Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanu YY ringkonnakohtu otsus vaidlustada ei saa: kannatanul on kassatsiooniõigus üksnes tsiviilhagi osas, kuid tsiviilhagi ei ole esitatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vadim Tšižovile on esitatud süüdistus KarS § 424 ja § 121 lg 2 p 3 järgi.

KarS § 424 järgi süüdistati V. Tšižovi selles, et ta juhtis 25.11.2016 kella 22:07 ajal Rapla maakonnas, Kohila vallas, Vaida-Urge tee 26. kilomeetrist kuni Prillimäe alevikus asuva SSS maja ees peatumiseni sõiduautot Audi 80 registreerimismärgiga XXXXXX alkoholijoobe seisundis (tema vere alkoholisisaldus oli 1,98 ± 0,06 mg/g). KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdistati V. Tšižovi selles, et ta tungis XXX maja ees 22.03.2017 kella 22.50 paiku kallale YY-le ning 26.03.2017 kella 00:30 ajal CC-le. Süüdistuse kohaselt lõi V.Tšižov YY peaga vastu nina ning rusikaga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse ̶ hematoomi vasaku silma ümber ja nina valulikkuse. CC lõi V. Tšižov rusikaga vastu vasakpoolset suunurka, põhjustades CC-le füüsilist valu. Mõlemal juhul oli V. Tšižov alkoholijoobes ning tungis kannatanule kallale isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus.

2.1 Maakohus luges tõendatuks, et V. Tšižov juhtis autot alkoholijoobes olles. Politseiametnike ütlused tõendavad seda, et V. Tšižov juhtis 25.11.2016 kella 22.07 ajal autot ning pärast juhtimise lõpetamist ei olnud tal võimalik alkoholi tarvitada. V. Tšižovi ütlused, et ta tarvitas alkoholi pärast sõidu lõpetamist, jättis kohus ebausaldusväärsetena kõrvale. Kell 23.30 ajal võeti V. Tšižovilt Raplamaa Haiglas vereproov. Vere alkoholisisalduseks mõõdeti 1,98 ± 0,06 mg/g. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et kell 23.30 võetud vereproovi tulemusest ei ole võimalik kindlalt järeldada, et V. Tšižovi vere alkoholisisaldus oli kella 22.07 ajal vähemalt 1,5 mg/g. Kohus märkis, et joobeseisundi tuvastamise regulatsiooni kohaselt on isikul õigus nõuda joobe tuvastamist vereproovi uuringuga. Alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga ei ole vahetult pärast isiku kinnipidamist võimalik, kuna tervishoiuteenuse osutaja ega ekspertiisiasutus ei pruugi asuda politseiasutusega isegi sama kohaliku omavalitsuse territooriumil. Kohus leidis, et sel põhjusel tekkiv viivitus ei saa olla takistuseks hilisemale võimalikule menetlusele. Aega, mille jooksul V. Tšižov toimetati vereproovi võtmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde, pidas kohus igati mõistlikuks: V. Tšižoviga tehti toimingud, vormistati vajalikud dokumendid ja sõideti Prillimäe alevikust Raplasse vereproovi võtmiseks ligikaudu 1 tunni ja 20 minuti jooksul. Maakohus leidis, et KarS § 424 kuriteokoosseisu kontekstis puudub vajadus detailselt tõendada tarbitud alkoholi täpest kogust, tarbitud alkoholi kangust, selle tarvitamise perioodi, imendumise ja verest eemaldamise aega jne. Kõigi eelnimetatud asjaolude objektiivne tõendamine kriminaalmenetluslike vahenditega ei ole võimalik ja Eesti Vabariigi õigusaktid ei näe ette nn tagasiarvutuste metoodika kasutamist alkoholijoobe tuvastamiseks. Arstlikku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti pidas kohus kohtukõlbmatuks tõendiks ja jättis selle tõendikogumist välja. Samuti jättis kohus tõendikogumist välja ekspertiisiakti selgitamiseks antud eksperdi ütlused. Vastuseks kaitsja väitele, et V. Tšižovi vere alkoholisisaldus võis selle aja jooksul, mis jäi vahetult peale mootorsõiduki juhtimist isiku kinnipidamise ja vereproovi võtmise vahele, alles suureneda, märkis kohus: „[A]lkoholijoove ei ole jääv nähtus ning üldteada on asjaolu, et alkoholil on omadus olukorras, kus seda peale ei tarbita, hakata maksa tegevuse toimel kehast väljuma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava joove võis sõiduki juhtimise ajal

veelgi suurem kui 1,92 milligrammi alkoholi ning võis 1 tunni ja 20 minuti vältel, s.o ajavahemikus V. Tšižovi kinnipidamisest kuni temalt vereproovi võtmiseni, väheneda.“

