, omavastutus on 191 eurot. 19.07.2014 edastas V.O If P&C Insurance AS-le elektronkirja, milles nõudis kindlustushüvitise väljamaksmist hiljemalt 22.07.2014. Sõiduk xxxx on saanud liiklusõnnetuse tulemusena selliseid vigastusi, mille kõrvaldamine ei olnud võimalik või majanduslikult otstarbekas, millest tulenevalt hüvitas If P&C Insurance AS liikluskindlustuse poliisi nr E7752060118 alusel selle sõiduki omanikule AS -le SEB Liising sõiduki kindlustusjuhtumieelse väärtuse summas 16 300 (kuusteist tuhat kolmsada eurot), kandes selle summa AS SEB Liising pangakontole kahes osas: 29.07.2014 – 10 800 (kümme tuhat kaheksasada) eurot, 05.08.2014 – 5500 (viis tuhat viissada) eurot. Sõiduk xxxx on samuti saanud liiklusõnnetuse tulemusena selliseid vigastusi, mille kõrvaldamine ei olnud võimalik või majanduslikult otstarbekas, millest tulenevalt pidi If P&C Insurance AS kaskokindlustuse (sõidukikindlustuse) poliisi nr 3X201100285219 alusel hüvitama selle sõiduki omanikule B.J-ile sõiduki kindlustusjuhtumieelse väärtuse summas vähemalt 18 000 (kaheksateist tuhat) eurot, millest on maha arvatud omavastutus 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot, s.t pidi maksma vähemalt 17 809 (seitseteist tuhat kaheksasada üheksa) eurot. 01.08.2014 edastas B.J kindlustusandjale elektronpostiga kahju hüvitamise nõude, milles ta palus hüvitada talle kahju summas 24 900 (kakskümmend neli tuhat üheksasada) eurot, milline summa vastas tema hinnangul sõiduki xxxx reg.nr xxxx turuväärtusele Eestis enne kindlustusjuhtumit (liiklusõnnetust). Kindlustusandja jättis kindlustushüvitise B.J-ile välja maksmata, sest kahjukäsitluse, s.o kindlustusjuhtumi vormistamise ja asjaolude tuvastamise käigus tekkis kindlustusandjal kindlustuskelmuse kahtlus ning 16.08.2014 loobus B.J kindlustushüvitise nõudest. Seega pani B.J oma tahtliku tegevusega toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kindlustuskelmuse), s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

II Kokkuleppe sisu Süüdistatava V.O , kaitsja Dmitri Teplõhhi ja prokuröri Deniss Medvedevi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör V.O karistamist KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 19,00 eurot, s.o rahalise karistusega summas 950 eurot; KarS § 345 lg 1 järgi rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 19,00 eurot, s.o rahalise karistusega summas 1330 eurot; KarS § 212 lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 19,00 eurot, s.o rahalise karistusega summas 3800 eurot; KarS § 320 lg 1 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 19,00 eurot, s.o rahalise karistusega summas 1520 eurot, millised karistused tuleb liita KarS § 64 lg 1, 3 alusel suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõistes liitkaristuseks rahalise karistuse 280 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 19,00 eurot, s.o rahalise karistusega summas 5320 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, 13.01.2016 kuni 14.01.2016, s.o 2 päeva arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, ning lugedes ärakandmata karistuseks rahaline karistus 274 päevamäära ulatuses, s.o 5206 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 434 eurot ja 12-ndal kuul 432 eurot. V.O kriminaalmenetluse kulud on kokku 2999 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena (esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 250 eurot ja 12-ndal kuul 249 eurot). Lisaks mõistetakse süüdistatavalt V.O-lt solidaarselt O.B-ga välja tsiviilhagi kannatanu AB Lietuvos draudimas kasuks varalise kahju nõudes summas 3408,20 eurot, viivise nõudes (põhinõudelt alates tsiviilhagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras 8% aastas) ning kannatanu kriminaalmenetluse kulude nõudes summas 935 eurot. Süüdistatava O.B , kaitsja Dmitri Teplõhhi ja prokuröri Deniss Medvedevi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör O.B karistamist KarS § 212 lg 2 rahalise karistusega 5000 (viis tuhat) eurot, mis KarS § 66 lg 1, 3 alusel määratakse ositi tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 417 eurot ja 12-ndal kuul 413 eurot. O.B kriminaalmenetluse kulud on kokku 750 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena (62,50 eurot kuus). Lisaks mõistetakse süüdistatavalt O.B-lt solidaarselt V.O-ga välja tsiviilhagi kannatanu AB Lietuvos draudimas kasuks varalise kahju nõudes summas 3408,20 eurot, viivise nõudes (põhinõudelt alates tsiviilhagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras 8% aastas) ning kannatanu kriminaalmenetluse kulude nõudes summas 935 eurot. Süüdistatava B.J , kaitsja Raivo Bergsoni ja prokuröri Deniss Medvedevi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör B.J karistamist KarS § 344 lg 1 järgi rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 19,00 eurot, s.o rahalise karistusega summas 1330 eurot ning KarS § 212 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 19,00 eurot, s.o rahalise karistusega summas 1900 eurot, millised karistused tuleb liita KarS § 64 lg 1, 3 alusel suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõistes liitkaristuseks rahalise karistuse 170 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 19,00 eurot, s.o rahalise karistusega summas 3230 eurot. KarS § 65 lg 1 lause 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus

Harju Maakohtu 12.09.2014 otsusega mõistetud karistusega, jättes nimetatud karistused täitmisele iseseivalt. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, 28.04.2016, s.o 1 päev, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, ning lugeda ärakandmata karistuseks rahaline karistus 167 päevamäära ulatuses, s.o 3173 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 265 eurot ja 12-ndal kuul 258 eurot). B.J kriminaalmenetluse kulud kokku on 641 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena (esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 54 eurot ja 12-ndal kuul 47 eurot). III Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatavad V.O , O.B ja B.J kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped KrMS § 239-245 sätteid järgides. Süüdistatavad on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.O süüditunnistamiseks KarS § 344 lg 1- § 22 lg 2, § 345 lg 1, § 212 lg 1 ja KarS § 320 lg 1 järgi, O.B süüditunnistamiseks KarS § 212 lg 2 järgi ning B.J süüditunnistamiseks KarS § 344 lg 1 ja KarS § 212 lg 2 järgi ning neile kokkulepetes märgitud karistuste mõistmiseks. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning tuleb süüdistatavatelt välja mõista. Samuti tuleb süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Julia Vernikova kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.