Liiklussüüteod

1-18-8211 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata S.T.-le lisakohustus osaleda katseajal kriminaalhooldusametniku poolt valitavas sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkendit – S.T. suhtes kohaldatud ei ole. Välja mõista S.T.-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 180 €, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulu 54 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €, kokku 984 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades S.T. varalise seisundiga võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700057003. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista S.T.-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel kannatanu A.P. kasuks 1000 € ning kanda nimetatud summa kannatanu Swedbank AS a/a nr EE892200221015561614.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas nr 17267000699 süüdistatakse S.T.-d selles, et tema Olles isik, kes on varasemalt toime pannud varguse, ajavahemikul 12.08.2017 kell 21.30 kuni 13.08.2017 kell 05:00 XXX XXX tn XX toas nr XXX ühise alkoholi tarvitamise käigus võttis S.T. omavolilise kasutamise eesmärgil ilma A.P. teadmata ja loata A.P. toast diivanilt A.P.-le kuuluva s/a Opel Zafira reg.nr XXX süütevõtme ja mootorsõiduki Opel Zafira reg.nr XXX, mis oli pargitud XXX XXX tn XX maja juurde. S.T. , olles joobeseisundis, sõitis autoga XXX ringi. 13.08.2017 kella 02:45 ajal sõitis ta aga nimetatud autoga XXX XXX maja juures kraavi , põhjustades sõidukile vigastusi. Kannatanu A.P. on seoses sõiduki ärandamisega tekitatud varalist kahju 1000 eurot. Seega S.T. , oma tahtliku teoga so võõra vallasasja omavolilise ajutise

1-18-8211 kasutamisega, varem varguse toime pannud isikuna, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 13.08.2017 kella: 04:50 juhtis XXX XXX juures mootorsõidukit Opel Safira reg.märgiga XXX olles joobeseisundis ja omamata vastava kategooria juhtimisõigust S.T. põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sõites XXX XXX maja juures asuvasse kraavi. S.T. veres oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 1486T nähtuvalt etanooli 3,28 ± 0,06 mg/g. Seega juhtis S.T. mootorsõidukit alkoholijoobes, kus tema ühes grammis veres oli alkoholi vähemalt 3,22 mg/g, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Seega S.T. ,oma tahtliku teoga so mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav S.T. jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus S.T.-le KarS § 215 lg 2 p 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui S.T. ei pane 1 ( ühe ) aasta ja 6 ( kuue ) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada S.T. KarS § 215 lg 2 p 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 6 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult riigituludesse sundraha 750 €, asitõendi saatekulu 54 € ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 180 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades S.T. varalise seisundiga võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista S.T.-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel kannatanu A.P. kasuks 1000 €. Tõkendit S.T. suhtes kohaldatud ei ole.

1-18-8211

/allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.