2.2 Kohus luges tõendatuks, et V. Tšižov pani 22.03.2017 toime YY kehalise väärkohtlemise. YY ja tema elukaaslase KK ütlustega luges kohus tõendatuks, et V. Tšižov ründas YY, kui too läks paluma, et V. Tšižov paneks muusika vaiksemaks. Kannatanu ütluste kohaselt tuli V. Tšižov korterist välja ja lõi ühtki sõna ütlemata kannatanule peaga vastu nina. Kannatanu kinnitusel põhjustas see valu. Kannatanu sõnul oli lööke rohkem, aga teised ei tabanud. Tunnistaja KK sõnul ei näinud ta, kui V. Tsižov YY-le peaga näkku lõi, kuid nägi aknast, kuidas V. Tšižov tahtis YY lüüa. Kui YY tuppa tuli, oli tal nina verine ja hiljem olid ka silmaalused sinised. Kannatanu ja tunnistaja KK ütlustega haakuvad politseiametnik AA ütlused, mille kohaselt reageeris ta 22.03.2017.a väljakutsele seoses valjult mängiva muusikaga. Ka patrullilehest nähtub, et 22.03.2017 kell 22.50 oli valju muusika tõttu väljakutse Prillimäele. Kohus ei pidanud usaldusväärseks V. Tšižovi ütlusi, et YY ründas hoopis teda ning põhjuseks oli see, et kui ta majast väljus, läks uks YY-le pihta. Asjaolu, et nina piirkonda löömine põhjustab valu, pidas kohus üldteadaolevaks. Ka on kannatanu valu tundmist kinnitanud. Samuti on tõendamist leidnud, et pärast lööki jooksis kannatanul ninast verd ning hiljem oli tal silma all hematoom. Kuigi tunnistaja AA ei märganud kannatanul vigastusi, ei tähenda see, et YY-l hematoome ei olnud. Üldteada on asjaolu, et nina kahjustuse korral tekivad hematoomid silmade ümbruses alles hiljem. Nina verejooks ning hematoom silma all kinnitavad asjaolu, et süüdistatav tegevus põhjustas oma intensiivusega kannatanule valu. Verejooksu ja hematoomi põhjustamine tähendab seda, et V. Tšižov tekitas kannatanule ka tervisekahjustuse.

2.3 Kohus leidis, et CC löömise süüdistuses tuleb V. Tšižov õigeks mõista, kuna tegemist oli nn bagatellründega, mis ei täida KarS § 121 koosseisu. CC ja YY ütlustest tuleneb, et ühise alkoholitarbimise käigus tekkis neil konflikt, mis päädis vastastikuse löömisega. CC ei tundnud V. Tšižovi löögist märkimisväärset valu ning see ei tekitanud temale tervisekahjutusi, vaid ajendas teda samaga vastama.

