Liiklussüüteod

Rene

Niine

karistuse

kandmiselt

peale

käesoleva

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rene Niine on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.03.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-1611 KarS § 424 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteud 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Rene Niinele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Rene Niinele Harju Maakohtu 13.02.2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa- 266 tundi üldkasulikku tööd, s.o 8 kuud 26 päeva vangistust- võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 26 päeva vangistust. Rene Niinele mõistetud vangistuse ärakandmist arvestati alates Rene Niine kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 25.01.2018. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Rene Niinelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks, mis KarS § 55 lg 1 alusel laieneb põhikaristuse kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kinnipeetava lõpeb 20.02.2020. 02.10.2018 edastas Tartu vangla kohtule materjalid Rene Niine vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör esitas enda arvamuse Rene Niine tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Võttes arvesse nii Rene Niine positiivselt kui negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, asus prokurör seisukohale, et Rene Niine tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalvega on võimalik. Rene Niine avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid ja elutingimused vabaduses. Väidetavalt on ta saanud aru, millist mõju narkootikumide

2 (4)

tarvitamine talle avaldab ning ta soovib vabaduses sõltuvusprobleemiga tegeleda. Karistuse kandmise ajal suhtleb ta ema ja onuga, samuti oma tööandjaga. Negatiivset mõju avaldavate tuttavatega plaanib suhtlemist vältida. Kaitsja esitas kohtule kinnituskirja töökoha olemasolu kohta ettevõttestxxxxxxxxxxxxxxx ning tervisekliiniku lepingu, mis kinnitab, et Rene Niine soovib läbida sõltuvusprogrammi. Kaitsja palus kohtul Rene Niine tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja pidas oluliseks, et tal on vabaduses olemas elukoht, töökoht ja lähedased, kes teda toetavad. Vanglas Rene Niinel ei ole käitumisega probleeme olnud. Vanglakaristus on Rene Niinele õppetund, ta ei soovi rohkem vanglasse sattuda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Rene Niin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta. Elukoht kuulub kinnipeetava emale ja vastab elektroonilise valve täitmise tingimustele. Rene Niine ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Rene Niine tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rene Niine on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid vanglakaristust kannab ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud altkäemaksu vahendamise, maksude maksmisest kõrvalehoidmise, kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu taas mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (narkojoove). Vähetähtis ei ole asjaolu, et kuritegu on toime pandud varasema kohtuotsusega (Harju Maakohtu 13.02.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10677) määratud katseajal. Sisuliselt kannab Rene praegu karistust kolme kohtuotsuse alusel, kuna ka kuritegu, millega Rene Niine karistati Harju Maakohtu 13.02.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 116-10677 on toime pandud varasema (Harju Maakohtu 27.01.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-319) määratud katseajal. Rene Niine õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest, impulsiivne käitumine ning hoolimatus ühiskonnas kehtivate normide suhtes. Karistuse kandmise ajal on Rene Niine riskikäitumisega tegeletud. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“ ning tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös. Tagasiside tema tegevusele on väga positiivne. Programmide läbiviijate hinnangul vaja ta edaspidiselt vajab elukorralduse muutumisel ning eesmärkide saavutamisel toetust ja motiveerimist. Kinnipeetava käitumisele vanglas etteheiteid teha ei saa, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral asuks Rene Niine elama ema juurde ja tööle ettevõttesse xxxxxxxxxxxxxx, kus töötas ka enne vangistust projektijuhina.

3 (4)

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Rene Niine vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik. Kinnipeetav on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ning saavutanud püstitatud eesmärke. Ta mõistab narkootikumide tarvitamise mõju enda käitumisele ning vajadust varasemat elukorraldust muuta. Vabaduses on ta valmis läbima sõltuvusnõustamise teenuse ja on sõlminud selleks lepingu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-ga. Narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine võiks aidata tal edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Rene Niine vabanemisjärgsed elutingimused ja väljavaated õiguskuulekaks eluks on samuti head. Lisaks võtab kohus arvesse, et Rene Niine kannab esimest vanglakaristust ja leiab, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks Rene Niine puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli tema edasise käitumise üle, kas ta on suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Rene Niinele määrata katseaeg kuni 20.02.2020. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Rene Niine ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb süüdimõistetule katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kuna Rene Niine on vabatahtlikult nõus võtma lisakohustuse, et tegeleda oma sõltuvusprobleemiga, määrab kohus talle KarS § 75 lg 4 alusel kohustuse läbida katseajal sõltuvusnõustamine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.