Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
25. oktoober 2018, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number Kohtunik
1-16-9898 Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Valeriy Gimaev (kokkuleppel)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sergei Iljini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu
SERGEI ILJIN, isikukood 37107074211, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 05.08.2014 ja lõpp 05.08.2022.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.10.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta SERGEI ILJIN vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Sergei Iljinile ja tema kaitsjale.
Asjaolud Viru Vangla esitas 01.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Iljini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Sergei Iljin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega KarS § 184 lg 21 p 1 (alates 01.01.2015 KarS § 184 lg 21) järgi ja KarS § 65 lg 1 kohaldamisega karistas kohus teda vangistusega 6 aastat. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korda ja vanglas viibib teist korda. Isikut on karistatud varguste, avaliku korra raske rikkumise, vara tahtliku hävitamise, röövimise, relvakuritegude ja vanglas narkootikumide tarvitamise eest. Kuritegude dünaamikat iseloomustab vägivaldsuse kadumine, kuid isiku kuriteod on jätkuvalt ühiskonnaohtlikud ja kahjustavad varasemast suuremat hulka isikuid. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Sergei Iljin taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et elama hakkab üksinda ning läheb tööle, esialgu ehitustöödele, kuid pakkumine on ka mööblitehasesse. Lisas, et elektrooniline valve ei takista tööl käimist. Lähedasteks nimetas ema, õde ja õelast. Märkis, et varem on teda enne tähtaega vabastatud 2011 aastal ja siis kulges kriminaalhooldus hästi. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja Valeriy Gimaev märkis, et Sergei Iljini seadusekuulekale teele suunamiseks tulebki isik vangistusest enne tähtaega vabastada, et tuua ta välja kriminaalsest subkultuurist ja välistada suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Ka isik ise on astunud samme kuritegeliku eluviisi lõpetamiseks, nimelt on ta katkestanud suhted kuritegeliku ühenduse liikmetega, läbinud sotsiaalprogramme ning osalenud nende jätkutegevustes, on muutnud oma väärtushinnanguid ning tegeleb aktiivselt oma sõltuvusprobleemidega. Lisaks on isikul vabaduses olemas elukoht, garanteeritud töökoht ning kriminaalhooldus aitaks tal parandada oma käitumist, mida ta vanglas olles parandada ei saa. Kaitsja leidis, et Sergei Iljin tuleks ennetähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve alla ühes lisakohustustega. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist.
Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Sergei Iljini käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on käesoleva lahendi tegemise seisuga kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (korraldustele mitteallumine). Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama tuttava juurde. Tegemist on 1-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning omanik on vajaliku nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema ja õde, suhted lähedastega on head ning toetavad. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Isiku enda sõnul kuulus ta varem kuritegelikku ühendusse, kuid selle liikmetega on väidetavalt suhted katkenud. Kuna käesolev kuritegu on aga toime pandud grupis, siis viitab see kohtu hinnangul siiski asjaolule, et Sergei Iljin võib olla teiste isikute poolt negatiivselt mõjutatav. Seega tutvusringkonnast lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Vabanemisjärgse töökoha on isikule xxxx garanteerinud Xxxx OÜ. Samas peab märkima, et iseseisva majandusliku toimetuleku oskus on isikul kesine, kuna enamus elust on ta olnud vanglates. Ka on ta raha teeninud kuritegelikul teel (varavastased kuriteod majandusliku kasu saamise eesmärgil), teinud juhutöid ning elatunud narkootikumide käitlemisest. See teeb ebausutavaks nii Sergei Iljini oskused ja püsivuse kindlal töökohal elatist teenida kui ka valmiduse ära elada seaduslikul teel saadud vahenditest, sest enamus kuritegusid on Sergei Iljin toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Sergei Iljinil on ka rahalisi nõudeid summas 6203,56 eurot, mis mõjutavad tema igapäevast rahalist toimetulekut ning seega on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses uuesti tõenäoline, mis võib omakorda suurendada uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik on vanglas keeldunud töötamast. Positiivseks peab kohus seda, et isik on vanglas läbinud riigikeele õppe B1 tasemel, osalenud OÜ Corrigo tugigrupi töös, läbinud vestlused psühholoogiga riskikäitumise tagajärgede ja mõju teemal, aga ka ühiskonnas kehtivate normide ja kuritegelike hoiakute teemal ning kordas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isik saab aru oma käitumise tagajärgedest ja kuidas käitumine mõjutab tema elu ning tunnistab, et tihti käitus mõtlemata. Kuid samas saab ta ka aru, et muuta oma elu on raske ja selle jaoks on vaja teha suurt tööd. Isikut iseloomustab ka ajutine ükskõiksus enda suhtes ning ta ei näe enda elus positiivset perspektiivi, osa tema põhimõtetest on väljakujunenud seoses kuritegelikku eluviisiga. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvust, mida saab pidada positiivseks. Samas on ta tarvitanud narkootikume, endas sõnul hakkas tarvitama eelmise vangistuse ajal Murru vanglas ja masendusest, mida tekitas pikk vangistus. Käesoleval ajal hindab kinnipeetav enda sõnul tervislikku eluviisi, tal puudub tarvitamishimu ja ta loodab vabaduses vajadusel kasutada Corrigo tugigrupis ning sotsiaalprogrammis omandatud teadmisi ning oskusi. Tagasilanguse korral aga jääb uue kuriteo toimepanemise risk siiski püsima, kuna arvestades isiku pikaajalist sõltuvust, on mõistlik eeldada, et ta pani narkokuriteo toime ka enda
sõltuvuse rahuldamiseks. Ka ei avaldanud eelmise vangistuse ajal läbitud vastavasisulised sotsiaalprogrammid ja osalemine Convictuse tugigrupis soovitud mõju ja isik jätkas narkootikumide tarvitamist. Vangla hinnangul viitavad Sergei Iljini kuriteod tahtlikule vägivalla kasutamisele (tapmine, röövimine, ähvardamine). Isik on vestlusel kinnine ja kontrollitud, mis annab alust arvata, et isikul on head enesekontrollioskused. Emotsionaalne eneseväljendus on minimaalne, empaatiavõime puudulik ning tal ei ole usku muutumise võimalikkusesse. Vangla hinnangul on Sergei Iljin avalikkusele kõrgohtlik. Oht seisneb narkootiliste ainete levikule kaasa aitamises, füüsilise vägivalla ja tulirelva kasutamises, röövimises ning vara hävitamises. Oht on tõenäolisem, kui isikul puudub stabiilne legaalne sissetulek ja elukoht ning ta jätkab narkootikumide tarvitamist ja suhtlemist kriminaalse ringkonnaga. Samuti realiseerub oht juhul, kui ta ei muuda oma mõtlemist ja käitumist ning hoiakuid. Soodusteguriks on varasema pika vangistuse mõju ja nõrk prosotsiaalne võrgustik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammis ning vestlustel on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Sergei Iljin peab jätkama karistuse kandmist vanglas ja oma käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Lisaks tuleb Sergei Iljini puhul olulise riskifaktorina vaadata tema varasemat narkootikumide tarvitamist. Kohus ei sea kahtluse alla süüdimõistetu motivatsiooni kaineks ja tervislikuks eluviisiks, samas selgub vangla esitatud iseloomustusest, et Sergei Iljin on ka varem püüdnud vastavast pahest vabaneda, kuid see ei ole andnud tulemusi. Tema narkootikumide tarvitamise ja kuritegude vahel on aga otsene seos. Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristusena kohaldatud 7-päevane paigutamine kartserisse viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetav kannab liitkaristust I astme rahvatervisevastase (narko-) kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Sergei Iljini ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.