1-18-3475/25 - Rahvatervisevastased süüteod - Narkootikumidega seotud süüteod - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1.Elvis Elblaus teadlikult ja tahtlikult soovis käidelda ebaseaduslikult narkootilisi aineid, tellides neid https://www.chem.eu/ kaudu ja tasudes tellimuse eest interneti teel. Ained tellis Elvis Elblaus Hollandist Eestisse sisseveo eesmärgil endale tarvitamiseks eeluurimisel täpselt tuvastamata kohast ja ajal, kuid enne 24.02.2017, enda nimele aadressile XXX. Elvis Elblaus tellis ethylphenidate, s.o helesinist kristalse aine massiga 1,30 grammi, mis sisaldas narkootilist ainet etüülfenidaati (EP, etüül-2-fenüül-2-(piperidiin-2-üül)atsetaat) 1,13 grammi ja kaks, viieks margiks perforeeritud, pabeririba kirjega ET IZOLA M, mis sisaldas narkootilist ainet etisolaami (4-(2-klorofenüül)-2-etüül-9-metüül-6H-tieno[3,2-f]-[1,2,4]-triasolo[4,3a][1,4]diasepiin), s.o kokku kümme marki. Tellitud narkootilised ained soovis Elvis Elblaus Eesti Vabariiki sisse vedada Hollandist täpselt tuvastamata saatjalt kasutades ära postiteenuse osutajaid. Elvis Elblausi tellitud postisaadetis jõudis Eestisse, kuid peeti 24.02.2017 kinni ja narkootiliste ainete sissevedu ja omandamine jäi süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata. Elvis Elbalusi tellitud 1,13 grammi etüülfenidaati sisalavast sinisest kristalsest ainest oleks võinud saada narkootilisejoobe 56 kuni 15 inimest ning 10 etisolaami sisaldavast margist 10 inimest. Vastavalt NPALS 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Elvis Elblausi tellitud narkootilistest ainetest oleks saanud narkootilise joobe 66 kuni 25 inimest, seega on narkootilist ainet suures koguses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilised ained, etüülfenidaat (EP, etüül-2-fenüül-2-(piperidiin-2-üül)atsetaat) ja etisolaam (4-(2-klorofenüül)-2-etüül-9-metüül-6H-tieno[3,2-f]-[1,2,4]-triasolo[4,3-a][1,4]diasepiin) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 4 lg 1 kohaselt toimub I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisseja väljavedu meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil üksnes Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel. Elvis Elblausil puudus igasugune luba narkootiliste ainete sisseveoks ja käitlemiseks. Seega Elvis Elblaus, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katsega, pani toime KarS § 184 lg 1 – KarS § 25 lg 1, 2 ja 3 sätestatud kuriteo.“, mille kohaselt on Elvis Elblausile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 – KarS § 25 lg 1, 2 ja 3 järgi.

3.2.Tõendite analüüsist maakohtu otsuses. Nõustub maakohtuga selles, et järgmiste asjaolude üle puudub vaidlus: Elvis Elblaus tellis etüülfenidaati ja etisolaami internetipoest chems.eu. Puudub ka vaidlus, et ainete ostmise ajal olid nimetatud ained kantud keelatud ainete nimekirja, mis on kehtestatud sotsiaalministri määruse lisana. Puudub vaidlus, et Elblaus tellis nimetatud ained üksnes isiklikus otstarbeks. Ka selles puudub vaidlus, et süüdistataval puudus etüülfenidaadi ja etisolaami käitlemiseks luba, kuna sellise loa saamine füüsilise isiku poolt on võimatu ja välistatud kehtiva õigusega. Maakohus on oma otsuses nõustunud, et süüdistatava eesmärk oli tellida aineid enda raviks, mitte aga endale joobe tekitamiseks. Ka selles osas puudub vaidlus. Kaitsja leiab, et maakohus on süüdistatava suhtes ülekohtuselt käitunud andes tunnistaja KK ütlustele süüdistatavat halvustava sisu. Kuna süüdistatav kasutab ka muuhulgas toidulisandeid, võis ta ema enda mälus inimlikust eksimusest need kaks asja omavahel seguneda. Maakohus on ilma igasuguse põhjenduseta ja meelevaldselt jätnud arvestamata asjas ülekuulatud tunnistajate TT ja KK ütlused selle kohta, et nendele tajutavalt oli Elvis Elblaus veendunud, et ained, mida ta internetipoest tellib, on Eestis lubatud (ehk ei ole keelatud ainete nimekirjas). Kaitsja esita tunnistajate ütlused. Maakohus on ilma ühegi sisulise põhjenduseta lugenud Elvis Elblausi ütlused osas, milles ta kinnitab, et ei teadnud tellimuse esitamise ajal ainete keelatusest ja uskus aineid olevat lubatavad, mitteusaldusväärseks. Maakohus on põhjendamatult jätnud kõrvale kaitsja poolt esitatud tellimuse kinnituse, millest nähtub Elvis Elblausi poolt konkreetsete postiga saabunud ainete tellimine ja süüdistatava poolt tellitud ainete kogused. Maakohus loeb oma otsuses tuvastatuks, et viimati kirjutati välja süüdistatavale sarnaste ainetega ravimeid 2012 aastal. Tunnistaja ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et süüdistatavale on viimati kirjutatud välja ravimit X Inglismaal elamise ajal, ehk ajavahemikus 2015 – 2017. Maakohus on tunnistaja ja süüdistatava ütlused täiesti põhjendamatult arvestamata jätnud. Maakohus on oma otsuses teinud prokuröri poolt esitatud veebilehe väljatrükist loogiliselt võimatuid järeldusi seal oleva hoiatuse kohta. Kohus jätab tähelepanuta, et Elvis Elblaus on kohtuistungil andnud ütlusi, et ta ei ole seda hoiatust kunagi lugenud. Kohus poolt märgitu, et KarS § 184 lg 1 subjektiivse koosseisu täidetusest Elvis Elblausi käitumises saab rääkida vaid juhul, kui tal oli aine tellimise hetkel vähemalt üldine arusaamine sellest, et tellitavad ained on narkootilised või psühhotroopsed ained, on väär ja võimatu. Nimekirjas olemine on ainus tunnus, mis teeb ainest narkootilise või psühhotroopse KarS mõttes. 3.3 Maakohtu otsuse probleemsus subjektiivse koosseisu sisustamisel. Maakohus on oma otsuses subjektiivse koosseisu omadusi täies mahus ignoreerinud, käsitledes isiku teotahtlust tervikuna. See oli viga, mis viis maakohtu ebaõige lahendini. Kaitsja toob välja maakohtu otsuse lõigud ja esitab oma kommentaarid. Leiab, et asjas kogutud tõendite pinnalt on tõeseimaks versiooniks toimunust see, et süüdistatav

pojale ravimeid välja kirjutatud. Enamas ulatuses oli tegemist kuulduste või süüdistatavat iseloomustavate ütlustega. Punktis 13 tehakse maakohtule etteheide süüdistatava ütluste vales tõlgendamises. Nimelt ei ole Elvis Elblaus vaidlustanud chem.eu kaudu kinni peetud ainete tellimist, kuid väidab alusetult ennast õigustavalt, et tellis endale tarbimiseks „ravimeid“. Samas andis ta ütlusi, et tuli Inglismaalt ära just selleks, et tema tellitavad „ravimid“ seal keelustati. Lisaks väitis ennast õigustavalt, et arvas, et ained on Eestis lubatud, kuna chem.eu kodulehel polnud märget, et need on Eestis keelatud. Kõrval märkusena, et chem.eu kodulehel oli selgelt ja üheselt arusaadav, et tegemist on eksperimentaalsete kemikaalidega, mis ei sobi inimtarbimiseks. Seega ei saanud olla tegemist üheski riigis legaalsete ravimitega. KarS § 32 lg 1 teise lause kohaselt on isik teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtu antud hinnangust saab välja lugeda objektiivse külje tellimise teo, subjektiivse külje, s.o teadlikult tellimusse ainete nimetuste ja koguse märkimise ja tasumise. Selle alusel esitaski maakohtus esialgse viite, et tõlgendab E. Elblausi ütlusi „selles osas süü omaksvõtuna“. Maakohus analüüsib kohtuotsuse lehtedel 4 -11 maakohtus esitatud tõendeid ja esitatud mõttekäike. Prokuratuur leiab, et kohtuotsuse põhiosa ülesehituslik külg ei raskenda kohtuotsuse arusaadavust ega takista kohtu siseveendumuse kujunemise jälgitavust. Alusetu on kaitsja väide, et kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav (apellatsiooni punkt 14). Prokuratuur leiab, et sisutud on kohtule tehtud etteheited kohtuotsuse tõendite analüüsis. Apellatsiooni III jaos (punktid 15-36) toodud tõendite analüüsis toodud etteheidete puhul tuleb öelda, et kohtu järeldustega rahulolematus ei tee kohtu seisukohti väärateks. Eriti etteheited, mis puudutavad KK ütluste hindamist (Apellatsiooni punkt 18). Prokurör esitab kohtuistungi protokollist KK vastused prokuröri küsimustele märkides, et ütlustest saab aru, et KK andis ütlusi enamjaolt selle kohta mida ta „teadis“ poja Elvis Elblausi ütlustest. Seda kinnitas tunnistaja KK vastates ka kaitsja küsimustele. Seega oli maakohus igati õigustatud väljendama oma seisukohta selles, et Elvis Elblaus oli ema KK viinud eksitusse selles, et tellib ravimeid ja teeb seda kohasest internetipoest. Kohtu järeldustega rahulolematus ei tee kohtu seisukohti väärateks. Täiesti alusetult ja üksnes johtuvalt kaitsetaktikast on rõhutatud (apellatsiooni punktis 20), et maakohus on alusetult jätnud arvestamata KK ja TT ütlused sellest, et nad teadsid, et Elvis Elblaus tellis ravimeid. Tegelikult põhines tunnistajate „teadmine„ enamjaolt Elvis Elblausi ütlustele, ehk siis tegemist oli kuuldustega, mis KrMS § 66 lg 2-1 kohaselt ei ole tõend. Prokurör esitab ülevaate TT ütlustest ja peab oluliseks märkida, et tunnistaja ei saa teada seda, mida Elvis Elblaus teab või ei tea, vaid seda, mida Elvis Elblaus on tunnistajale väitnud ennast teadvat, välja arvatud juhul kui nad on koos mingit asja kogenud. Siis saab tunnistaja teada, et tal oli see teadmine ja sama teadmise sai ka samal ajal teine. Asjakohatult on apellant teinud apellatsiooni punkti 