sõitsid Vaida poolt Urge poole ja möödusid Prillimäe alevikust, siis ei saanud nad näha V. Tšižovi sõiduauto puudumist SSS maja ees. Kaitsja sellekohastele väidetele ei ole maakohus otsuses vastanud. Samuti ei ole maakohus kaitsja hinnangul tuvastanud ei ole tuvastanud, et V. Tšižov oli autot juhtides alkoholijoobes. LS § 69 lõike 2 p 1 kohaselt loetakse sõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,5 milligrammi alkoholi. Antud juhul mõõdeti Vadim Tšižovi alkoholisisaldust veres kella 23:30 paiku, s.o 1 tund ja 22 minutit pärast seda, kui ta süüdistuse kohaselt lõpetas mootorsõiduki juhtimise. Vadim Tšižovi vastutuse seisukohalt on määrava tähtsusega tema alkoholitase kella 22:07 paiku (s.o ajahetkel pärast mida ta kohtu tuvastatud asjaoludel enam alkoholi juurde ei tarbinud). Kaitsja arvutuste kohaselt võis V. Tšižovi veres kella 22:07 paiku olla ka umbes 0,264 mg/g kohta. Kuna kahtlusi, et V. Tšižovi vere alkoholisisaldus oli auto juhtimise ajal üle 1,5 mg/g, ei ole võimalik ümber lükata, tuleb V. Tšižov in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt õigeks mõista. Kaitsja hinnangul lähtub maakohtu otsus põhjendamatult eeldusest, et kogu 25.11.2016 tarbitud alkohol oli jõudnud kella 22:07-ks juba imenduda V. Tšižovi verre. Politseiametnikest tunnistajate sõnul ei saanud V. Tšižov alkohol tarvitada pärast kella 22.07. Kuid ühtegi tõendit pole kogutud selle kohta, milline oli viimane kellaaeg, kui V. Tšižovil alkoholi tarvitamine võimalik oli. Asjas ei ole kogutud mitte ühtegi tõendit selle kohta, millisel ajavahemikul kella 21.00-st, kui V. Tšižov lahkus tunnistaja MM juurest, kuni kella 22.08-ni, mil süüdistuse kohaselt ta autot juhtis, V. Tšižov alkoholi tarbis. Kohus on tuvastanud, et see pidi toimuma enne kella 22.08, kuid ei ole tuvastanud, kuivõrd palju aega enne kella 22.08. Ühegi tõendiga pole ümber lükatud võimalus, et V. Tšižov tarvitas viimase koguse alkoholi kell 22:00. Üldteadaolevate andmete kohaselt imendub alkohol verre 30–60 minuti jooksul. Seega on võimalik, et alkoholitase saavutas enda kõrgpunkti kella 23:00 paiku. Kui kell 23.30 paiku oli V. Tšižovi veres alkoholi 1,92mg/g ning alkoholitaseme vähenemise minimaalne tempo on 0,12 mg/g tunnis, siis oli V. Tšižovi vere minimaalne alkoholitase kell 23:00 1,92 mg/g + 0,06 mg/g = 1,98 mg/g. Kui alkohol imendub 60 minutit ja alkoholitaseme kõrghetkel oli alkoholi tase veres 1,98 mg/g, oli alkoholi verre imendumise kiirus 1,98 mg/g : 60 min = 0,033 mg/g minutis. Seega, kui alkoholitarbimine lõppes kell 22:00, oli minimaalne alkoholitase kella 22:07 paiku 0,033 mg/g minutis x 8 min = 0,264 mg/g. Maakohtu otsuse alusel pole võimalik mõista, millistele tõenditele tuginedes pidas kohus täielikult välistatuks võimalust, et kella 22.07 ajal oli V. Tšižovi veres sisalduva alkoholi kontsentratsioon alla 1,5 mg/g kohta. Välistatud ei ole võimalus, et mingisugune osa V. Tšižovi poolt tarbitud alkoholist ei pruukinud kella 22.07 paiku olla veel verre olla imendunud. Seetõttu saab kella 22:07 ajal võimalikuks pidada erinevaid alkoholitasemeid. Kuniks eksisteerib võimalus, et süüdistusversiooni kõrval võinuks alkoholitase olla ka alla 1,5 mg/g kohta, oleks süüdistusversiooni tõendatuks lugemine ja seeläbi V. Tšižovi KarS § 424 järgi süüditunnistamine vastuolus KrMS § 7 lõikega 3. 3.2 Kaitsja leiab, et maakohus on V. Tšižovi alusetult YY löömises KarS § 121 lg 1 järgi süüdi mõistnud. Kaitsja hinnangul on kohus väljunud esitatud süüdistuse piiridest, sest süüdistusest nähtuvalt heideti V. Tšižovile ette kannatanule nina valulikkuse ja vasaku silma ümber hematoomi

põhjustamist. Seega ei ole Vadim Tšižovile ette heidetud ninaverejooksu ega mitme hematoomi põhjustamist. Nina hilisemat valulikkust pole YY oma ütlustes kinnitanud. Veel leiab kaitsja, et kuna ninaverejooks ja hematoomid pole ravitavad meditsiiniliste meetoditega, ei ole alust neid kvalifitseerida KarS § 121 lõike 1 järgi. Kaitsja leiab, et eelnevast tulenevalt on tuvastatav vaid kerge füüsilise valu ja ühe hematoomi põhjustamine. Need on käsitatavad pelgalt tervise mõjutamisena, mitte selle kahjustamisena KarS § 121 lg 1 tähenduses.

