Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. - Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algus 29.10.2018. -

ASJAOLUD

Edvinas Vaišvilale on süüdistus esitatud selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 /mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/, § 90 lg 1 p 3 / /mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91/ ning § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või

kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ tulenevaid nõudeid, juhtis 22.10.2017 kella 09.40 ajal Ida-Virumaal Jõhvi vallas xxx maantee 3. km-l mootorsõidukit xx xx registreerimismärgiga xxx, millel oli vastavalt Liiklusseaduse § 73 lg 2 läbimata korraline tehnonõuete vastavuse kontroll. Politsei poolt kinnipidamisel, esitas Edvinas Vaišvila võltsitud Leedu Vabariigi mootorsõidukijuhi juhiloa nr xxx, välja antud „xxx“ poolt 25.10.2016. a. KarS § 350 tähenduses on mootorsõidukijuhi juhiluba tähtis isiklik dokument, millega tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu. Seega pani Edvinas Vaišvila toime KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise. Peale selle süüdistatakse Edvinas Vaišvila’t selles, et tema 20.01.2018 kella 01.50 ajal viibides Jõhvi linnas xxx asuvas baaris” xxx” s.o avalikus kohas, peale baaritöötajate ja külastaja A S’i palvet tasuda piljardimängu eest, lähenes A. S’ile küsides “ kas sina oled kõige targem? “ , võttis jope alt välja pneumaatilise relva PM49 ning pani selle A. S’i vasakule meelekohale. Pärast seda, kui kannatanu lükkas käega õhkrelva meelekohalt kõrvale, tegi Edvinas Vaišvila mitu lasku A. S’ile näkku ning lahkus baariruumist välja õue. Kannatanu järgnes E. Vaišvila’le , et pärida toimunu kohta aru. Kaupluse “ xxx” ees , asukohaga Jõhvi linnas xxxA.S`I küsimuse peale “ mida sa teed?” hakkas E.Vaišvila uuesti tulistama õhkrelvast A. S’i suunas sihtides näo ja pea piirkonda. . Edvinas Vaišvila tegevuse takistamiseks üritas kannatanu A.S lüüa teda jalust maha, kuid ei suutnud. Peale seda lõi E. Vaišvila kannatanu A. S’ile mitu koda relvapäraga näkku, mille peale kannatanu kukkus. Peale seda istus Edvinas Vaišvila sõiduautosse ja lahkus sündmuskohalt. Oma tegevusega tekitas Edvinas Vaišvila A S’ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi: xxx ning häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid A B, V V ja J M, kes viibisid samal ajal baaris. Sellega rikkus Edvinas Vaišvila Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt ning on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel hirmutada või ähvardada. Seega pani Edvinas Vaišvila toime KarS § 263 lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Edvinas Vaišvila süüditunnistamist KarS § 348 lg 1 järgi ning palub mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 263 lg 1 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus loetuks raskemaga , mõistes kokku karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui Edvinas Vaišvila ei pane 3 (kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. Prokurör taotles kokkulepe parandamist ja karistuse vähendamist kahe päeva võrra, mil süüdistatav on olnud kinnipeetud. Süüdistatav toetas prokuröri taotluse.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav Edvinas Vaišvila on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Edvinas Vaišvila süüdi tunnistada KarS § 348 lg 1; § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2018.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 500 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 750 eurot (500*1,5=750). Menetluskulud tuleb välja mõista Edvinas Vaišvilalt. Menetluskulud tasuda 1 aastase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Asitõenditega toimida vastavalt kokkuleppele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.