Liiklussüüteod

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 253 eurot (kakssada viiskümmend kolm eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot (seitsesada viiskümmend eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 115,30 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700056855 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-8244“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

S.Z’t süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 15.11.2017 kella 15.24 ajal Tallinnas Nunne 17 juures mootorsõidukit Opel registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (narkojoove – karfentanüülist, tramadoolist ja nordasepaamist). Sellise käitumisega rikkus S.Z liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

1-18-8244 joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega pani S.Z toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 12.10.2018.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav S.Z ja tema kaitsja Urmas Simon käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör süüdistatavale S.Z ’le KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 73 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta S.Z’lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (750 eurot), kaitsjatasu (150 eurot) ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu (253 eurot) väljamõistmine, mis kuuluvad tasumisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul. 29.10.2018.a toimunud kohtuistungil S.Z kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav S.Z ei soovinud kaitsjat kohtusse. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, S.Z temale esitatud süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.