väljendub kohtu seisukoht, et nina kahjustamisega põhjustatakse tervisekahjustus, mille silmaga nähtavad tagajärjed saabuvad hiljem. Kohus selgitab selles alapunktis, miks tunnistaja AA ei märganud kannatanu näos vigastusi. Kohtuotsuse p 17 nähtuvalt luges kohus tõendatuks, et V. Tšižov lõi kannatanut süüdistuses nimetatud ajal peaga nina piirkonda. Nina verejooks ning hematoom silma all kinnitavad asjaolu, et süüdistatava tegevus põhjustas oma intensiivsusega kannatanule valu, millega kaasnes ka tervise kahjustamine, milleks vägivalla tagajärjel tekkinud verejooks ja hematoom kahtlemata on. Pealöök vastu nina põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Nina valulikkuse ja vasaku silma ümber hematoomi tekitamine on sellise intensiivsusega vägivallategu, mis täidab KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu. Verejooks kannatanu ninast iseloomustab V. Tšižovi poolt kasutatud füüsilise vägivalla intensiivsust ja näitab seda, et V. Tšižovi tahtlus oli suunatud kannatanu tervise kahjustamisele. 4.3 Kaitsja esitas vastuseks prokurörile täiendavad seisukohad. Kaitsja rõhutab, et kriminaalmenetluses kehtib KrMS § 61 kohaselt tõendite vaba hindamise põhimõte ning kohtul tuleb KrMS § 60 lg 3 kohaselt tõendatuks või üldtuntuks tunnistatud asjaolude pinnalt kujundada sama paragrahvi teise lõike kohaselt veendumus, kas tõendamiseseme asjaolud esinevad või puuduvad. Vadim Tšižovile esitati KarS § 424 järgi süüdistus selles, et tema kell 22:07 paiku juhtis mootorsõidukit olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Seega peab kohus käesolevas asjas tuvastama, milline oli V. Tšižovi veres alkoholi sisaldus ajal, mil ta sõitis mootorsõidukiga, s.o kell 22:07, mitte kell 23.30. Seega on tõendamiseseme seisukohalt vajalik vastata küsimusele, kas V. Tšižovi veres oli alkoholisisaldus üle 1,5 mg/g kohta kell 22:07. Kaitsja nõustub samuti maakohtu ja prokuratuuri seisukohaga, et üldjuhul puudub vajadus detailselt tõendada tarbitud alkoholi täpset kogust, tarvitamise perioodi jms asjaolusid. Need asjaolud võivad olla aga isiku teo tõendatuse hindamiseks tähtsad neis joobes juhtimisega seonduvates süüteoasjades, kus kinnipidamise ja alkoholitaseme mõõtmise vahele on jäänud pikk ajavahemik nagu käesolevas asjas. Prokuratuuri apellatsioonivastuse p-s 4.9 esitatud väide, et V. Tšižov pidi hakkama alkoholi tarbima juba kella 21.00 paiku on paljasõnaline. Prokuratuur pole seejuures eitanud, et ka alkoholitasemel 1,49 mg/g võib isikul olla alkoholijoobele viitavaid tunnuseid. Sellise alkoholisisalduse puhul on tegemist väärteoga, mitte kuriteoga. Ka kella 21:45 ajal alkoholi jooma asudes polnuks kella 22:07 ajal alkoholitase olnud veel 1,5 mg/g kohta vaid võis olla ka alla selle, nt 1,49 mg/g või 1,3 mg/g kohta, mis ei realiseeri KarS § 424 koosseisu tunnuseid. Kohus on V. Tšižovi ütlused lugenud ebausaldusväärseks, kuid pole selgitanud, millistele tõenditele tuginedes on loetud tõendatuks küsimus sellest, millisel kellaajal V. Tšižov alkoholi tarbis, mida ta tarbis ja kui palju ta tarbis. Põhjendamatu on prokuratuuri apellatsioonivastuse p-s 4.11 öeldu, mille kohaselt tõendab võimalust, et V. Tšižovi joove oli veelgi suurem, asjaolu, et ta keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Prokuratuuri väited on vastuolus põhimõttega, et seadusega tagatud õigused peavad olema praktilised ja efektiivsed, mitte üksnes teoreetilised ja illusoorsed. Prokuratuur ei tohiks

kohelda isikut halvemini pelgalt seetõttu, et isik otsustas kasutada talle seadustega ettenähtud õigust. Seoses KarS § 121lg 1 järgi kvalifitseeritud teoga kordab kaitsja, et süüdistusaktis pole Vadim Tšižovile ette heidetud, et ta oleks põhjustanud kannatanul verejooksu ninast või põhjustanud sellega seonduvalt valu. Süüdistusaktis on toodud vaid väide, et kannatanule põhjustati nina valulikkus ja üks hematoom. Kaitsja leiab, et maakohus on alusetult lugenud üldteadaolevaks asjaolu, et hematoomid silmade ümbruses tekivad nina kahjustuse korral alles hiljem. Üldtuntuks võib KrMS § 60 lg 3 järgi lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Nimetatud teabe allika(te) osas ei ole kohus otsuses selgitusi jaganud. Kaitsja väitel on senises kohtupraktikas on marrastusi, hematoome ja isegi mõningast veritsust peetud sedavõrd vähese intensiivsusastmega sündmusteks, et need ei realiseeri KarS § 121 koosseisu tunnuseid. Ühtlasi on kaitsja esitanud taotluse V. Tšižovile menetluskulude hüvitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

eraldi ei reguleeri. Seega ei kirjuta kriminaalmenetluse seadustik ette, millised tõendid on vajalikud või piisavad selle tõendamiseks, et juht oli teo toimepanemise ajal joobes. Järeldust selle kohta, millised tõendid on piisavad tõendamaks, et isik oli juhtimise ajal joobes, ei saa teha korrakaitseseaduse joobeseisundi tuvastamise regulatsioonist, mille alusel tavaliselt joobeseisundi tuvastamine toimub (ning ka sel korral toimus). Korrakaitseseadus ei ole kriminaalmenetlust, vaid haldusmenetlust (järelevalvemenetlust) reguleeriv õigusakt. Ka on korrakaitse seisukohalt eelkõige oluline just isiku joove kontrollimise ajal – sellest sõltuvad edasised isiku suhtes võetavad meetmed. See, et kriminaalmenetluses aktsepteeritakse haldusmenetluses kogutud tõendeid, ei tähenda, et korrakaitseseaduses sätestatud korras kogutud tõendid on alati piisavad kriminaalmenetluse tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et kui väljahingatava õhu või vere alkoholisisalduse mõõtmine toimub mõistliku aja vältel pärast juhtimise lõpetamist, on mõõtmistulemus ülekantav ka juhtimise ajale (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2013 otsus kriminaalasjas nr 1-12-9390 ja 11. oktoobri 2013 otsus kriminaalasjas nr 1-13-1955). Nendes otsustes on leitud, et juhtimise ajale on ülekantav vastavalt umbes pool tundi või tund pärast juhtimise lõppu toimunud mõõtmise tulemus. Praegusel juhul võeti vereproov umbkaudu poolteist tundi pärast juhtimise lõppu. Maakohus asus otsuses seisukohale, et ka seda on alust pidada mõistlikuks ajaks. Kohtu argument oli, et alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga ei ole vahetult pärast isiku kinnipidamist võimalik. Nimelt ei pruugi tervishoiuteenuse osutaja ega ekspertiisiasutus asuda politseiasutusega isegi sama kohaliku omavalitsuse territooriumil. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohtu argumendid asjakohased, kui vaidluse all oleks aja mõistlikkuses ses tähenduses, kui pikka joobe tuvastamiseks kuluvat aega peab isik taluma. Küsimus on aga selles, kui palju aega võib kuluda vereproovi võtmiseni, ilma et tekiks kahtlus, kas proovi tulemus vastab isiku vere alkoholisisaldusele auto juhtimise ajal. Ilmselgelt ei sõltu see riigi haldussuutlikkusest, vaid tegemist on asjaoluga, mis sõltub sellest, kui palju võib mingi ajavahemiku jooksul isiku vere alkoholisisaldus muutuda. Teisisõnu tähendab seisukoht, mille kohaselt mõistliku aja jooksul juhtimise lõppemisest võetud vereproovi alkoholisisaldus näitab juhtimise ajal olnud vere alkoholisisaldust, et vahepealse aja jooksul ei ole vere alkoholisisaldus jõudnud oluliselt muutuda. Seega, kui vereproovi võtmine pole toimunud ülaltoodud tähenduses mõistliku aja jooksul, on isiku süü tõendamiseks vajalikud täiendavad tõendid, mis tõendaks, et isiku vere alkoholisisaldus oli ka juhtimise ajal vähemalt 1,50 mg/g. Ringkonnakohus leiab, et poolteist tundi on juba niivõrd pikk ajavahemik, et sellise ajavahemiku järel toimunud mõõtmise tulemust ei ole võimalik automaatselt üle kanda juhtimise ajale. Toimikust nähtuvalt on sellest arusaamast lähtunud ka uurimisasutus ja prokuratuur: kriminaalasjas on määratud arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis alkoholi kontsentratsiooni tagasiarvutamiseks sündmuse toimumise ajale (tl. 55 – 56). Maakohus luges aga ekspertiisiakti ja eksperdi kohtus antud ütlused lubamatuteks tõenditeks ja jättis need kõrvale. Seda otsustust vaidlustatud ei ole, mistõttu ei ole ringkonnakohtul õigust anda hinnangut nende tõendite kõrvalejätmise õigsusele ega neile tõenditele tugineda.

Kaitsja on viidanud kahele asjaolule, mis seavad kahtluse alla, et V. Tšižovi vere alkoholisisaldus oli kell 22.07 vähemalt 1,50 mg/g: pärast alkoholi tarbimist võtab alkoholi imendumine verre aega pool tundi kuni tund; teada ei ole, millal täpselt V. Tšižov alkoholi tarvitas ning välistatud ei ole, et see toimus umbes kell 22.00. Ringkonnakohus nõustub mõlema väitega. See, et kogu alkohol ei imendu verre viivitamatult pärast selle tarvitamist, on üldteada asjaolu. Erialakirjandus kinnitab väidet, et alkoholi imendumine verre võib võtta pool tundi kuni tund (vt nt M. C. Mitchell, Jr., E. L. Teigen, V. A. Ramchandani. Absorption and Peak Blood Alcohol Concentration after Drinking Beer, Wine, or Spirits. - Alcoholism, clinical and experimental research. Mai 2014; 38(5): pp 1200– 1204). See tähendab, et poole tunni kuni tunni jooksul alkoholi tarvitamisest võib isiku vere alkoholisisaldus oluliselt muutuda. Nõustuda tuleb ka sellega, et tuvastatud ei ole, millal V. Tšižov alkoholi tarvitas. Küll nähtub tõenditest, et see võis toimuda isegi vähem kui pool tundi enne süüdistuses nimetatud juhtimise aega. Tunnistaja MM ütluste kohaselt lahkus V. Tšižov tema juurest Urgest kella 21.00 paiku. Siis ei olnud V. Tšižov veel viina joonud, kuid MM andis talle viinapudeli kaasa. Maakohus on pidanud MM ütlusi usaldusväärseks ning seda seisukohta vaidlustatud ei ole. Üldkättesaadava kaardirakenduse (Google Maps) kohaselt on Prillimäe ja Urge vahemaa vaevalt paar kilomeetrit ning ilmselgelt ei kulu selle vahemaa autoga läbimiseks umbes tundi aega. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt sõitis aga auto, mida süüdistuse kohaselt juhtis V. Tšižov, Vaida-Urge teel politseiautole Urge poolt lähenedes vastu kell 22:07:46 (tl. 46). Seda, mis toimus umbes tunni aja jooksul alates sellest, kui V. Tšižov lahkus MM juurest kuni selleni, kui tema autot märkasid politseinikud, tuvastatud ei ole. Järelikult ei ole ka teada, millal selle vahepealse aja sees V. Tšižov alkoholi tarvitas. Prokurör viitab sellele, et nii indikaatorvahendi kasutamise protokolli kui politseiametnike ütluste kohaselt olid autost väljunud V. Tšižovil joobetunnused, mistõttu ei saanud ta vahetult varem alkoholi tarvitada. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli joobeseisundile viitavate tunnuste kirjelduse osa (tl. 38 pöördel) kohaselt V. Tšižovi silmad punetasid, tema kõne oli kiire, ta käitumine oli omamehelik ning tal tuli suust alkoholi lõhna. Samas on märgitud, et viimase 24 tunni sündmusi ta mäletab ning koordinatsioon on häireteta. Veel on märgitud, et aja-, isiku ja kohataju osas esineb häireid. Selle selgituses on kirjas, et Raplasse sõitmise ajal ei saanud V. Tšižov vahepeal aru, kus ta on. Seega on selles punktis kirjeldatud hoopis V. Tšižovi käitumist millalgi 22.07 ja 23.30 vahele jääval ajal (st ajal, mil kaitsja hinnangul võis V. Tšižovi vere alkoholikontsentratsioon suureneda). Politseinikud väitsid maakohtus antud ütlustes, et V. Tšižov liikus ebakindlalt/tema kõnnak oli kergelt taaruv (tl. 129, 133) ning tal tuli suust alkoholilõhna (tl. 133). Väliste joobetunnuste esinemine viitab tõesti sellele, et V. Tšižov pidi olema tarvitanud alkoholi mõni aeg enne seda, kui politseinikud teda autost väljumas nägid. Samas ei ole – vähemalt