22 lõpus tunnistajate kuulduste põhjal tehtud järeldus nagu nendest ütlustest saaks järeldada, et Elvis Elblaus kujutas ette, et tellitud ained ei olnud keelatud ainete nimekirjas. Kaitsja jätab sellest „loogilisest„ järeldusest välja asjaolu, et Inglismaalt lahkus Evis Elblaus just põhjusel, et neid aineid seal enam tellida ei tohtinud. Loogilise tegevusena oleks eriti kõrgendatud kontroll olukorra kohta Eestis, kus ta polnud mõni aasta elanud. Ennast õigustavalt püüab ta nüüd väita, et ta ei teadnud. Seaduse mittetundmine ei saa vabastada vastutusest. Alusetu on ka maakohtule tehtud etteheited apellatsiooni punktides 29,30, sest pole eluliselt usutav, et Elvis Elblaus, kes väidetavalt on korduvalt Chem.eu kodulehe kaudu tellinud ei ole kunagi vaadanud avalehte ega uurinud milliseid hoiatusi lehel on, eriti olukorra, kus ta ise väitis, et oli uurinud kas Eestisse saab tellida, kuid jättis uurimata kas võib tellida. Interneti poest

tellides käib tellijaga kaasas tellija hoolsuskohustus, kes peab tagama, et kauba tellimisel täidab tellija kõik riiki sisseveoks vajalikud formaalsused. Elvis Elblausi paljasõnalised väited, et ta ei teadnud, ei vaadanud on kõik kantud väljatöötatud kaitsetaktikast ja ei muuda maakohtu järeldusi ebaõigeteks. Alusetu on kaitsja väide (apellatsiooni punkt 25, 26, 27), et kohtu põhjendamatu tegevuse osas, sest kohus on hinnanud esitatud tõendit, kuid esiteks teo suhtes ületab see tõend süüdistuse piirid, sest ei ole konkreetselt selle tellimuse tellimuskiri ja teiseks, kuna ei puuduta konkreetselt seda tellimus, ei ole teada mis kogused olid konkreetsel tellimiskirjal. Tunnistaja KK vastates prokuröri küsimustele ütles, et Elvis oli talle öelnud et tellis juba detsembris 2016. Kaitsja püüe esitleda tunnistajate ütlusi eksimusena (punkt 26) on kantud üksnes kaitsetaktikast, sest näiteks tunnistaja KK on nimetanud nii kuu kui ka aasta. Juhul kui kaitsja leiab, et tunnistaja ütlused on valed, siis kehtib see tunnistaja kõikide ütluste kohta, sest pole ju välistatud, et ta „eksis“ siis ka kõikides muudes asjaoludes. Seda ei olla kaitsja aga väitnud. Puudub alus arvata, et süüdistatava ema või elukaaslane annaks valeütlusi, kuid nad räägivad enamjaolt vaid seda, mida nad Elvis Elblausilt on kuulnud ja kuuldus ei ole tõend, sest nad ise konkreetset asjaolu ei ole näinud ega kogenud. Tunnistajate KK ja TT ütlustest ei ole jäänud kõrvaldamata kahtlusi mida kohus pidanuks tõlgendama süüdlase kasuks. Tegelikult toetavad just detsembris 2016 aine tellimist kaude ka Elvis Elblausi enda vastused kaitsjale. Asjakohaselt on maakohus määratlenud Elvis Elblausile ravimite väljakirjutamise aja, sest Elvis Elblaus ega tema kaitsja ei ole kohtule esitanud mitte ühtki tõendit, et Elvis Elblausile oleks enne süüdistuses näidatud aega Inglismaal või kuskil mujal ravimeid kirjutatud. Iseenesest ei ole see tegelikult ka oluline, sest Elvis Elblaus ei tellinud ravimit, vaid inimkasutuseks keelatud eksperimentaalseid kemikaale. Asudes aktiivsele kaitsele oli süüdistataval ja kaitsjal võimalus esitada oma väiteid kinnitavaid tõendeid, seda ei tehtud. Seega on apellatsiooni punktis 28 tehtud kohtule sisutu etteheide. Samuti ei ole asjakohased maakohtu otsusele tehtud etteheited apellatsiooni punktides 31-36 ning 37-48 subjektiivse koosseisu kohta. Seda muuhulgas ka põhjusel, et Elvis Elblausil on kohustus NPALSist tulenevalt hoiduda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, mille konkreetsem nimekiri on seaduse lisa, omandamisest ilma arsti ettekirjutuseta. Puutuvalt kaitsja väitele, et enne nimekirja kandmist pole tegu narkootilise või psühhotroopse ainega on väär. Ainet määratletakse tema toime kaudu, ehk siis vastav toime on ainel alates selle aine tekkimisest ning vastavalt selle kasutusele määratakse kuuluvus narkootilise või psühhotroopse ainete hulka. Juhul kui tegemist ei ole inimesele kasutuseks mõeldud ainega ei ole vaja ainet sellisena määratleda, sest lihtsalt ohtlikkust või mõju inimesele pole vajalik uurida. Elvis Elblausi vastusest prokuröri küsimusele on arusaadav, et ta teadis, et tegemist on eksperimentaalse ainega ja oleks ilmselgelt pidanud uurima, milline on selle aine käitlemise võimalused Eestis. Lisaks kattuvad need ütlused ka tellimise aja kohta TT antud ütlustega, et Eestis Elvis Elblaus kohe arsti juurde ei saanud ja siis tellis 2016. Kõik Elvis Elblausi ja ka tunnistajate KK ja TT ütlused kinnitavad, et Elvis Elblaus tellis ainet, mis mõjus tema psüühikale ja tervisele. Seega juhul kui lähtuda kaitseverisoonist, et Elvis Elblaus tegeles ravimi ostmisega, siis ka see ei olnud kooskõlas kehtiva õigusega. Ravimiseaduse § 2 lg 1 sätestab ravimina igasuguse aine või ainete kombinatsiooni, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu ning lõikes 2 on näidatud, et õigus otsustada aine või toote määratlemine ravimina ning toote määratlemine homöopaatilise preparaadina on Ravimiametil. Süüdistataval ega kastjal ei ole

