lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-3355/37

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-3355/37
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1278
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-3355/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja25.04.20171-17-3355/13Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.05.20171-17-3355/30Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja15.10.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 12. november 2018 1-17-3355 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Dmitri Šori (isikukood 38507220291) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 15. oktoobri 2018. a määrus Dmitri Šor Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 25. aprilli 2017. a otsusega tunnistati Dmitri Šor süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta ning 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 25. oktoobri 2016. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa (193 tundi üldkasulikku tööd ehk 6 kuud 13 päeva vangistust) võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 13 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti vangistuse algust alates 30. jaanuarist 2017. D. Šori karistusaeg lõpeb 12. juunil 2019.
2.24. augustil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid D. Šori tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid D. Šori ennetähtaegset vabastamist.

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 17.09.20261-26-5883/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20261-26-5355/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6227/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.09.20261-26-6102/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4890/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-2217/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
3.
Tartu Maakohus jättis 15. oktoobri 2018. a määrusega D. Šori karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus möönis, et D. Šori osas esineb positiivseid asjaolusid. Ta on olnud motiveeritud läbima rehabilitatsiooniprogramme, analüüsinud töövihikut „Heroiin“, õppinud riigikeelt ning osalenud tagasilanguse tugigrupi töös ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Vabaduses asuks D. Šor elama ema juurde. Kinnipeetava peamiseks eesmärgiks on vabaneda sõltuvusest ja ta soovib minna statsionaarsele ravile tervisekeskusesse Elulootus.

