Kriminaalasi nr 1-17-3357
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12. november 2018, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-3357
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Tiina Lehtme
Taotlus
erakorraline ettekanne Voldemar Güssoni kohta
Süüdimõistetu
isikukood 35002092744, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
elukoht:
KarS § 74 lg 4 alusel pikendada Voldemar Güssonile Tartu Maakohtu 04.04.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3357 määratud katseaega 3 (kolm) kuu võrra. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Voldemar Güsson on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 04.04.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3357 KarS § 424 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Voldemar Güssoni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.–04. aprill 2017. a, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub Voldemar Güssonil kohesele ärakandmisele 1 kuu 28 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 10 kuud vangistust ei pöörata koheselt täitmisele, kui Voldemar Güsson ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati
1 (3)
Voldemar Güssonile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustus läbida liiklusohutuse või alkoholisõltuvuse alane sotsiaalprogramm vastavalt kriminaalhooldusametniku äranägemisele. KarS § 75 lg 4 alusel määrati Voldemar Güssonile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtulahendi kuulutamisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Voldemar Güssonilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks, milline karistus hakkas kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalhooldusametnik Tiina Lehtme esitas 07.11.2018. a erakorralise ettekande Voldemar Güssoni kohta, kuna viimane on korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi tarvitamised on fikseeritud kolmel korral: 20.02.2018 alkoholijoove 0,599 mg/l, 17.02.2018 alkoholijoove 0,30 mg/l, 16.10.2018 alkoholijoove 1,30 mg/l ning kriminaalhooldusalune viibis Tartu Arestimajas kainenemas. Süüdimõistetu põhjendas 17.02. ja 20.02.2018 rikkumisi sõbra matustel käimisega, kus tarvitas alkoholi ning 16.10.2018 rikkumist venna juures tekkinud sõnavahetusega, mille järel jõi viina. Rikkumiste eest on koostatud hoiatused 20.02.2018 ja 21.03.2018. Erakorralise ettekande kohaselt on Voldemar Güsson registreerimiskohustust täitnud korrektselt. Sõnades on ta väljendanud soovi alkoholi tarvitamisest loobuda, kuna mõistab, et alkoholi tarvitamine on toonud temale kahju, rikkunud suhteid ning õigusvastast käitumist põhjustanud. Ta on täitnud kohtu poolt seatud kohustuse pöörduda programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Ravi lõpetati 26.10.2017. Sotsiaalprogramm on veel läbimata, planeeritud on „Eluviisitreening“. Voldemar Güsson on vanaduspensionär, kuid tema jaoks on töötamine oluline ning ta on näinud vaeva selle nimel, et tema majanduslik olukord oleks parem. Uusi seaduserikkumisi 07.11.2018 seisuga toimepannud ei ole. Ametniku arvates tõstaks novembrikuus algav sotsiaalprogramm tema motivatsiooni ja võimeid lõpetada alkoholi tarvitamine ning annaks hooldusalusele vajalikud oskused himuga toime tulla. Väidetavalt on Voldemar Güsson motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Seega ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks oleks ennatlik. Eeltoodust tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada Voldemar Güssoni katseaega 3 kuu võrra, et hinnata sotsiaalprogrammi mõju motivatsiooni püsima jäämisel alkoholi tarvitamisest loobumisel ning hooldusaluse võimet jätkata seaduskuulekat elu.
KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Voldemar Güsson korduvalt rikkunud kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Vaatamata sellele on kriminaalhooldaja seisukohal, et Voldemar Güssoni kriminaalhooldust on võimalik jätkata. Süüdimõistetuga on planeeritud läbi viia sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mis võiks kriminaalhooldaja hinnangul tõsta tema motivatsiooni alkoholist loobuda ning aidata tal tagasilangustega edaspidi toime tulla.
2 (3)
Kohtu arvates on uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks ja kohtulahendiga määratud kohustuse täitmiseks oluline, et Voldemar Güsson loobuks alkoholi tarvitamisest täielikult. Senised kriminaalhooldusperioodil läbi viidud tegevused ei ole süüdimõistetu alkoholi tarvitamise harjumusi suutnud muuta. Kohus peab oluliseks, et Voldemar Güsson mõistab alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme ning alkoholi mõju oma seadusvastasele käitumisele. Eeltoodu annab alust arvata, et novembrikuus algava sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi läbimine võib Voldemar Güssonile positiivset mõju avaldada ja aidata tal alkoholi tarvitamisest siiski loobuda. Sellega saaks maandatud ka uute kuritegude toimepanemise oht. Voldemar Güssoni kriminaalhooldus kestab kuni 04.04.2019, mis on liiga lühikene periood selleks, et hinnata läbitava sotsiaalprogrammi pikemat mõju kriminaalhooldusaluse käitumisele. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga, et Voldemar Güssoni katseaega tuleb pikendada. Kui süüdimõistetu ka pärast sotsiaalprogrammi läbimist oma käitumist ei paranda, on võimalik talle mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Eeltoodust tulenevalt pikendab kohus Voldemar Güssonile määratud katseaega 3 kuu võrra. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.