esitada mitte ühtki dokumenti selle kohta, et tegemist oli nn ravimiga, ega saagi olla, sest chem.eu kaudu müüdi eksperimentaalseid kemikaale. Sellest oli Elis Elblaus teadlik (tema ütlustest - katsetas enda peale). Seega saab teha vaid ühe järelduse, Elvis Elblaus soovib teda mõjutavat ainet ja leidis sellise, olles ükskõikne igasuguse seadusliku regulatsiooni osas, ja tellis. Ta teadis, et tellib mõjuainet. Ained olid kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Alusetu on apellandi väide, nagu oleks prokurör esitanud kohtule lausvalet. Chem.eu e-pood müüs eksperimentaalaineid, milledel oli kanepi, kokaiini jt kodulehel toodud mõjuainetega sarnane mõju, ühesõnaga narkootilise joobe mõju ja e-poe kasutajana teadis seda ka Elvis Elblaus. Lisaks olles tarbinud psühhotroopse ja narkootilise mõjuda ravimeid arsti ettekirjutusel teadis ta täpselt millist mõju tellitavad ained annavad ja ka nende mõju, sest see on märgitud ka ravimi kirjeldustesse. See oli Elvis Elblausi varasem teadmine, kui sai ravimit (narkootiline ja psühhotroopne mõju, vajalik arstiretsept). Väär on apellandi väide, nagu oleks maakohus asjakohatult lähtunud keskmise inimese teadlikkusest (p. 43), sest puudub hoolsuskohustus. Seda põhjusel, et inimestel on olemas üldteadmised, mille olemasolu ühiskond saab eeldada igalt tervelt inimeselt. KarS § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Oma kahtluste aluseid, kas Elvis Elblaus kuulub keskmise inimese hulka, ei ole apellant avanud, samuti ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud, et Elvis Elblausil oleks vaimupuuet, vaid ta on terve inimene, kes on varem kokku puutunud sarnaste ainetega arsti retseptiga saadud ravimites, kuid ta puudusid meditsiinilised eriteadmised. Seega on kohus kohaselt rakendanud Elvis Elblausi tegevuse hindamisel keskmise inimese teadlikkust. Samuti on alusetud apellandi väited, et maakohus ei ole käsitlenud kaitseargumente (apellatsiooni punktid 49-55). Kaitsja tuues välja punktis 50 kaitsekõnes öeldu kinnitab, et eelnevas punktis kohtule tehtud etteheide ei ole õige, kuna kohus on toonud kohtuotsusesse kaitsja sõnad. Arutelu teemal, kus ja kuidas oleks saanud Elvis Elblaus teada suure koguse ilma ise kümme korda joovet saamata, on kergelt öeldes hämamine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on ilma arstiretseptita keelatud, seega ei peaks tavainimesel isegi tekkima küsimust, palju ma võin tarbida, sest üldse ei või, rääkimata suurest kogusest. Keelatud aine tellimisel on tellija riisiko, vastutus, vastavalt tellitud kogusele. Elvis Elblausi paljasõnalised väited, et ta ravis ennast ei ole tõsiselt võetavad, sest tal (ka tema elukaaslasel ja emal) puudus meditsiiniline teadmine ja arsti kutse, et oleks saanud või võinud seaduslikult ravimit määrata hinnates Elvis Elblausi tervislikku seisundit ja ravivajadust ja –alternatiive. Tuleb märkida, et igal juhul keelatud ainetega eneseravi ei kvalifitseeru raviks vaid keelatud ainete käitlemiseks. Keelatud ainete kogus lähtub aine mahust või hulgast, mis antud juhul saadi Elvis Elblausi tellitud ja talle adresseeritud postipakist. Samuti on maakohus kohtuotsuse lehel 11 argumenteerinud, et kaitsja viide seaduste vastuolule põhiseadusega on alusetu. Seda kui põhjalikult peab kohus iga asjaolu argumenteerima ei ole õnneks seadusandja ette näinud, riigikohtu põhijuhis on, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema jälgitav ja arusaadav. Maakohus ei ole jätnud kaitsja seisukohta tähelepanuta, vaid asunud kaitsja soovitust teisele seisukohale. Apellatsiooni punktides 56-74 esitleb kaitsja oma seisukoha koosseisu eksimusest ja punktides 75-89 keelueksimusest tegemata maakohtule otseselt ühtki etteheidet. Kaitsja näitab sellega väljatöötatud kaitsetaktikast tulenevat leppimatust kohtuotsusega, väites kogumis, et maakohus ei ole kaitseversiooni mõtteviisi järginud. Maakohus ei ole sedastanud Elvis Elblausi tegevuses koosseisu- ega keelueksimust. Prokuratuur jääb süüdistusteesides toodud seisukohtade juurde.