eriteadmisi omamata – ainuüksi nende joobetunnuste alusel võimalik öelda, kui palju varem pidi V. Tšižov olema alkoholi tarbinud. Ka ei ole võimalik ainuüksi kirjeldatud joobetunnuste alusel võimalik tuvastada, et V. Tšižovi pidi sel ajal olema veres alkoholi vähemalt 1,50 mg/g. Seega ei võimalda ka need prokuröri nimetatud asjaolud tuvastada täpsemalt aega, millal V. Tšižov alkoholi tarvitas. Seetõttu ei ole võimalik välistada, et alkoholi tarbimisest oli kella 22.07 ajaks möödunud nii palju aega, et alkoholi verre imendumine oli lõppenud. Kui vere alkoholisisaldus oli kell 22.07 alles tõusufaasis, ei ole vähemalt eriteadmisi kasutamata võimalik kell 23.30 võetud vereproovi alusel tuvastada seda, milline oli V. Tšižovi vere alkoholisisaldus kella 22.07 ajal. Seega olukorras, kus maakohus jättis ekspertiisiakti ja eksperdiütlused lubamatu tõendina kõrvale, ei ole tõendeid selle kohta, milline oli V. Tšižovi joove 25.11.2016 kella 22.07 ajal ehk ajal, mil ta süüdistuse kohaselt autot juhtis. Maakohtu otsuses ja prokuröri apellatsioonivastuses märgitut, et V. Tšižovi vere alkoholisisaldus võis kell 22.07 olla ka kõrgem kui vereproovi võtmise ajal, peab ringkonnakohus asjakohatuks. Sellele väitele saaks tugineda ainult siis, kui oleks tõendatud, et alkoholi tarvitamine pidi toimuma süüdistuses märgitud juhtimise ajast nii palju varem, et juhtimise ajal pidi olema vare alkoholisisaldus maksimaalsel tasemel või juba langusfaasis. Praegu ei ole tõendatud, et V. Tšižov oleks tarvitanud alkoholi nii palju varem. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. See tähendab, et kui tuvastatud asjaoludest tulenevalt on võimalikud mitu erinevat sündmuste käiku, tuleb lähtuda süüdistatava jaoks soodsaimast. Praegusel juhul tuleb seega lähtuda eeldusest, et V. Tšižov võis tarvitada alkoholi vaid vähe aega enne kella 22.07, nii et alkohol oli alles verre imendumas ning on võimalik, et tema vere alkoholisisaldus oli väiksem kui 1,50 mg/g. Eelnevast tulenevalt tuleb V. Tšižov KarS § 424 järgi õigeks mõista.

„...põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse ̶ hematoomi vasaku silma ümber ja nina valulikkuse.“ Kaitsja leiab, et kuna hematoom ei vaja ravi, ei see käsitatav tervisekahjustusena KarS § 121 lg 1 tähenduses. Selline väide on alusetu. Tervisekahjustuse mõiste annab Vabariigi Valitsuse

tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätnud kohtu, st ringkonnakohtu, otsuse teatavaks tegemisest.

V. Tšižovi KarS § 424 järgi õigeks. Vastavalt sellele korrigeerib ringkonnakohus ka V. Tšižovile mõistetud karistust ning jätab menetluskulud osaliselt riigi kanda.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.