Liiklussüüteod

1-18-7160

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus. Juris Vivćarjuksi süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, 07.06.2018 kella 22:08 ajal juhtis Hiiu maakonnas, Hiiumaa vallas, KäinaÜhtri-Aadma mnt 1-l kilomeetril K L’le kuuluvat sõiduautot Mazda 323 registreerimismärgiga * * alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,09 mg/l +- 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,99 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, rikkudes sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis ning liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega pani Juris Vivćarjuks toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga kahju tekitatud ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Prokuröri ettepanek. Prokurör taotleb kohtult tunnistada Juris Vivćarjuks süüdi KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistada teda rahalise karistusega 200 päevamäära. KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot ja rahalise karistuse suuruseks 2 000 eurot. Kaitsja ja süüdistatava seisukohad. Kaitsjale edastati süüdistusakt 06.09.2018 ja süüdistatavale 18.09.2018 /tl 47-51/. KrMS § 252 lg 3 kohaseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta ei ole kohtule esitatud. Kohtu seisukoht karistuse laadi ja suuruse kohta. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüdistuse tõendamiseseme asjaolud on selged, tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud karistuse suuruse ja prokuröri poolt esitatud järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on olemas KrMS § 251 lg 1 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged. KrMS § 251 lg 2 ja 3 esinevaid käskmenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1-18-7160 Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõtte kohaselt /tl 38/ on Juris Vivćarjuks kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, on kohtu hinnangul võimalik Juris Vivćarjuksit mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Arvestades Juris Vivćarjuksi süü suurust, on võimalik Juris Vivćarjuksi mõjutada prokuröri poolt nõutava rahalise karistusega, mis on alla keskmise võimaliku karistusmäära. Kohus nõustub prokuröri taotlusega, mõistab Juris Vivćarjuksi süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistab karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära. KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot ja kohus mõistab Juris Vivćarjuksi rahalise karistuse suuruseks 2 000 eurot. Tõkendit ei kohaldatud. Asitõendid puuduvad. Sõiduk Mazda 323 rg-märk * tagastatud 12.06.2018 /tl 7/. Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ja § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Juris Vivćarjuksilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 750 eurot (1,5 * 500). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Kristjan Nõges Juris Vivćarjuksi kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud riigi õigusabi tasu ja kulud summas 60 eurot /tl 30-32/. Kokku menetluskulud 810 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.