D. Šoril on võimalik saada tööle OÜ-s T.. Kinnipeetav on abielus. Eeltoodud positiivsetele teguritele vaatamata leidis maakohus, et D. Šori vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu isiku ja varasema elukäigu pinnalt tehtav ohuprognoos annab põhjuse arvata, et ta võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid. D. Šori on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Ta on uimasteid tarvitanud pikka aega ja peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud tema sõltuvus narkootilistest ainetest. D. Šori on püütud seaduskuulekale käitumisele suunata eriliigiliste karistustega, millest ükski, sh korduvad reaalsed vangistused, ei ole soovitud mõju avaldanud. D. Šor on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vähetähtis ei ole asjaolu, et viimase kuriteo pani süüdimõistetu toime Harju Maakohtu 25. oktoobri 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9280 määratud katseajal. Ka see kuritegu, mille eest D. Šori viimati nimetatud kohtuotsusega karistati, oli sooritatud katseajal. Heaks ei saa pidada ka kinnipeetava käitumist vangistuses. Probleeme on esinenud vanglakorra järgmisega. D. Šoril on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Šor, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne tähtaja lõppemist vanglast vabastada.
5.D. Šor märgib, et ta kahetseb kuritegude toimepanemist katseaegadel. Ta tarvitas toona narkootilisi aineid ega osanud kasutada võimalusi, mis talle anti. Ka alustas ta vabaduses metadoonravi ning see oli samuti põhjus, miks tema pea ei olnud eriti selge. Nüüd ei ole ta metadooni tarvitanud juba aasta. Ta loobus metadooniravist vaatamata sellele, et vanglas oleks olnud võimalik regulaarselt metadooni doose suurendada. Tema tahtis aga võimalikult ruttu terveks saada ja saavutada võime mõelda kainelt. Probleeme vanglakorra jälgimisega oli tal perioodil, mil ta keeldus metadoonist ning oli seetõttu psüühiliselt ebastabiilne. Praegu on tal vaid üks kehtiv karistus, mille ta sai praktiliselt aasta tagasi, teised on kustunud. Ta on vanglas teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks. Kohus on pidanud ebaoluliseks kõiki tema tegevusi. Ta on analüüsinud heroiini-teemalist töövihikut, õppinud riigikeelt, osalenud tagasilanguse tugigrupi töös ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning võimalusel külastanud Anonüümsete Alkohoolikute koosolekuid. Seega ei saa nõustuda sellega, et aluseid tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks ei ole. Ka vangla toetab tema vabastamist. D. Šor lisab veel, et ta sooviks aidata oma ema. Ema on 73 aastat vana ja haige ning vajab väga tema abi. Ema pärast hirmu tundma hakkas ta kevadel, kui ta sai teada ema haigusest. Emal ei ole võib-olla enam kaua elada jäänud ning ta tahab olla ema kõrval. Ta plaanib minna ka ravile ning ühineda Anonüümsete Narkomaanide ühinguga. Kui ta vabaneks praegu vanglast, siis toimuks see samaaegselt tema naise väljasaamisega Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Tartu Maakohus on vaidlustatud määruses D. Šori ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist piisavalt põhistanud ega ole teinud KarS § 76 lg-t 4 kohaldades sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. 2(3)
7.Positiivsena on maakohus ära nimetanud kõik need asjaolud, mis määruskaebuse esitaja arvates tema vabastamiseks aluse annavad. Ehk siis ka määrusest selgub, et D. Šor on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, täitnud heroiini-teemalise töövihiku, osalenud tagasilanguse tugigrupis ja õppinud riigikeelt. Vabanemisel on süüdimõistetul kindel elukoht ema juures, talle on toeks abikaasa ja ta saab asuda tööle. Eelmärgitud positiivsed asjaolud ei olnud aga piisavad, veenmaks maakohut selles, et D. Šor on teinud oma elus kardinaalse pöörde ning edaspidi kuritegusid toime ei pane. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on arvestatavalt suur, vaatamata D. Šori püüetele sõltuvuskäitumine seljatada ning headele elutingimustele vabaduses.
8.Kõigepealt tuleb tähele panna, et D. Šori käitumist vangistuses ei saa pidada läbinisti heaks. Vanglakorda rikkumata on süüdimõistetu suutnud käituda üksnes ligikaudu kümne kuu jooksul. Varasemast ajast pärinevad mitmed korrarikkumised, mis päädisid distsiplinaarkaristustega. On kaheldav, kas viimase – vähem kui aastase – perioodi põhjal saab teha järeldust, et süüdimõistetu käitumine on muutunud ning ta on suuteline ja motiveeritud elama seaduskuulekalt. D. Šori käitumine vanglas ei ole aga peamine põhjus, mis annab põhjuse kartuseks, et ta võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Ohuprognoosi aluseks on peaasjalikult süüdimõistetu eelnevast elukäigust selguv teave. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi on koguni seitse ja ta kannab kolmandat reaalset vanglakaristust. Mitmed karistused ja vangistuskogemus ei ole D. Šori kuritegelikult teelt kõrvale kallutanud. Selleks ei olnud küllaldased ka katseaja ja käitumiskontrolli tingimused. D. Šor põhjendab kuritegude toimepanemist sellega, et ta tarvitas narkootilisi aineid ning katseaegadel lisaks ka metadooni. Kuna ta enam narkootikume tarvitada ei plaani, siis ei ole kinnipeetava enda arvates ka ohtu, et ta võiks kuritegusid toime panna. Kohtukolleegium möönab, et D. Šori taolised kavatsused tunduvad siirad, kuid ei tee sellele vaatamata nii optimistlikku tulevikuprognoosi kui süüdimõistetu ise. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest selguvalt hakkas D. Šor narkootilisi aineid tarvitama juba 12-aastaselt. Alustanud marihuaanaga, tarvitas ta edasi LSD-d, ecstasyd, heroiini, kokaiini ning viimastel aastatel süstis regulaarselt (vangistuseelselt igapäevaselt) fentanüüli. Esinesid vaid mõned üksikud kainuse perioodid. Korduvalt on D. Šor olnud ka ravil rehabilitatsioonikeskustes, kuid hakanud peatselt taas narkootilisi aineid tarvitama. Eeltoodud teabe valguses ei ole ringkonnakohus veendunud, et D. Šoril vabaduses taaskord tagasilangust ei teki. Narkootiliste ainete tarvitamine tähendab aga selget ohtu, et kordub ka süüdimõistetu kuritegelik käitumine.
9.D. Šori ema haigust ning soovi emale toeks olla ei pea kohtukolleegium samuti nii määravaks, et selle valguses kinnipeetava püsivat muutumist jaatada. Aastaid ei hoolinud süüdimõistetu emale põhjustatud südamevalust ning tema kuriteod üha kordusid. D. Šori kuritegeliku eluviisi tõttu on tekkinud kahetsusväärne olukord, kus ema ei saa oodata pojalt abi, mida ta vanaduse ja haiguse tõttu vajab. Abistamist ja tuge saavad emale osutada teised pereliikmed.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2018. a määruse muutmata ja D. Šori määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

/allkiri/ Mati Kartau

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4633/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20261-26-5314/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja