Liiklussüüteod

seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud süüdistus B.U-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 04.12.2015 kella 15.39 ajal Tallinnas xxx juues mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi 0,80 mg/l väljahingatavas õhus). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. B.U pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäi k ja ko ht uotsu se põh jend used Süüdistatav B.U , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 01.11.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör B.U süüdi tunnistamist ja karistamist KarS 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.12.2015 kuni 05.12.2015 ning eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2018 kuni 01.11.2018, s.o 20 /kakskümmend/ päeva. Seega ärakandmata karistuseks vangistus 8 /kaheksa/ kuud 10 /kümme/ päeva. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 14.11.2014. aasta otsusega mõistetud ärakandmata karistusega, s.o vangistus 3 kuud ja 28 päeva. Liitkaristuseks 1 /üks/ aasta 8 /kaheksa/ päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud ja ärakandmata vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega asendada 1 /üks/ aasta 8 /kaheksa/ päeva vangistust 368 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrata 1 /üks/ aasta 6 /kuus/ kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada üldkasuliku töö tegemise ajaks B.U elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on B.U kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada B.U-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada B.U-d

käitumiskontrolli ajal osalema liiklusrikkujatele mõeldud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 /viieks/ kuuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4, 6 alusel kaitsjatasu 180 eurot ja mootorsõiduki teisaldamise kulu 45 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.