Apellatsiooni osas karistusnormi pinge Põhiseadusega (p. 90-99) esitleb apellant oma visiooni kuidas võiks olla reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete regulatsioon Eestis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS) annab konkreetse juhise, kuidas seaduses viidatud nimekirja ained liidetakse ja seadusandja on andnud täpse korra, millega sisustatakse nimekiri. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15, s.o konkreetse volitusnormi, alusel on sotsiaalminister vastu võtnud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja korra ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad, mis sisaldavad juba täpsemaid ja konkreetsemaid käitumisviise. Nimetatud nimekirjad on avaldatud Riigi Teataja I osas iga muudatuse tegemise järel ja nii kehtiv redaktsioon kui muudatused ja nende tegemise ajad on kättesaadavad avalikus internetist www.riigiteataja.ee alt. Etüülfenidaat (jrk nr 5) ja etisolaam (jrk nr 4) lisati (vastu võetud 28.05.2014 sotsiaalministri määrusega nr 31) nimekirja (lisa 1 asendati nimetatud määruse lisaga) ja lisamine avaldati RT I, 30.05.2014, 6 ja muudatus jõustus 02.06.2014. Tegemist on seaduse alusel vastu võetud ja avaliku õigusaktiga, mis on kehtestatud seaduses ettenähtud korras. Asjakohatu on apellandi väide, et selliselt on viidud narkootilise aine lisamine parlamentaarse kontrolli alt väljas, sest kõik blanketsed õigusnormid viivad teise õigusakti juurde, mis omakorda viitavad konkreetsetele kordadele ja juhenditele. Kaitsja soovitused muuta õigusnormide hierarhiat ja piirata karistusõiguse rakendamine teatud õigusnormide astmeteni on täiesti asjakohatu. Kehtivas õiguses on nimekirjad kehtestatud põhiseaduslikku korda järgides, ehk siis seaduse volitusnormiga antud volituste piirides õige isiku poolt ja avaldatud. Tegemist ei ole põhiseadusvastase korra ega nimekirjaga ei vormilt ega sisult. Tuleb rõhutada, et kaitsja viidatud võimumonopol on demokraatlikus Eestis rahva käes ja parlament on pidanud vajalikuks kehtestada seaduse just selliste volitusnormidega usaldades, parlamendi poolt peaministriks valitud isiku ettepanekul presidendi nimetatud, sotsiaalministrit. Mingil juhul ei ole põhjendatud nimetada volitusnormide täitmise korda (täpsema korra kehtestamine ja nimekirjade kehtestamine) ning blanketseid õigusnorme demokraatiadefitsiidiks. Laskumata pikemasse analüüsi leiab prokuratuur, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel vastu võetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad, ei ole vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kokkuvõtlikult ei esine KrMS § 338 ega § 339 sätestatud Pärnu Maakohtu kohtuotsuse tühistamise aluseid. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu kohtuotsuse põhistused ei ole piisavad või on KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel ebatäpsed on võimalik teha kohtuotsuses täpsustusi sisulist otsust muutmata. Prokuratuur ei taotle suulist menetlust. Palub KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta Pärnu Maakohtu kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon täies mahus rahuldamata.

10.3.Kaitsja on vaidlustanud kohtule esitatud arvutiväljatrüki www. chem.eu tellimuslehele antud hinnangut. Nimelt on kohus jõudnud järeldusele, et tõend on usaldusväärne osas, et süüdistatava jaoks ei ole nimetatud lehel tellimuste vormistamine võõras, mitte aga osas, et esitatud tellimusleht oli aluseks süüdistuses märgitud postisaadetise edastamisele Elvis Elblausile ( otsuse lk 7). Kohtu seisukohaga mittenõustumist põhjendab kaitsja süüdistatava poolse kinnitusega, et tegemist on sama tellimusega. Samuti sellega, et tellimuslehel näidatud kuupäev klapib orienteeruvalt paki saabumise ajaga. Viimase osas kolleegium märgib, et tegemist on kaitsja oletusega, mis pole ühegi tõendiga kinnitust leidnud. Süüdistatava ütluste osas kolleegium märgib, et maakohus on tuginenud tõendi usaldusväärsusele hinnangu andmisel tema ütlustele sellest, et süüdistuses nimetatud aineid tellis ta 2016 novembris( t.lk. 99). Sellised ütlused riimuvad ka tunnistajate ütlustega ainete tellimise aja osas. TT andis ütlusi ainete tellimise kohta novembris 2016 ja KK ütluste kohaselt toimus ainete tellimine detsember 2016. Eeltoodud kokkulangevaid ütlusi on kaitsja apellatsioonis hinnanud kui ekslikeks tähtsusetus asjaolus. Samas on just ajaline faktor tõendi usaldusväärsusele antud hinnangus maakohtu põhjenduste kohaselt oluline. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et esitatud tellimusleht ei anna alust tõdemuseks, et tegemist on just süüdistuses nimetatud saadetise tellimusega ja et süüdistatav soovis Hollandist tellida väiksemas koguses aineid, kui süüdistuses on märgitud ja temale adresseeritud postisaadetis sisaldas. Esitatud tellimus kannab kuupäeva 14.02.2017 ehk erinevat aga nii süüdistatava enda kui tunnistajate poolt kinnitatud tellimuse tegemise ajast. Lehelt nähtub, et tellimust ei ole ostukorvi edastatud ning kõige olulisem on, et kohtule ei ole esitatud tellimuse kinnituse osas mingeid tõendeid. Kaitsja viide kahtluste tõlgendamisest süüdistatava kasuks märgib kolleegium, et In dubio pro reo-põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-15). Antud juhul puudub tõendikogum, mis kaitsja versiooni kinnitaks, mistõttu kõrvaldamata kahtlusest rääkida ei saa.

analoogidega. Seega on süüdistatava tahte tuvastamisel ainetu kaitsja väide, et süüdistuse esemeks olevad ained pole täpselt sama toimeainega haigusloos figureerinud ravimitega. Kuna nii metüülfenidaat kui alprasolaam ja ka diazepaam kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja on ka asjakohatu kaitsja väide, et kohus ei tee vahet ravimi mõiste ja narkootilise /psühhotroopse aine tähenduse vahel. Kolleegium nõustub maakohtu tõdemusega, et teaduspõhist uurimistööd teinud süüdistataval oli täielik arusaam tellitavate ainete mõjust ja asjaolust, et tegemist on narkootiliste /psühhotroopsete ainetega. Tahtluse tõendamatust ei tingi ka kohtu poolt chem.eu väljatrüki ( t.lk. 105-108) sisu otsuses kajastamine kuna tõendiandmetest tõesti nähtub, et chem. eu on tunnustatud turuliider teaduskemikaalide valdkonnas ning on ka viide, et suur hulk teaduskemikaalidest on analoogsed ja sarnase struktuuriga ainetele nagu kanep, kokaiin, ketamiin ehk siis on nende ainetega sarnane mõju ehk tekitavad narkootilise joobe. Seejuures on kohus seaduslikult oma põhjenduses lähtunud keskmise inimese teadlikkusest ja arusaamisest, et viimati nimetatud siis kanepi, kokaiini ja ketamiini näol on tegemist narkootiliste/psühhotroopsete ainetega. Siinkohal kolleegium ka märgib, et kaitsja poolt keskmise inimese argumentatsiooni sidumine vaid ettevaatamatusdeliktiga on ebaõige. Karistusõiguses on keskmise mõistliku inimese arusaamisele tuginetud tahtliku kuriteo koosseisule vastavate tunnuste tuvastamisel, nii näiteks ähvarduse veenvuse kui ka kehalise väärkohtlemise tagajärjena valu tuvastamisel. Kaitsja on leidnud, et asjaolu, et tegemist on narkootilise või psühhotroopse ainega sõltub selle nimekirja kandmisest ja leiab, et kuna Elvis Elblaus ei teadnud, et ained on nimekirja kantud on koosseisulise asjaolu mitteteadmine. Kolleegium, nõustudes prokuröri vastuses esitatud seisukohaga, et ainet määratletakse ikka tema toimeaine kaudu, märgib, et maakohus on juba süüdistatava ütlustele tuginevalt tuvastanud, et süüdistatav oli teadlik ka nimetatud nimekirja olemasolust. Kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et ta ei pidanud vajalikuks nimekirja vaadata, ei välista maakohtu poolt tõendite kogumis alusel tahtluse ja teadmiste osas tehtud järeldusi. Süüdistatav teadis, et tellitud ainete analooge sisaldavad ravimid ei ole olnud vabalt ostetavad vaid tegemist on rangelt meditsiinilisele kontrollile allutatud retseptiravimite koostisainetega. Ta tegi interneti vahendusel uurimustööd, luges teaduslikke artikleid, võrdles analoogide tuvastamiseks toimeaineid. Asjaolu, et tellitud ainete näol pole tegemist ravimitega on üheselt arusaadav ka chem.eu lehel olevast selgitusest, et pakutava näol on tegemist teaduskemikaalidega, mida müüakse vaid teadusuuringute eesmärgil ning need ei ole ette nähtud inimtarbimiseks. Eeltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et koosseisueksimuse jaatamiseks ehk siis veendumuseks, et süüdistatav ei pidanud isegi võimalikuks ega kujutanud isegi ette, et tegemist on narkootiliste/psühhotroopsete ainetega, igasugused alused puuduvad. Apellatsioonis esitatud väited ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi süüdistatava teadmisest, et tellitud ainete näol on tegemist narkootiliste/psühhotroopsete ainetega. 11.2 Kaitsja on psühhotroopse aine suure koguse tuvastamise vaidlustamisel leidnud, et psühhotroopse aine suure koguse tuvastamine eeldab alati eksperdi või asjatundja arvamust. Maakohus on juba sellise väite ekslikkuse osas otsuses põhjendused esitanud ning on seejuures viidanud ka Riigikohtu asjakohasele lahendile nr 3-1-1-7-14. Kolleegium osundab siinkohal uuesti ka lahendis nr 3-1-1-95-16 sedastatule, et kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt ei ole KarS §-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist piiratud kindlat liiki tõendite olemasoluga. Öeldu tähendab, et juhtudel, kui

narkootilise või psühhotroopse aine koostis on kindlaks tehtud, ei eelda narkojoobe võimalikkuse sedastamine vältimatult aine mõju uurimist ekspertiisi vormis. Siinkohal kolleegium märgib, et nii kohtuotsuse kui ka kriminaalasja materjalidest tulenevalt on antud asjas ekspertiisiga tuvastatud, et Elvis Elblausi poolt tellitud ainete puhul on tegemist psühhotroopsete ainete etisolaami ja etüülfenidaadiga, millised kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja( t.lk. 40-41). Samuti on äravõetud ainete suure koguse hindamisel aluseks EKEI toksikoloogiaeksperdi poolt koostatud vastused käideldud ainete joobe tekitamiseks vajalike koguste osas nii ühele keskmisele inimesele kui ka 10-le keskmisele inimesele. Nimetatud dokumentaalsed tõendid, milledes kajastub eksperdi arvamus, on lubatavad tõendid ning nende usaldusväärsuses pole analoogselt maakohtuga ka ringkonnakohtul alust kahelda. Maakohtu järeldust suure koguse tuvastamise osas ei väära ka kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendid ning argumentatsioon, et mitte igasugune psühhotroopse aine kogus ei ole narkojoovet tekitav või et mingi aine tarvitamine ei tähenda joovet. Antud juhul on piisava selguse ja lubatavate ning usaldusväärsete tõenditega tuvastatud, et tellitud ainete kogus on hinnatav NPALS § 31 lg 3 ettenähtud suure kogusena. Kaitsja on teinud etteheited, et kohus pole suure koguse teadlikkuse osas hinnanud kogust individuaalselt, rangelt lähtuvalt vaid süüdistatava isiklikul kogemusel põhinevast toimest ja talle vajalikust kogusest. Kolleegium osutab siinkohal kehtivale kohtupraktikale ja Riigikohtu lahendile 3-1-1-121-06, kus on juba sedastatud, et määratlemaks kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, tuleb aluseks võtta keskmine, teatud määral narkootikumidega puutumuses olnud isik. Samuti on Riigikohus korduvalt oma lahendites ( vt nt lahendit nr 3-1-1-23-10) rõhutanud, et lahendades küsimust, kas ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur, tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht, milline on konkreetse puhta narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Nimetatud asjaolu tuleneb tõsiasjast, et narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad. Järgneva sammuna tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele keskmisele isikule või mitte. Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-100-13 käsitanud narkootilise aine suure koguse karistusseaduses piisava täpsusega määratletust ja isikule ettenähtavust, millisel juhul on tegemist koosseisupärase käitumisega ning jõutud järeldusele, et puudub alus KarS § 184 lg 1 tunnistamiseks põhiseadusvastaseks. Maakohus on suures koguses psühhotroopse aine käitlemise tuvastanud Riigikohtu lahendites antud juhistest ja seadusest tulenevalt, mistõttu kaitsja poolt vaid Elvis Elblausi isikule viitav argumentatsioon jääb tagajärjetuks. Maakohus on suures koguses ainete tellimise tahtluse tuvastamist eraldi põhjendanud (otsuse lk 9) ning kolleegium sellise põhjenduse ja järeldusega nõustub ega pea seda vajalikuks korrata. Küll aga osutab, et kaitsja väidet, et otsuses sellekohane põhjendus puudub, saab hinnata ekslikuks.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud ( vt nt 3-1-1-106-09), et keelueksimuse puhul on tegemist eksimusega mingi keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus. Keelueksimuse puhul aktualiseerub alati küsimus sellest, kas see eksimus oli isikule välditav või mitte ehk teiste sõnadega - kui hoolikalt suhtus isik õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust. Maakohus on juba keelueksimuse esinemise võimalikkust analüüsinud ning on jõudnud järeldusele, et KarS § 39 alusel süü puudumist jaatada pole antud juhul alust. Kolleegium, sarnaselt maakohtuga leiab, et pole põhjust kahelda selles, et Elvis Elblaus teadis, et Eesti Vabariigis on loata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud. Kaitsja väide eksimusest aine koguses ei anna alust rääkida keelueksimusest, kuivõrd eksimus toimepandava süüteo liigis õiguslikku tähendust ei anna ning selline eksimus ei välista süülisust. Kaitsja on leidnud ka, et Elvis Elblaus ei teadnud, et tegemist on Eestis keelatud ainetega viidates süüdistatava ütlustele ning asjaolule, et chem.eu piirangute filter Eestisse ainete müümist lubas. Kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et mingi veebileht annab võimaluse Eesti riigi kodanikule osta turul müüdavaid teaduskemikaale, ei anna alust järelduseks, et nende käitlemine on Eestis lubatav. Välisriigis tegutsev teaduskemikaale pakkuv veebileht ei muuda müüdavaid aineid Eestis lubatavateks. Sellist tähendust üks ainete müügiga tegelev veebileht ei oma ning ka selliseks arvamuseks alus puudub. Asjaolu, et välismaal tegutsev internetipood midagi müüb, ei ole võrdsustatav müüdava aine seaduslikkuse ja lubatavusega ostja riigis. Seda enam, et nagu maakohus ka juba oma lahendis märkis, oli veebilehel ka hoiatus, et enne tellimist on vajalik kohalike seaduste kontrollimist ainete ostmise seaduslikkuse osas. Kolleegium leiab, et isegi kui jaatada, et Elvis Elblaus ei olnud kindel tellitavate ainete lubatavusest, siis ei saa rääkida süü puudumisest KarS § 39 alusel, kuivõrd nii nagu juba maakohus on asjakohaselt leidnud, teadis Elvis Elblaus Eestis keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjast, mistõttu oli eksimus välditav.

Seega on Riigikohus juba just sotsiaalministri poolt oma määruse alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kehtestamise ja selle täiendamise lugenud põhiseaduspäraseks. Kolleegium märgib, et kaitsja ei ole esitanud argumentatsiooni sellest, et NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja 18.05.2005 aastal vastu võetud sotsiaalministri määrus nr 73, kus on lisana ära toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad, või ka nendes tehtud muudatust käsitav 28.05.2014 vastu võetud sotsiaalministri määrus nr 31, ei oleks seadusega, siis NPALS-ga kooskõlas või et määrused ei oleks Riigi Teatajas avaldatud. Kolleegium osutab, et õigusnormi hierarhiast järeldub, et määrus peab olema formaalselt ja materiaalselt kooskõlas volitusnormiga. Madalama õiguse rakendamise prioriteet ütleb, et kui on olemas madalam norm, siis tuleb seda rakendada esmajärjekorras. Juhul, kui õigusakt, antud juhul sotsiaalministri määrus, on antud seaduse alusel, tuleb kohtul kontrollida kõigepealt määruse vastavust seadusele ning alles seejärel seaduse vastavust PS-le. Apellatsioonis puuduvad igasugused viited sellele, et sotsiaalministri määrused oleksid vastuolus seaduses ja nimelt NPALS-is sätestatud volitusnormiga. Kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et sotsiaalministri määruste puhul on tegemist seaduse ja nimelt NPALS § 31 lg 1 alusel vastu võetud ja avalike õigusaktidega, mis on kehtestatud seaduses ettenähtud korras. Kaitsja poolt apellatsiooni p 54 maakohtule tehtud etteheide tõstatud karistusnormi Põhiseadusega vastavuse küsimuse piisava analüüsita jätmise osas, kolleegium osutab, et maakohus on õigesti otsuses märkinud, et karistusseaduse määratletusnõue ei tähenda täielikku keeldu kasutada määratlemata õigusmõisteid või normatiivseid koosseisutunnuseid. Kohtupraktikas pole määratletusnõude rikkumisena käsitatud näiteks olukorda, kus blanketse karistusõigusnormi dispositsioon sisaldab vaid kaudseid viiteid õigusinstituudile, mille normid blanketset normi sisustavad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-14-03, p 13). KarS §-s 184 nähakse ette vastutus narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Normatiivse koosseisutunnusena narkootilised ja psühhotroopsed ained on NPALS § 2 lg 1 kohaselt sama seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Koosseisutunnusena narkootilise aine suur kogus on avatud NPALS § 31 lg-s 3, mille kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kolleegium leiab, et õigusaktides on küllaldase selgusega sätestatud nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete definitsioon kui ka ainete nimetused, ning karistatavuspiir, millest alates on tegemist suure koguse narkootilise või psühhotroopse ainega, mistõttu analoogselt maakohtuga kolleegium leiab, et määratletuspõhimõtte rikkumine pole tuvastatav. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et kaitseväited sotsiaalministri määruse põhiseadusevastasuse kohta on põhjendamatud.

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

SÜÜDISTUS:

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

PROKURÖRI SEISUKOHT:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: