Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Süüdistus:

lõike l ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja. Marihuaana kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 1lg3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Võttes arvesse, et kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks vajalik kogus on kokaiini puhul 650 milligrammi (0,65 grammi) ja marihuaana puhul 7,5 grammi, piisanuks T. Kuuma, V. Ivanovi poolt nimetatud ajavahemikul käideldud narkootilisest ainest kokaiin (käideldud kogus umbes 60-90 grammi) narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 39-59 inimesele ja narkootilisest ainest marihuaana (käideldud kogus umbes 3-4,5 kilogrammi) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 22 500-33 750 inimesele. EUROPOL-i andmetel oli narkootilise aine kokaiini ühe grammi hind 2015. aastal jaemüügi korral Eestis keskmiselt 60 kuni 120 eurot (sõltub kvaliteedist) ja marihuaana ühe grammi hind 2015. aastal jaemüügi korral 20 eurot. Selliselt teenisid Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov ajavahemikul 2016. a suvest kuni 02.11.2016. käideldud narkootilise aine marihuaana realiseerimise eest kriminaaltulu kokku vähemalt 39 000-58 500 eurot ja narkootilise aine kokaiini realiseerimise eest kriminaaltulu kokku vähemalt 4800-7200 eurot. Kuivõrd Toomas Kuum tegeles narkootiliste ainete marihuaana ja kokaiini käitlemisega ajavahemikul 2016. a suvest kuni 02.11.2016 andes XX-le 2-3 korda kuus korraga edasi umbes 500 grammi marihuaanat ja umbes 10 grammi kokaiini ning tal esines ajavahemikul 01.01.2013 kuni 01.12.2016 teadmata allikatest pärit sissetulekuid vähemalt 13 229,32 eurot, on ilmne, et Toomas Kuum tegeles narkootiliste ainete käitlemisega suure varalise kasu saamise eesmärgil. Karistusseadustiku § 12l p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000,00 eurot. Kuivõrd Vladislav Ivanov tegeles narkootiliste ainete marihuaana ja kokaiini käitlemisega ajavahemikul 2016. a suvest kuni 02.11.2016 andes XX-le 2-3 korda kuus korraga edasi umbes 500 grammi marihuaanat ja umbes 10 grammi kokaiini ning tal esines ajavahemikul 01.01.2013 kuni 01.12.2016 teadmata allikatest pärit sissetulekuid vähemalt 2584,32 eurot, on ilmne, et Vladislav Ivanov tegeles narkootiliste ainete käitlemisega suure varalise kasu saamise eesmärgil. Karistusseadustiku § 12J p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000,00 eurot. Seega panid Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov toime grupi poolt narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Harju Maakohtu otsus:

Prokurör esitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 14. aprilli 2010. a otsuse nr 3-1-1119-09 p-s 21 märgitu ja maakohtu põhjendused sellest, miks maakohus hindas XX ütlused eos ebausaldusväärseteks ning jättis need tõendikogumist välja. Prokuröri hinnangul on maakohtu selline järeldus täiesti oletuslik ega tugine ühelgi faktilisel ega kohtuistungil ilmsiks tulnud asjaolul. Liiati on kohtu selline arutluskäik täielikus vastuolus tõendite vaba hindamise põhimõttega ning seeläbi on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Käesoleval juhul ei ole Harju Maakohus nimetatud seisukohast hoolimata andnud XX ütlustele sisulist hinnangut, vaid asunud seisukohale, et sellise isiku ütlused, keda enne ristküsitlust ei ole võimalik tunnistajana hoiatada teadvalt valeütluste andmise eest ning kelle suhtes on menetluses teine kriminaalasi, on eos ebausaldusväärsed. Nimetatud seisukoht on täielikus vastuolus Riigikohtu senise praktikaga, kuivõrd Riigikohus on üheselt väljendanud (RKKKo 3-1-1-105-13, p 14.2), et ekslik on arusaam, nagu tuleks nn endisest kaassüüdistatavast tunnistaja ütlused lugeda aprioorselt ebausaldusväärseks KrMS § 2871 lg-s 5 sätestatu tõttu, s.o tulenevalt asjaolust, et sellist tunnistajat kriminaalkaristuse eest ei hoiatata. Esiteks on selline käsitlus Riigikohtu hinnangul otseses vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning teisalt muudaks sellise seisukoha jaatamine KrMS § 2871 lg-s 5 tähendatud isiku tunnistajana ülekuulamise üldse tarbetuks. Samuti muudab selline arutluskäik sisutühjaks karistust kergendavad asjaolud, millised on sätestatud KarS § 57 lg 1 p-s 3, eelkõige süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise ning selliselt kaotab igasuguse mõtte ka KrMS § 205, mille kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga. Nimetatud paragrahvid on just need, millised on seadusandja poolt antud hoobadeks, et isikud oleksid motiveeritud uurimisasutustega koostööd tegema ning neid koheldaks seeläbi leebemalt. Samas kinnitas XX korduvalt ülekuulamise käigus, et talle ei ole uurimisasutuse ega prokuratuuri poolt tema karistusega seonduvalt mitte midagi lubatud, samuti pole talle kellegi poolt antud juhiseid, milliseid ütlusi ta peaks eeluurimise raames või kohtus andma. KrMS § 66 lg 2 sätestab, et kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik. Kuivõrd XX nõustus 02.11.2016 tegema politseiga koostööd ning osalema kriminaalmenetluses kuriteo matkijana, et aidata politseil tabada isikuid, kes teda narkootiliste ainetega varustasid, alustati nimetatud sättest tulenevalt ja kriminaalmenetluse tavapärasele praktikale tuginedes XX-lt saadud informatsiooni alusel uus kriminaalasi tema varustajate ehk Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi vastu. Prokurör möönab, et kuivõrd nimetatud kriminaalasi hõlmab endas ka episoode, millised on XX-le endale inkrimineeritud teise kriminaalasja raames, on tegemist eristaatuses tunnistajaga, keda ei saa hoiatada ning keda seaduse ja Riigikohtu praktika mõttes tuleb käsitleda pigem endise kaassüüdistatavana. Samas on Riigikohus väljendanud (RKKKo nr 3-1-1-100-15 p 19), et kaassüüdistatava ütluste hindamisele ei näe seadus ette kitsendusi või erandeid ja neid tuleb hinnata üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (vt RKKKo 3-1-1-94-04, p 8). Seda seisukohta ei ole Riigikohus hilisemas praktikas muutnud (vrd nt RKKKo 3-1-1-26-13, p 12). Prokurör toob ära Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-100-15 (p 16-17) sedastatu ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsuse osas ning märgib, et maakohus ei oleks saanud XX ütlusi aprioorselt kõrvale jätta, vaid oleks pidanud analüüsima neid sisuliselt, analüüsides nendes esinevaid võimalikke vastuolusid ning hinnates nende elulist usutavust ning nende riimumist teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kui Harju Maakohus ei oleks rikkunud tõendite vaba hindamise põhimõtet, analüüsinud seaduse mõttest ja sättest tulenevalt XX ütlusi ning kõrvutanud neid teiste kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega, sealhulgas jälitustoimingute protokolli ning isikute kinnipidamiste

ja läbiotsimiste käigus koostatud protokollidega, milliste kohaselt XX kasutas Vladislav Ivanovile kuuluvat sõiduautot, oleks kohus mõistnud, et XX ütlused riimud kõigi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning aitavad nende sisustamisele selliselt kaasa, et tekib ühtne terviklik nägemus ja sisemine veendumus Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi poolt toime pandud kuriteost. Kuivõrd Harju Maakohus on täielikult jätnud tähelepanuta prokuröri poolt kohtuvaidlustes esitatud tõendite analüüsi, mille kohaselt XX ütlused on usaldusväärsed, eluliselt usutavad ja riimuvad teiste tõenditega ning mõistis isikud neile inkirimineeritavates kuritegudes osaliselt või täielikult õigeks, kordab prokurör XX poolt ülekuulamisel antud ütlusi. Prokurör märgib, et XX ütlusi kinnitab jälitustoimingute protokoll, kuivõrd peale omavaheliste sõnumite vahetust kohtus ta valdavalt Toomas Kuumaga. Samuti tõendab omavahelist suhtlemist tõsiasi, et Toomas Kuuma kasutuses olnud sõiduki läbiotsimise käigus leiti paberilipik käsikirjalise tekstiga XXXXXXXXX. Nimetatud number oli XX kasutuses kuni tema kinnipidamiseni 02.11.2016. Samuti see, et Toomas Kuuma kahtlustatavana kinnipidamisel leiti tema valdusest paberilipik käsikirjalise tekstiga YYYYYYYYYY. Nimetatud numbri kasutamine XX poolt nähtub jälitustoimingute protokollist. XX kinnitas ülekuulamisel, et ta peeti 02.11.2016 kahtlustatavana kinni ning leiti tema valdusest 5-7 kotikest kokaiiniga ning tema korteri läbiotsimise käigus suures kotis marihuaanat. Kõik nimetatud ained pärinesid XX sõnul Vladilt ja Toomaselt. Tõepoolest peeti XX 02.11.2016 kahtlustatavana kinni ning leiti tema valdusest 7 minigrip kilekotti valge pulbrilise ainega. Nimetatu on tõendatud tema kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga. XX elukoha läbiotsimise protokolliga on tõendatud, et sealt leiti läbipaistev plastikaatpakend rohekaspruunide taimeosadega ning 20 minigrip kilekotti rohekat värvi taimeosadega. Narkootilise aine ekspertiisiga on tõendatud, et minigrip kilekotid sisaldasid 5,73 grammi valget pulbrit, mis omakorda sisaldas 1,74 grammi kokaiini, suures vaakumpakendis oli 299,5 grammi marihuaanat ning minigrip kilekottides kokku 13,99 grammi marihuaanat. XX kirjeldas detailselt ka seda, kuidas Toomas saatis talle samal päeval, kui ta oli politsei poolt kinni peetud, mitu SMS-i, et on vaja kohtuda ning peale seda, kui ta politseist vabanes, kohtusid nad Puhangu tänaval Stromka ehk Stroomi ranna piirkonnas. Toomas tuli kohtumisele valge BMW-ga ning ühiselt sõideti Puhangu garaažide juurde, kus väljuti autost ning vesteldi. XX sõnul rääkis ta Toomasele, et oli viibinud politseis ning näitas enda sõnul talle ka sellekohast paberit, suutmata kohtuistungil meenutada, millise paberiga täpselt oli tegemist. XX ütlusi kinnitab taaskord jälitustoimingute protokoll, millisest nähtub, et XX ja Toomas Kuum kohtusid 02.11.2016 Puhangu tänava piirkonnas ja vestlesid garaažide juures. Isegi see, et XX näitas Toomas Kuumale mingit paberit, on varjatud jälgimise käigus fikseeritud ning XX poolt Toomas Kuumale mingi paberi andmine kuuldub ka nende omavahelise vestluse salvestiselt. XX hinnangul muutusid Vlad ja Toomas peale tema kinnipidamist ettevaatlikumaks. Nad ei kohtunud temaga enam nii tihti ning ainet ei antud talle edasi enam avalikult. XX sõnul kohtus ta peale kinnipidamist valdavalt Toomasega, kes omavahelistel kohtumistel manitses teda ettevaatlikkusele ning palus uue koguse narkootilise aine saamise osas olla kannatlik. XX sõnul näitas Toomas talle kohtumistel erinevaid eritunnusmärkideta autosid, mis Toomase sõnul kuulusid narko-osakonna töötajatele. Toomas Kuuma manitsused ja paranoia jälgimise suhtes kajastub samuti jälitustoimingu protokollis. Peale kinnipidamist sai XX enda sõnul Toomaselt ja Vladilt ainet veel ühe korra. Ta ei mäletanud ülekuulamisel enam täpset kuupäeva, kuid kinnitas, et see toimus samuti novembrikuus, nagu tema kinnipidaminegi ning tolleks ajaks oli lumi juba maas. XX kirjeldas ülekuulamisel, kuidas ta kohtus sel päeval Vladiga Ülemiste keskuses, telefonid jäeti Vladi autosse ning ühiselt sõideti XX Opeliga Peterburi teed pidi linnast välja, kus uue Tallinna vangla juurest jõuti mingi metsatukani, kus kivist sammaste juures näitas Vlad talle kohta, kuhu on maetud 200 grammi marihuaanat. Nimetatud ainet ei lubanud Vlad kohe kaasa võtta, vaid

käskis X-l hiljem üksi tagasi tulla ning seejuures telefoni maha jätta. Hiljem näitas XX politseile seda kohta, mida Vlad oli talle näidanud ning kus väidetavalt pidi marihuaana olema. XX ja Vladislav Ivanovi kohtumine on sama detailselt, kui XX seda kirjeldas, kajastatud ka jälitustoimingute protokollis, kus nähtub, et Vladislav Ivanov ja XX tõepoolest kohtusid 15.11.2016 kella 14.40 paiku Ülemiste keskuses, kus panid telefonid Vladislav Ivanovi autosse ning seejärel istus Vladislav Ivanov XX kasutuses oleva Opeli rooli ning sõideti Tartu maanteelt Peterburi tee suunas. Nende omavahelisest vestlusest kuuldub, kuidas Vladislav Ivanov käsib XX-l tee meelde jätta ning kuidas peidiku juures ei luba ta kilekotti puudutada, vaid käsib X-l hiljem ilma telefonita tagasi minna, kinnitades, et „seal on kakssada“. XX ütlusi ja jälitustoimingute protokollis kajastatut kinnitab omakorda sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokoll, millisest nähtub, kuidas Harjumaal Rae vallas Venekülas Varivere tee lõpus olevas metsatukas asuva kivist vundamendi tagant leiti must prügikott roheliste taimsete õisikutega. Narkootilise aine ekspertiisiga on tõendatud, et kahekordses mustas kilekotis oli 202,4 grammi marihuaanat. Kokkuvõttes leiab prokurör, et XX-l puudus põhjus anda valeütlusi. Objektiivselt on XX enda ütlustega süüstanud mitte ainult Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi, vaid kahjustanud ka ennast. Ta on tunnistanud enda süüd märksa suurema koguse narkootiliste ainete käitlemises, kui tema valdusest leiti ning tunnistanud enda poolt kriminaaltulu teenimist. Prokuröri hinnangul oli XX valmis niivõrd detailseid ja ennast kahjustavaid ütluseid andma siirast soovist aidata kaasa menetluse asjaolude tuvastamisele. Samas ei saa loomulikult eitada, et menetlusele kaasaaitamise soov võis omakorda osaliselt olla tingitud soovist aidata seeläbi ka iseennast, kuivõrd kuritegusid korduvalt toime pannud isikud on teadlikud võimalikest karistust kergendavatest asjaoludest, kuid nimetatu ei anna alust hinnata tema ütlusi ebausaldusväärseteks. XX selgitas ülekuulamisel, et tema roll politseiga koostööd tehes oli see, et ta aitab neil saada selgust, kes on need isikud, kes talle narkootilisi aineid toovad. Selleks pidi ta nendega samamoodi edasi kohtuma ja nende vestlused salvestati. Need salvestatud vestlused on kajastatud jälitustoimingute protokollis ning vaadates neid koostoimes samas protokollis kajastatud omavaheliste SMS-ide ja varjatud jälgimise käigus fikseeritud sündmusega, on üheselt mõistetav, et XX sai narkootilisi aineid Toomas Kuumalt ja Vladislav Ivanovilt. Toomas Kuuma ja XX omavahelise vestluse ja saadetud sõnumite maneer ja hoiak on üheselt selline, et Toomas Kuum seisab redeli kõrgemal pulgal ja XX oluliselt madalamal astmel. Juba esimestest sõnumitest alates on Toomas Kuuma hoiak pigem üleolev ja kamandav ning X oma alandlik ja kuuletuv. Prokurör peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et Harju Maakohus on leidnud, et XX andis ütlusi enda sisemisest tungist tingituna ning uurimisasutused ei andnud talle mingit sisendit, kelle kohta ja milliseid ütlusi ta peaks andma. Paraku jääb Harju Maakohtu mõttekäigust sellisel juhul täiesti selgusetuks, miks pidi XX valima just Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi, keda omaalgatuslikult valelike ütlustega mustata. Samuti ei ole Harju Maakohus selgitanud loogikat, kuidas XX poolt täiesti juhuslikult mustamiseks valitud Vladislav Ivanov talle sel juhul läbi peidiku 200 grammi marihuaanat soovis üle anda ning miks Toomas Kuum XX-le pidevalt midagi tuua lubas ning teda ettevaatlikkusele manitses. Prokuröri hinnangul ei ole XX mingil moel üritanud vabaneda vastutusest, kuivõrd antud ütlustega ei süüstanud ta mitte ainuüksi Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi vaid ka ennast ning nagu Harju Maakohus õigustatult märkis, ei teadnud ta neid ütlusi andes, kas ja millisel määral see kergendab või hoopis raskendab tema olukorda. Samuti on XX kogu menetluse kestel andnud sisuliselt ühesuguseid ütlusi. Nimetatud asjaolule viitab see, et tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist taotleti Harju Maakohtu istungil üksnes ühe kaitsja poolt ning sedagi üksnes marginaalses osas. Samas oleks käesoleva menetluse puhul kaitsjate huvi pidanud eos olema XX ütluste ebausaldusväärseks tunnistamine.

Nimetatud vastuolu XX ütlustes seisnes selles, et süüdistuse kohaselt hakkas XX Toomas Kuumalt ja Vladislav Ivanovilt narkootilisi aineid saama suvel 2016. Kui talle esitati prokuröri ja kaitsja poolt täpsustavaid küsimusi, kas ta peab suve all silmas juunit, juulit või augusti, jäi ta esialgu pisut kõhklevale seisukohale, kinnitades, et ta täpselt ei mäleta, kas tegemist oli juuni või juuliga. Korduvalt sama teema juurde tagasi tulles vastas ta lõpuks kaitsja Kristina Suvalovale veendunult, et tegemist oli juuniga ning jäi endale kindlaks ka peale seda kui kaitsja taotles vastuolude väljatoomise eesmärgil avaldada tema eeluurimisel antud ütlused, kus ta viitas kolmele kuule. Ta selgitas, et ei mõistnud eeluurimisel ilmselt uurija küsimust päris õigesti ning jäi kohtuistungil endale kindlaks, et tegemist oli juunikuuga. Nimetatud kuu õigsust kinnitab ka tõsiasi, et ta selgitas, et sai Toomas Kuumalt ja Vladislav Ivanovilt sõiduauto Opeli enda kasutusse peale seda kui tema enda autoga avarii toimus ning see toimus mais või juunis. XX ütlused muutusid mõnevõrra segaseks, kui ta esialgu selgitas, et sai Opeli peale avariid, mis toimus tema autoga 2016 mais, kuid seejärel rääkis 2017. aasta maist. Prokurör palus kohtul vastu võtta väljatrükk politsei andmebaasist, mis kinnitas, et ainus XX osalusega avarii toimus 28.05.2016, kuid kohus paraku keeldus selle tõendi vastuvõtmisest. Nimetatud väljatrükist nähtub, et 28.05.2016 kell 00.17 toimus liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli BB, kes sõitis mootorsõidukiga Volvo XXXXXX ristmikul ette teisele sõiduautole. Samas asja raames oli kontrollitavaks XX ning varaline kahju tekitati NN-le, mis annab aluse väita, et sõiduk, millega avarii tehti, oli sõidukiks, mida kasutas ka XX ning mille purunemise järgselt vajas ta uut liiklemisvahendit. Seega aitab väljatrükk üheselt mõista, et tunnistaja ilmselgelt eksis avariist rääkides aastaga, kui mainis lõpuks avarii toimumise ajaks aastat 2017. Selline eksimus aga ei ole imekspandav peale mitmetunnist kohtumajas viibimist ning pikalt kestnud pingelist ülekuulamist. Kuivõrd nimetatud väljatrükk on ülaltoodud põhjusel prokuröri hinnangul endiselt oluline tõend, palub prokurör ringkonnakohtul KrMS § 321 lg 6 alusel ka nimetatud tõendit uurida.

saaks sisustada põhjendatud kahtlust, kuid mis pole piisav inimese süüdimõistmiseks esimese astme kuriteos. Samuti on kohus nentinud, et ka sõiduauto Opel rentimine võib, aga ei tarvitse tähendada, et XX müüs Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi ülesandel narkootikume. Prokurör märgib, et maakohtus toimunud kohtuvaidluste käigus on prokurör pikalt analüüsinud jälitustoimingute protokollis kajastatud Toomas Kuuma käitumist ning tema suhtumist XX ja nende omavaheliste vestluste sisu ning kinnitab, et jääb enda kohtuvaidlustes toodud seisukohtade juurde. Küll aga juhib prokurör tähelepanu Harju Maakohtu etteheidetele terminite selguse osas. Nimelt on Harju Maakohus oma otsuses väitnud, et kohtule on teada, et sõna šiški (käbid) kasutatakse kanepi kohta, kuid sõnumi kontekstist ei ole üheselt arusaadav, et jutt käib Kuuma poolt X-le üleantud narkootikumidest. Samuti leiab kohus, et sõna voolima tähendus ei ole üldteadaolev ning prokuröri selgitus selle sõna tähenduse kohta on lihtsalt kohtumenetluse poole seisukoht. Kaitsja Leonid Olovjanišnikov uuris ülekuulamisel XX-lt, kas Toomas Kuum temalt peale kinnipidamist toimunud kohtumisel küsis, mis kaubast sai. XX selgitas, et ta ei mäleta, mida Toomas täpselt küsis, kinnitades üksnes, et Toomas uuris, kas kaupa jäi veel üle. Tegelikukuses nähtub jälitustoimingu protokollist, et Toomas Kuum uuris, kas XX juurest leiti midagi, mispeale XX selgitas, et tema juurest leiti politsei poolt minigripid ja vaakumpakend. Sama vestluse käigus uurib Toomas Kuum esmalt, kas XX tõesti raiskas kõik ära, küsides „proebal što li vsjo?“ ning sama vestluse käigus hiljem uuris ta veelkord, kas tõesti on nii raha läinud kui ka kaup läinud, küsides „Deneg net, ni figa netu?“. Sama vestluse viimase lausega uuris Toomas Kuum veelkord, kus aine jäi, küsides „Gde šiški, ostalis?“ 07.11.2016 kella 14.20 paiku toimunud vestluse käigus kinnitab Toomas Kuum XX-le, et tal ei õnnestunud seda võtta ja lükkab nende omavahelise kohtumise kella viie peale, kinnitades, et tal tuleb kusagilt võtta. Arutledes, kus oleks hilisem kohtumine kõige parem läbi viia, kinnitab XX, et tal on ükskõik. Seepeale küsib Toomas Kuum temalt, et kuhu ta pärast liigub või kas hakkab siis sealsamas voolima. Lõpetuseks kinnitab Toomas Kuum XX-le, et annab talle sellised paremad ning tunneb huvi, kas too (teine) telefon on sisse lülitatud. XX vastas seepeale, et telefon oli terve eelmise päeva ja õhtu sees, kuid hetkel on väljas ning XX ei mõista, miks see peaks sees olema. Nimetatud vestlust kontekstis vaadates on ilmne, et Toomas Kuum on see isik, kes peaks XX-le midagi tooma. Kusjuures mitte niisama midagi, vaid just n.ö. paremaid palasid, mida tal ei õnnestunud esialgu saada, kuid mida ta peab järgmiseks kohtumiseks hankima. Samuti saab konteksti vaadates teha järelduse, et Toomas Kuum tundis huvi, kas XX-l on müügitelefon sees, kuid kuivõrd müüdavat ainet ei olnud, ei mõista XX, miks see hetkel peaks sees olema. Kella viiese kohtumise ajal viitab Toomas Kuum taas, et politsei jälgib neid ja esialgu ei ole mõistlik „tõmblema hakata“. Konteksti tõlgendades saab järeldada, et Toomas Kuum otsustas paranoiast politseinike ees mitte XX-le ainet tuua, vaid tegi ettepaneku esialgu oodata. Nimetatud päeva vestluseid tervikuna analüüsides on ilmne, et Toomas Kuum oli see, kes pidi XX-le midagi tooma, mitte vastupidi. On üldtuntud, et narkootilisi aineid käitlevad isikud käituvad konspireeritult, püüdes varjata oma tegevuse kogu ulatust ja kasutades omavahelises suhtluses allegoorilisi väljendeid. Ei saa eeldada, et Toomas Kuum oleks öelnud XX-le: „toon sulle kilo kanepit, kus sa seda kavatsed pakendama hakata?“. Seetõttu ongi oluline selliste tegevustega hõivatud inimeste vestlusi vaadelda kontekstis. Nii Toomas Kuum kui ka XX kinnitasid Harju Maakohtus toimunud ristküsitluse käigus, et sõna шишки tähendab marihuaanat. Sõna лепить tähendus on voolima, mätsima, kleepima, liimima ehk teisisõnu peab olema midagi, millest midagi meisterdada. Nimetatud sõna tähendus on üldtuntud, kuivõrd see on kergesti leitav igale inimesele, kel on oskus lehitseda sõnaraamatut või kasutada internetti. Kõnealuses kontekstis, kus jutt on narkootilise aine üleandmisest ning

Toomas Kuum küsib XX-lt, kuha ta kavatseb hiljem (koos selle ainega) minna, küsides seejuures üleolevalt „kas siin hakkad voolima (millestki midagi meisterdama)“ on prokuröri hinnangul üheselt mõistetav, et tegemist on narkootilise aine ümberpakendamisega ning Toomas Kuum, kui tööandja, tundis huvi, kus XX seda tegema kavatseb hakata. See, et millegi toojaks pidi olema just Toomas Kuum, nähtub ka XX ja Toomas Kuuma vestlusest, milline leidis aset 08.11.2016. Selle surnuaias toimunud vestluse käigus käskis Toomas Kuum enne surnuaeda minekut XX-l telefon autosse jätta ning seejärel sõimas teda alustuseks väga üleolevate sõnadega. Seejärel õpetas Toomas Kuum XX, kuidas neil puudub omavaheline seos ja õpetab, kuidas XX ei tohi politseile midagi rääkida. Ta selgitab XX-le, kuidas ta eelmise päeva lõuna ajal ütles, et ei õnnestu, kuivõrd nägi politseinikke. Samas ta praalib, kuidas tema juurest läbiotsimistega niikuinii midagi ei leitaks. Samuti avaldab Toomas Kuum selle vestluse käigus, kuidas teised arvavad, et XX teeb politseiga koostööd, kuid tema on veendunud, et XX ei reedaks. Sama vestluse käigus Toomas Kuum kiitles ka sellega, kuidas tema telefoni pealtkuulamine ei anna politseinikele midagi ning kuidas ta sõidutas teda jälitavaid politseinikke enda sabas lihtsalt mööda linna. Seesugune suhtumine viitab üheselt sellele, et Toomas Kuum on mees, kellel on võim ja XX on keegi, kes peab temale kuuletuma. See ei ole väikese narkosõltlase ja tänavamüüja vaheline suhe, vaid ülemuse ja alluva suhe, kus rollid on sellised nagu kirjeldas XX.

saadud rahale, mitte äriettevõtte poolt pangast või pangaautomaadist välja võetud kupüüridele. Nimelt püüdis Toomas Kuum Harju Maakohtu istungil väita, et ta töötas alates 01.11.2016 OÜs W, kust talle 21.11.2016 väljastati sularaha summas 10 000 eurot, et ta saaks osta autode varuosi. Nimetatud summast osa oli ta enda sõnul jõudnud ära kulutada ning teine osa oli see, mis temalt kinnipidamise ja läbiotsimise käigus ära võeti. Toomas Kuum kinnitas küll, et kõikide sularaha eest sooritatud ostude kohta võtab ta alati arved, kuid nimetatud arveid kohtule ei esitatud. Kokku leiti Toomas Kuuma valdusest menetlustoimingute käigus 7095 eurot sularaha.

Kogu süüdistus põhines XX ütlustel, mida kohus õigesti luges ebausaldusväärseteks. Jääb selles osas esimese astme kohtus toodud argumentide juurde, mis on toodud allpool. Kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud peale 15.11.2016.a episoodi, süüdistatava/te poolt XX-le narkootiliste ainete üleandmist, seda enam süüdistuses märgitud kogustes. Kusjuures XX suhtes on menetlus alustatud 24.08.2016.a. (IIk lk 36) ning alates 27.09.2016 on teostatud tema varjatud jälgimine ning telefonide pealtkuulamine (tuvastatud teostatud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli käigus, 13.04.2018.a kohtuistungi helisalvestis kl 10.15 – 10.18 ja kl 10.23-10.28) ning Toomas Kuumi suhtes oli varjatud jälgimise luba antud 07.10.2016.a. Nimetatud ajavahemikul peaks olema tuvastatud süüdistatavate poolt narkootikumide XX-le üleandmine, kui tema ütlused oleksid tõesed. Puuduvad alused seostada XX juurest 02.11.2016.a leitud narkootilisi aineid süüdistatavatega, kuna nende bioloogilist materjali ei ole vastavatelt pakenditelt leitud. Samas on 15.11.2016.a peidikust leitud ja äravõetud marihuaana koostis erinev võrreldes XX juurest 02.11.2016.a leitud marihuaana koostisega. Samas ei saa ainuüksi väidetavalt käideldud narkootilise aine koguse pinnal (kuigi puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta) asuda seisukohale, et väidetav kuriteo oleks toime pannud suure varalise kasu saamise eesmärgil.

Süüdistuses toodud väidetavate narkoainete eest saadud summad ei ole tõendatud ega ole arvesse võetud, et kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus. Prokuratuur tugineb inkrimineeritud narkootiliste ainete keskmistele turuhindadele, jättes tähelepanuta seda, et selleks, et kaupa müüa, tuleks seda eelnevalt soetada, s.o hüpoteetiliselt tuleks lähtuda esitatud tabeli narkoainete hulgi- ja jäehinna vahest, maha arvestades XX väidetavat „palka“, s.o raha mida ta olevat kinni pidanud oma kasuks narkootikume müügilt saadud summadelt. Samas puuduvad tõendid ka selle kohta, et süüdistatavad oleksid tegutsenud kaastäideviijatena seda enam kavatsusega tegutseda suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtus avaldatud XX kohtueelses menetluses antud ütlustest tulenes, et XX hakkas saama süüdistatavatelt narkootilisi aineid kolm kuud enne tema kinnipidamist 02.11.2016.a, s.o alates august 2016.a. Kohtus andis XX ütlusi, et hakkas saama kas juuni või juuli kuust ega osanud selgitada vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega (23.04.2018.a kohtuistungi protokoll, lk 28). Seega ka selles osas on isiku ütlused ebausaldusväärsed ning prokuröri viited narkootikumidega tegelemise alguse kohta juunis 2016.a ei ole millegagi tõendatud. Samas ei osanud A X anda ütlusi millal ja kuskohas toimusid talle väidetavad narkootikumide üleandmised süüdistatavate poolt. Nii jälitustegevuse raames kogutud teabest kui ka kohtus antud XX ütlustest tulenes, et tunnistaja majanduslik seisund oli vaidlusalasel perioodil päris kehv, ta kurtis raha puuduse üle, ei olnud tal isegi jõukohane sõidukit tankida. Samas ei olnud XX-lt kinnipidamisel ära võetud suured rahasummad või arestile kuuluvad kallid esemed, või tuvastatud muu vara, mis viitaksid isiku poolt suurtes kogustes pika aja jooksu narkootiliste ainete käitlemisele. Juhul, kui tema ütlused narkootiliste ainete väidetavates kogustes käitlemise kohta oleksid tõe-sed, siis peaks tema igakuine narkoainete müügilt saadav sissetulek olema tuhandeid eurot ning suurem võrreldes kasumiga, mida pidid saama teda narkootikumidega varustanud isikud, kes omakorda pidid vastavaid aineid soetama. Ei ole tõendatud, et V. Ivanov oleks XX-ga narkoteemal suhelnud või kohtumiste aega kokku leppinud enne novembrit 2016.a ega seda, et V.Ivanovi kasutuses oleksid telefoninumbrid, mille abil võeti ühendust XX-ga, peale seda, mis leiti kinnipidamisel. Seega ei ole usaldusväärselt tõendatud KarS § 184 lg 21 p 1 inkrimineerimiseks vajaliku kasu summa olemasolu ega ole tuvastatud süüdistatavate vastavat tahtlust.

V. Ivanovilt ei ole ära võetud rahasummasid või kalleid esemeid, mis viitaksid sellele, et isik oleks suurt varalist kasu saanud või üldse teeninud narkootikumide müügilt. Asjas teostatud kriminaaltulu analüüs ei tuvastanud erinevust legaalse sissetuleku ja varalise seisundi vahel. Seega tuligi süütuse presumptsiooni alusel tõlgendada kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks ning kvalifitseerida V. Ivanovi tegevus KarS § 184 lg 1 järgi, kuna ta ei ole varem narkokuritegusid toime pannud ega tegutsenud grupis. Apellatsiooni väited ei anna alust ka V.Ivanovi ütluste ebausaldusväärseteks tunnistamiseks. Esimese astme kohtus palus prokurör mõista V.Ivanovile karistuseks 8 aastat 7 kuud. Apellatsioonis palutakse määrata 9-aastane vangistus, kuid puuduvad põhjendused, miks taotletava karistuse pikkus on muutunud. V.Ivanovile mõistetud karistus vastab teo raskusele, süüdistatava isikule ja levinud kohtupraktikale. Pärast vahi alt vabanemist asus süüdistatav ametlikult tööle, temal on väga hea palk, mis koosmõjus vahi all tajutud kogemuse, halva tervisliku seisundi ja toetava perekonna olemasoluga tagab seaduskuuleka eluviisi, mh kindlustab seda ka pikaajaline katseaeg. Apellatsioonis esitatud taotlus tõendi materjalide juurde võtmiseks on põhjendamata, kuna ei ole prokuratuur KRMS § 297 alusel põhjendanud, miks vastav tõend ei olnud süüdistusaktis loetletud, samas leidis maakohus õigesti, et antud tõend ei ole asjakohane ning tõendamiseseme asjaolu kohapealt ei ole sellel tõendil olulist tõendamisväärtust. XX ei täpsustanud kohtus ülekuulamisel, mis tema sõiduk avariisse sattus, kuid oli kindel, et avarii toimus aastal 2017 (23.04.2018.a kohtuistungi protokoll, lk 31). Seega puudub alus seostada apellatsioonile lisatud dokumendis mainitud sõiduk sõidukiga, mille kohta on tunnistaja kohtus ütlusi andnud ning palume jätta apellatsiooni vastav taotlus rahuldamata. Seega on prokuratuuri apellatsioon põhjendamata ning puuduvad seaduslikud alused esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks. Vladislav Ivanov ja tema kaitsja ei taotle suulist menetlust. Toomas Kuuma kaitsja vastuväited apellatsioonile:

kuid mingite asjaolude tõttu ei ole neid veel kaasatud antud protsessi. Selles osas on seaduseandja loogika arusaadav. Ta ei saa lubada, et isik (kahtlustatav, süüdistatav), kelle menetluslik ega varaline saatus ei ole veel otsustatud, oleks üle kuulatud tunnistajana ilma kaitsjata ning seejuures võidakse tema ütlusi kasutada tema enda vastu edasises menetluses ning tema suhtes lõpliku otsuse tegemisel. Kaitsja asub seisukohale, et ei ole tekkinud mingisuguseid kahtlusi selles, et faabula on ühtne süüdistatavatele, kui ka XX ́ile, kes on isikuks, kes võib ja peab olema meie asjas kahtlustatavaks ja seejärel süüdistatavaks. Järelikult ei saa KrMS § 66 lg 2 kohaselt XX ́i üle kuulata tunnistajana. Kohus peaks sellest ülekuulamisest loobuma. Kaitsja teeb viite Viru Maakohtu menetlusele kriminaalasjas nr 1-15-9048 AL suhtes, kus nii toimiti. Selline kohtu otsustus tugineb täielikult nendele RK selgitustele, milles ta väidab, et pärast otsuse tegemist eraldatud kriminaalasjas, võib isikut, kelle suhtes on kohtuotsus juba tehtud, üle kuulata tunnistajana asjas, millest see on eraldatud, kuid mitte hoiatada vastutusest valeütluste andmise eest. Järelikult selleks, et nimetatud isikut saaks üle kuulata tunnistajana, isegi selliste piirangute korral, peab tema suhtes olema tehtud lõplik otsus: isik peab olema kas süüdimõistetud või tuleb kriminaalasi tema suhtes lõpetada. Arvestades kaitsja ja kohtu esitatud argumente selles osas, võib juhtida tähelepanu asjaolule, et prokurör ei ole toonud esile ühtegi argumenti ega leidnud ühtegi EV Riigikohtu lahendit, mille alusel oleks võimalik kahtlustatava ülekuulamine tunnistajana. XX ́i poolt kohtueelses menetluses antud ütluste põhjal (nagu nähtub süüdistusaktist) muutus süüdistatavaks veel üks isik ehk Q. Kuid pärast XX ́i ülekuulamist kohtus, kus ta kergekäeliselt loobus oma ütlustest, prokurör, kes isegi ei üritanud avaldada XX ́i kohtueelses menetluses antud ütlusi, loobus omakorda Q suhtes esitatud süüdistusest. Sama ülekuulamise käigus on XX samuti muutnud oma ütlusi ka T. Kuum ́a suhtes, kinnitades, et nimelt XX ostis tema käest narkootikume. Ka siinkohal ei ole prokurör isegi üritanud neid selgitusi ümber lükata. Kaitsja teeb viite Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-94-04 punktis 11 märgitule. Kuid kaitsja kordab veelkord, et tegemist on mitte süüdistatavaga, vaid kahtlustatavaga, kelleks ongi XX. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 322 lõigetest 3 ja 4, palub Võtta antud vastuväited menetlusse. Jätta 03. juulil 2018.a. tehtud kohtuotsus Toomas Kuum ́a suhtes muutmata. Kaitsja ei taotle suulist menetlust. Prokuratuuri vastuväited Toomas Kuuma kaitsja 09.07.2018 esitatud kaebusele.

üheselt, et kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik kahju hüvitamiseks maakohtule taotluse enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Ka Harju Maakohus on oma otsuses väljendanud, et KrMS § 314 p 6 kohaselt peab kohus esitama õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas ning KrMS § 312 p 81 kohaselt kohtuotsuse põhiosas otsustuse taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt. Kohtu hinnangul tuleneb eelmärgitud sätetest sõnaselgelt, et kohus saab seisukoha süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel tekkinud kahju osas võtta vaid siis, kui seda on kohtult taotletud. Toomas Kuum ega tema kaitsja vastavasisulisi taotlusi kohtule ei esitanud, mistõttu Harju Maakohus ka sisulist seisukohta võtta ei saanud. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 21 lg 1 kohaselt võib isik taotluse pärast maakohtu lahendi tegemist esitada üksnes juhul, kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel. Prokuröri hinnangul käesoleval juhul sellist mõjuvat põhjust ei esine. Toomas Kuuma ja tema kaitsja positsioon oli läbi menetluse see, et Toomas Kuum ei ole temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud ning ta tuleb õigeks mõista. Kohus saab teha kas õigeksmõistva või süüdimõistva otsuse, mis tähendab, et õigeksmõistva otsuse tegemine ei saanud kaitsepositsiooni arvesse võttes olla selliseks uudseks ja ettenägematuks asjaoluks, mis annaks võimaluse nimetatud taotlust esitada peale maakohtu lahendi tegemist ning vastavasisulised taotlused oleks pidanud esitama Harju Maakohtus toimunud kohtuliku uurimise käigus. Juhul kui Tallinna Ringkonnakohus jätab prokuröri apellatsiooni rahuldamata ning Harju Maakohtu otsuse muutmata ja prokuröri eelneva seisukoha arvesse võtmata, leiab prokurör, et taotletav varaline kahju põhineb fiktiivsetel numbritel. Toomas Kuum vabanes eelmise karistuse kandmiselt 27.08.2015. Harju Maakohtu istungil uuritud kriminaaltulu analüüsist nähtuvalt oli Toomas Kuumale ajavahemikul oktoober 2015 kuni detsember 2016 deklareeritud tulu põhjal makstav palk kokku 6034,20 eurot ehk 402,28 eurot kuus. Tõepoolest on tema arvetele laekunud maksed ettevõtetest S ja F. Kuivõrd kahetsusväärselt oli käesolev kriminaalasi saadetud kohtusse teise prokuröri poolt ning süüdistusaktis nimetamata tõendite lisamise taotlemine prokuröri vahetumise pinnalt ei olnuks asjakohane, kasutas prokurör kõikidele vabalt kättesaadavaid vahendeid ning tõdes neid ettevõtteid üksnes googledades, et esimese ettevõtte näol on tegemist Läti ettevõttega, millisel puudub igasugune majandustegevus ning teise ettevõtte näol on tegemist Panama ettevõttega. Nimetatud ettevõtete tausta ja üldisi teadmisi arvesse võttes on paraku järeldatav, et tegemist võib olla pigem rahapesu kui palga maksmisega, mistõttu ainuüksi sellistelt ettevõtetelt arvele laekunud summade pinnalt sellises ulatuses hüvitise maksmine ei oleks riigivastutuse seduse § 13 lg 1 p 5 tulenevalt õiglane. Prokuratuuri vastuväited kaitsjate vastuväidetele:

Samas jääb ja jäi XX põhjusega eristaatuses tunnistajaks, kuivõrd osa ütlustest, mis ta kohtuistungil andis, süüstasid ka teda ennast. Kaitsja mõttel oleks iva sellisel juhul, kui XX suhtes ei oleks menetluses olnud teist kriminaalasja tema enda poolt toime pandud episoodide osas ning kohtus teda tunnistajana üle kuulama hakates oleks selgunud, et ta peaks tegelikult olema kahtlustatava staatuses. Mõlemad kaitsjad on viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-94-04 punktile 11, mille kohaselt tuleb eriti juhtumitel, kui kaaskohtualuse ütluste näol on tegemist ainukese süüstava tõendiga, tuleb arvesse võtta kõik motiivid, miks võib konkreetne isik anda kaaskohtualust süüstavaid ütlusi. Prokurör nõustub nimetatud seisukohaga, kuid jääb endiselt arvamusele, et XX ütlused ei ole käesolevas kriminaalasjas ainukeseks Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi süüstavaks tõendiks, kuivõrd ka teised tõendid, eelkõige jälitustoimingute protokoll, viitavad üheselt Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi poolt narkootiliste ainete käitlemisele ning riimuvad XX poolt kohtus antud ütlustega. Kaitsja Kristina Suvalova ei nõustu prokuröri seisukohaga, et Vladislav Ivanovi ja Toomas Kuuma tegevus võiks olla kvalifitseeritav KarS § 184 lg 21 järgi. Prokurör on seisukohal, et kui kohus loeb XX ütlused usaldusväärseks, mida nad prokuröri hinnangul on, siis on nimetatud ütluste pinnalt tõendatud, et Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov käitlesid narkootilisi aineid kriminaaltulu teenimise eesmärgil ning nende eesmärk oli seejuures teenida suurt varalist kasu. Nimetatud arvutuskäigud on välja toodud prokuröri apellatsioonkaebuses. Kristina Suvalova vaidleb vastu täiendava tõendi esitamisele, kuivõrd prokurör ei ole põhjendanud tõendi vastuvõtmise vajadust. Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil põhjendas prokurör, et kuivõrd XX seostas narkomüügi algusaja tema enda kasutuses olnud sõiduki avariisse sattumise ja Toomas Kuumalt ning Vladislav Ivanovilt sõiduauto Opel enda kasutusse saamisega esmakordselt Harju Maakohtu istungil toimunud ristküsitluse käigus, sai nimetatud asjaolu prokurörile teatavaks alles istungi käigus ning seetõttu ei olnud prokuröril nimetatud tõendit võimalik eelnevalt süüdistusakti märkida. Harju Maakohus väljendas kohtuistungil, et kohus nõustub sellega, et prokurör ei esitanud tõendit hilinenult, kuivõrd asjaolud, mille tõendamiseks prokurör antud tõendit soovis esitada, ilmnesid alles tunnistaja ülekuulamisel. Samas leidis Harju Maakohus, et tõend ei ole asjakohane, kuna sellel tõendil ei ole tõendamiseseme asjaolu kohapealt olulist tõendamisväärtust. Kuivõrd avarii toimumise ajast tulenevalt sai täpsemalt määratleda millisest ajast alates XX tegeles Toomas Kuuma alt narkootiliste ainete müügiga, omab nimetatud tõend prokuröri hinnangul kriminaalasjas siiski endiselt tähtsust ning seetõttu paluski prokurör oma apellatsioonis Tallinna Ringkonnakohtu poolt KrMS § 321 lg 6 alusel ka nimetatud tõendit uurida. Prokurör nõustub vandeadvokaat Kristina Suvalova märkusega Vladislav Ivanovi karistuse osas. Kohtuvaidlusteks eelnevalt ettevalmistatud kirjalikes teesides oli prokurör esialgu plaaninud küsida Vladislav Ivanovile 9 aasta pikkust vangistust, kuid tulenevalt kaitsja poolt kohtuliku uurimise käigus esitatud meditsiinidokumentidest korrigeeris prokurör suuliselt vaidluste käigus karistuse määra ning taotles Vladislav Ivanovi karistamist 8 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. Samas oli kirjalikes teesides, milliseid prokurör apellatsiooni kooostamisel kasutas, jäänud karistusmääraks 9 aastat. Prokuröril puuduvad sisulised põhjendused Harju Maakohtus taotletud karistusmäärast suurema karistusmäära taotlemiseks, mistõttu palub lugeda kaitsja märkus asjakohaseks ning tunnistada Vladislav Ivanov süüdi KarS § 184 lg 21 järgi ning karistada teda vangistusega 8 aastat ja 7 kuud. KarS § 68 alusel palub

arvestada ärakandmisele kuuluvast karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 29.11.2016 kuni 29.05.2017. Kokkuvõttes jääb ringkonnaprokurör enda poolt esitatud apellatsioonis toodud seisukohtade juurde, nõustudes üksnes vandeadvokaat Kristina Suvalova märkusega Vladislav Ivanovi karistusmäära osas.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:

nagu see on KarS §-de 318 ja 320 alusel võimalik tunnistaja puhul. Kolleegiumi arvates ei too kriminaalasjade eraldi menetlemine kahtlustatava suhtes endaga kaasa tema menetlusseisundi sedavõrd olulise muutumise,et temale kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemise kohta teises kriminaalasjas, tekib tunnistajana sama kuriteo tehiolude osas ütluste andmise kohustus. Seega on XX menetlusseisund tunnistajana eriline, mis tähendab, et ta ei saa olla kriminaalvastutuse subjektiks KarS §-de 318 ja 320 mõttes ka olukorras, kui ta keeldub ütluste andmisest. Samaselt maakohtuga kolleegium leiab, et XX näol on tegemist isikuga, keda vaidlustatud kriminaalasjas on võimalik üle kuulata tunnistajana, kuid kellel on antud menetluses õigus keelduda ütluste andmisest. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ongi kohus XX-le selgitanud, et ta on istungile kutsutud kui tunnistaja, kuid kuna teda kahtlustatakse sisuliselt sama kuriteo toimepanemises, siis on tal õigus ütluste andmisest keelduda. Samuti seda, et kohtus peab rääkima tõtt, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuses tema vastu. XX on andnud selgitustest arusaamise kinnituseks allkirja ( 5 kd t.lk.37, 38-41). Seega kolleegium leiab, et tunnistajale on nõuetekohaselt selgitatud tema õigusi ja kohustusi, teda on seaduslikult ja tema õigusi tagavalt käsitatud eristaatuses tunnistajana, mistõttu kolleegium leiab, et tema ütlused on käsitatavad seadusliku, lubatud tõendina.

Samuti on Riigikohus lahendis 3-1-1-80-08 märgitud, et tunnistaja ja süüdistatava (kahtlustatava) poolt antud ütluste erinevus seisneb eeskätt selles, et esimesel juhul on isikut valeütluste andmise eest hoiatatud, teisel juhul aga mitte. Tõendite hindamisel ei ole aga sellel erinevusel määravat tähtsust, kuivõrd KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Seega kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et tunnistajat ei ole maakohtus enne ristküsitlemist hoiatatud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest, pole aluseks hinnata tema poolt antud ütlusi ebausaldusväärseks ning vastupidine maakohtu seisukoht on ebaõige.

Kolleegium osutab, et tunnistaja on läbivalt andnud ütlusi 2016 aastal toimunud narkootilise aine käitlemise kohta ning ka süüdistuses äratoodud ajavahemikuks on 2016 aasta suvi kuni süüdistatavate kinnipidamine 29. november 2016. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta pärast avariid temale kuuluva sõidukiga, süüdistatavatelt Vladislav Ivanovi poolt rendituna narkootikumide käitlemise hõlbustamiseks rohelist värvi Opel Omega. Jälitustoiminguna varjatud jälgimise protokollist nähtub, et Toomas Kuumaga ja Vladislav Ivanoviga kohtumistele, millised toimusid 2016 aasta novembris sõitis XX rohelist värvi autoga Opel Omega reg nr XXXXXX. Ning varjatud jälgimine protokollist 15.11.2016 nähtub, et tegemist on sama sõidukiga, mida juhin lisaks tunnistajale ka Vladislav Ivanov ( 2 kd. t.lk. 1-21). Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi veendumuse kohaselt ristküsitlemise lõpus tunnistaja poolt 2017 aasta nimetamine käsitatav ebaolulise eksimusena, mis ei anna alust hinnata tema poolt antud ütlusi osaliselt või tervikuna ebausaldusväärseks. Sellest tulenevalt puudub prokuröri poolt esitatud tõendil tähtsus ning ringkonnakohtul seaduslik alus selle vastuvõtmiseks. Kolleegium jätab prokuröri taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata. Tunnistaja XX on kohtuistungil ( t.lk. 5 kd. 41-54) andnud järjekindlaid ja üksikasjalikke ütlusi Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi poolt 2016 suvest alates tema varustamisest marihuaana ja kokaiiniga. Tema ülesandeks oli narkootilised ained maha müüa. Müügist saadud rahal käis valdavalt järel Toomas Kuum, kes ütles talle ette ka hinnad, millega narkootilisi aineid müüa tohib. Tunnistaja on andnud ütlusi ka sellest kuidas toimus süüdistatavate poolt temale narkootilise aine üleandmine ja seda üksikasjalikult kuni selleni välja milliste sõidukitega Toomas Kuum ja Vladislav Ivanov kohtumistele tulid. Tunnistaja poolt antud ütlusi kinnitavad ja seda ka detailide osas jälitustoimingu protokolli andmed sellest, et süüdistatavad kasutasid tunnistaja poolt nimetatud sõidukeid ja nimelt Toomas Kuuma kasutuses oli valge BMW ja Vladislav Ivanov kasutas Honda CRV-d. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi sellest, et narkootilise aine üleandmine toimus Tallinna erinevates piirkondades. Kohtumised lepiti kokku SMS –i teel või eelmise kohtumise käigus. XX, Toomas Kuuma ja Vladislav Ivanovi suhtlemine SMS- i teel ja kokkusaamiste kohtade vajadusel jooksev muutmine on tuvastatav ka jälitustoimingu protokolli alusel, mistõttu ka selles osas on tema ütlused kinnitust leidnud teise otsese tõendiga. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi, et tal oli eraldi nö müügitelefon ja teine telefon Toomas Kuumaga suhtlemiseks. Tegemist oli erinevate numbritega kuna Toomas Kuumaga suhtlemiseks mõeldud number pidi alati vaba olema. Samuti sellest, et seda numbrit ta vahetas ja Vladislav Ivanov tõi talle aeg-ajalt uue numbri. Ka sellekohaseid ütlusi kinnitab jälitustoimingu protokoll, kust nähtub, et toimingute tegemise käigus on nende kasutatud numbrid muutunud. Apellatsioonis on prokurör ära toonud ka, et XX ütlused sellest kuidas samal päeval, kui ta politsei poolt kinni peeti, saatis Toomas Kuum talle mitu SMS-i sooviga kohtuda ja kuidas siis kohtumine aset leidis, ühtivad jälitustoimingu protokollis kajastatuga. Nii XX ütlustest kui ka jälitustoimingu protokollist nähtub, et pärast tema kinnipidamist muutusid süüdistatavad, eelkõige Toomas Kuum ettevaatlikumaks ning manitsesid teda ka ettevaatlikkusele. Ka selles osas kattuvad tunnistaja ütlused protokolliga. Samuti kinnitavad XX ütlusi narkootilise aine käitlemise kohta tema kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt leiti temalt 7 minigrip kilekotti valge pulbrilise ainega ( 1 kd. t.lk. 1-4), tema elukoha läbiotsimise protokoll, millest nähtuvalt leiti plastikaatpakend rohekaspruunide taimeosakestega ning 20 minigrip kilekotti rohekat värvi taimeosakestega ( 1 kd. t.lk.5-6) kui ka narkootilise aine ekspertiisiakt ( 1 kd. t.lk. 7-9).

XX ütlusi Vladislav Ivanovi poolt 15. novembril 2016 narkootilise aine peidiku näitamisest on kohtuistungil kinnitanud ka süüdistatav Vladislav Ivanov. Samuti on Vladislav Ivanov andnud ütlusi sellest, et tema andis XX-le narkootikume müümiseks. Seega on nimetatud asjaolu osas XX ütlused samuti kooskõlas süüdistatava ütlustega, milliste usaldusväärsust pole maakohus kahtluse alla seadnud. Samuti on tunnistaja ütlused kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatuga selle kohta, et Harjumaal Rae vallas Venekülas metsatukas kivist vundamendi tagant, leiti must prügikott roheliste taimsete õisikutega ( 1 kd. t.lk. 20-24). Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et XX on andnud ühetaolisi ja vastuoludeta ütlusi. Tema ütlused on piisavalt detailsed ning need riimuvad ka teiste kogutud ja vahetult uuritud tõenditega ja seda ka aja ja kohtumiste osas süüdistatavatega enne tema kinnipidamist, seega mitte ainult osas, kus tunnistaja tegi juba koostööd uurimisorganitega. Talle oli selge teadmine õigusest ja võimalusest ütluste andmisest keelduda ning otsustades ütlusi anda, oli talle ka teada, et ütlused mitte ainult ei süüsta süüdistatavaid vaid võivad kahjustada ka teda ennast. Kohtukolleegium leiab, et tunnistaja XX ütlused tuleb hinnata tervikuna usaldusväärseteks.

ütlused on hinnatavad usaldusväärsetena ning nendele asja lahendamisel tuginemine on kooskõlas seadusega, mistõttu prokuröri taotlus koguulatuses tema ütluste ebausaldusväärseks tunnistamiseks jääb rahuldamata. Küll aga on süüdistatava ütlused sellest, et tegemist oli üksinda toimepandud ja ühekordse narkootilise aine käitlemisega, vastuolus XX ütlustega kui ka jälitustoimingu protokollis kajastatuga ning saab hinnata ennastõigustavateks ja kummutatuiks. Samas kolleegium ei nõustu prokuröri seisukohaga, et Vladislav Ivanovi poolt antud ütluste näol on tegemist aktiivse kaitseversiooniga, mida oli süüdistatav kohustatud tõendama. Asjaolu, et süüdistatav ei tunnista kogu süüdistuse mahus kuriteo toimepanemist ega anna kaassüüdistatava suhtes süüstavaid ütlusi, pole käsitatav aktiivse kaitsena, mis eeldab kaitseversiooni kinnitavate tõendite esitamist. Kokkuvõtvalt tõendite hindamise osas kolleegium ülaltoodud põhjendustega jõudis järeldusele, et maakohus on eeltoodud isikulisi tõendeid hinnanud puudulikult ja ühekülgselt, on rikkunud tõendite vaba hindamise põhimõtet, millised rikkumised on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse oluliste rikkumistena KrMS § 339 lg 2 mõttes ning annavad ringkonnakohtule aluse tõenditele anda maakohtust erinev hinnang.

Sama vestluse käigus küsib Toomas Kuum XX-lt: „On sul ikka kõik oma koha peal?“... Ah. Kas raiskasid kõik ära või?..... Raha ei ole, tühjad pihud?.... Kus käbid on, kas jäi alles? Ah? Siinkohal kolleegium osutab, et nii Toomas Kuum ise kui ka XX on kohtuistungil kinnitanud, et sõna käbid( šiški) tähendas marihuaanat.

Eeltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et Toomas Kuum on oma käitumisega realiseerinud KarS § 184 lg 2 p 1,2 ettenähtud objektiivse koosseisu kuna suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise panid süüdistatavad toime grupis ja Toomas Kuum oli isikuks, keda oli varem narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo. Vladislav Ivanovi poolt toimpandu eest on vastutus ette nähtud KarS § 184 lg 2 p-s 1, so grupis toimepandud suures koguses narkootilise aine kätlemine.

tulemusena soovisid süüdistatavad teenida mitte ainult rahalist kasu, vaid saada seda vähemalt KarS § 121 p-s 2 sätestatud määras ehk üle 40 000 euro. XX ütluste kohaselt alates suvest 2016 kuni novembrini 2016 sai ta korraga süüdistatavatelt kuni 500 grammi marihuaanat ja umbed 10 grammi kokaiini. Müüs ta ühes kuus ca 1 kilogrammi marihuaanat ja ca 20 grammi kokaiini. Süüdistatavatelt saadud suuniste kohaselt pidi ta neile andma 80 eurot ühe grammi kokaiini ja 11 eurot ühe grammi marihuaana eest, ülejäänud raha võis endale jätta ( 5 kd. t.lk. 43 pöördel- 44). Kolleegium osutab, et tunnistaja eeltoodud ütlused marihuaana ja kokaiini müügist süüdistatavatele antud summade kohta on kooskõlas Europoli ja Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse( EMCDDA) andmetel põhineva teabega kuritegelikul turul narkootiliste ainete keskmiste jae- ja hulgihindade osas, milline oli kohtule esitatud ( 1kd. t.lk. 35-37). Sellele lisandub veel 202,4 grammi marihuaanat, mis peidikust Harjumaal ära võeti. Seega on tuvastatav, et süüdistatavad, tegeledes ühiselt ja kooskõlastatult suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega suure varalise kasu saamise eesmärgil, on juba ainete müügist saanud vähemalt 63 000 eurot, siis 55 000 eurot marihuaana eest ja 8000 eurot kokaiini eest, milline summa ületab KarS § 121 p-s 2 nimetatud määra ehk 40 000 eurot. Asjaolu, et XX annab narkootikumide müügist saadud raha Vladislav Ivanovile ja Toomas Kuumale kinnitab ka jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlus, kus Vladislav Ivanov imestab...Kuidas sa küll kõik papi laiaks lõid...millele vastab XX .... Te ju võtsite kõik ära, kurat võtaks. Ma endale jätsin näe ainult kopikad..... Samuti nõustub kolleegium prokuröri seisukohaga, et Toomas Kuumal ja Vladislav Ivanovil oli kavas oma eesmärgipärast käitumist jätkata kuna jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlustest nähtub, et ka pärast seda kui XX oli juba politsei poolt kinni peetud ja Toomas Kuum arvas igal kohtumisel nägevat politseiautosid neid jälgimas, olid nad siiski valmis kuritegelikku käitumist jätkama, tehes seda varasemast ettevaatlikumalt ja konspireeritumalt. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohtu poolt tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes on kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse tegemise, mis annab ringkonnakohtule aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Ülaltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et tuginedes usaldusväärseks hinnatud tõendite kogumile on alus järelduseks, et süüdistuses etteheidetud kuriteo toimepanemine Vladislav Ivanovi ja Toomas Kuuma poolt on tõendamist leidnud. Narkootiliste ainete käitlemisel oli grupis tegutsevate süüdistatavate eesmärgiks suure varalise kasu saamine KarS § 184 lg 2 1 tähenduses ning nii Vladislav Ivanov kui ka Toomas Kuum tuleb eelnimetatud sätte järgi süüdi tunnistada ja maakohtu otsus Toomas Kuuma õigeksmõistmises ja Vladislav Ivanovi süüdimõistmises KarS § 184 lg 1 järgi tuleb tühistada.

Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13). KarS § 184 lg 21 sanktsioonis ettenähtud tähtajalise vangistuse keskmiseks määraks on prokuröri poolt Tooma Kuumale taotletud 13 aastane vangistus. Vladislav Ivanovile taotletud karistus jääb sanktsiooni miinimumi ja keskmise määra vahele. Kolleegium leiab, et süüdistatavate poolt toimepandud rahvatervisevastane kuritegu kuulub esimese astme raskete kuritegude hulka. Vaidlustatud kriminaalasja raames on kätte saadud suures kohuses, so. 202,4 grammi marihuaanat, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 270 inimesele. Samas ei saa jätta arvestamata kohtu poolt tõendatuks loetud asjaolu, et süüdistatavate poolt oli toime pandud nii marihuaana kui kokaiini korduv käitlemine suvest 2016 kuni novembrini 2016, mil nad hankisid müügiks igakuiselt ca kilorammi marihuaanat ja 20 grammi kokaiini ehk kogustest, milledest piisaks marihuaana puhul narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 22 500 kuni 33 750 inimesele ja kokaiini puhul keskmiselt 39-59 inimesele. Tuvastamist on ka leidnud, et süüdistatavad käitlesid narkootilisi aineid eesmärgiga saada suurt varalist kahju. Kõik eelnev annab aluse hinnata karistuse mõistmisel arvestatavat süüd suurena. Karistust kergendava asjaoluna on maakohus Vladislav Ivanovi puhul arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust, mis kuulub arvestamisele ka ringkonnakohtu poolt ja tingibki prokuröri poolt taotletud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva karistuse mõistmise. Toomas Kuuma suhtes karistust kergendavad asjaolud ei ole tuvastatavad. Koosseisuvälised karistust raskendavad asjaolud pole samuti süüdistatavate suhtes tuvastatavad. Vladislav Ivanov on varem kriminaal - ja väärteokorras karistamata isik. Toomas Kuum on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning talle oli mõistetud 6 aasta ja 4 kuuline vangistus, mille kandmiselt ta 11. augusti 2015 aasta Tartu Maakohtu määruse jõustumisel tingimisi ennetähtaegselt vabanes ja talle määrati katseaeg kuni 25.august 2018. Seega on ta jätkanud ebaseaduslikku narkootikumide suures koguses käitlemist talle määratud katseajal, mis annab aluse kohelda teda rangelt kuivõrd eelmine karistus ei mõjutanud teda kuritegelikku käitumist lõpetama. Tema poolt toimepandu on muutunud veelgi ohtlikumaks ja raskemaks kuna uue kuriteo toimepanemise sisemiseks ajendiks ja liikuma panevaks jõuks oli narkoainete müügist suure varalise kasu saamine. Eeltoodust tulenevalt kolleegium leiab, et puudub alus mõista süüdistatavatele prokuröri poolt taotletust erinev karistus. Seega tuleb Vladislav Ivanovi karistada reaalse 8 aasta ja 7 kuulise vangistusega, mis omakorda toob kaasa ka otsuse tühistamise tema suhtes KarS § 73 sätete kohaldamise osas kuna tema tingimisi karistusest vabastamine on nii kuriteo raskuse kui kohtupraktikas kinnistunud põhimõtete alusel välistatud. Toomas Kuuma tuleb karistada 13 aastase vangistusega. Mõlema karistusest tuleb kantuks lugeda KarS § 68 alusel nende eelvangistuses viibitud aeg. Vladislav Ivanovil 29. november 2016 kuni 29 mai 2017, so 6 kuud ja Toomas Kuumal 29. november 2016 kuni 03. juuli 2018, so 1 aasta 7 kuud ja 4 päeva.

kinnitavad Toomas Kuuma elukohast äravõetud sularaha kuulumist OÜ- le W. Prokurör ei ole nimetatud tõendite vastuvõtmisele sisuliselt vastu vaielnud ning kohus on lisanud need kohtutoimikusse. Kriminaalasja materjalide juures olevast Toomas Kuuma elukoha läbiotsimisprotokollist nähtuvalt on ettepaneku peale anda vabatahtlikult välja kriminaalasjas tähtsust omavad esemed, Toomas Kuum vabatahtlikult välja andnud riidekapi erinevatest kohtadest erinevates, enamus väikestes kupüürides sularaha. Näiteks 5x 162 eurot, 10x141 eurot, 20x 149 eurot. Samuti kirjutuslaua ülemisest sahtlist sularaha erinevates kupüürides, näiteks 1x10, 1x5, 4x20. Toomas Kuumal ei olnud läbiotsimise käigu ega äravõetud esemete, sh sularaha osas mingeid märkusi ( 1 kd. t.lk. 44-51). Seega on läbiotsimise käigus Toomas Kuum ära võetud raha andnud vabatahtlikult välja kui temale kuuluva ja kriminaalasjas tähtsust omavad esemed ega pole mingilgi viisil viidanud, et tegemist ei ole temale kuuluva varaga. Samuti ei viita sularaha paigutus, siis riidekapi erinevates kohtades ning osa ka lauasahtlis, et tegemist oleks Toomas Kuumale võõra varaga. Kolleegium leiab, et kohtule esitatud 01. novembril 2016 W OÜ ja Toomas Kuuma vahel sõlmitud töövõtuleping ( 2 kd. t.lk. 32-35) ja W OÜ kassa väljamineku order 21/1 21. novembrist 2016, mille kohaselt on Toomas Kuumale välja antud 10 000 eurot auto varuosade ostmiseks( t.lk. 31) ei ole piisavateks ega usaldusväärseteks tõenditeks, et eitada eeltoodud asjaoludel leitud sularaha kuulumist süüdistatavale. Nii pole sõlmitud töövõtulepingus Toomas Kuuma kui töövõtja töö sisuna märgitud müügijuhi teenus kooskõlas lepingu p 3 äratoodud töö üleandmise ja vastuvõtmise asjaoludega ja punktis 4.5 on töö eest tasu maksmisel viidatud punktile 7.2, millist punkti lepingus polegi. Kaitsja ei ole esitanud raamatupidamisdokumentatsiooni, mis nimetatud väljamakset orderi alusel kinnitaks, seda enam, et orderil esitatud auto varuosade ostmine pole kooskõlas lepingus ettenähtud Toomas Kuuma töö sisuga. Samuti ei ole kaitsja esitanud dokumentaalseid tõendeid, kuludokumente ka osa raha tegeliku kulutamise kohta, kuigi Toomas Kuuma ütluste alusel oli tal alati ostude kohta võetud arved. Kriminaalasjas on tuvastatud, et perioodil 01.01.2013 kuni 01.12.2016 esines Toomas Kuumal teadmata allikatest pärit sissetulekuid summas vähemalt 13 229.00 eurot ( 1 kd. t.lk. 85-86). Kolleegium leiab, et tondi kogum annab aluse eeldada, et Toomas Kuumalt äravõetud vara sh ka sularaha on soetatud tema kuritegeliku käitumise tulemusena, kuulub Toomas Kuumale, mistõttu esineb alus arestitud vara konfiskeerimiseks.

KrMS § 312 p 81 ja § 313 lg 121 kohaselt tehakse otsus eelnimetatud kahju hüvitamise taotluse kohta süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt. Kolleegium osutab, et analoogselt eelnevaga kehtestab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 12, et kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel. Maakohtule ei ole Toomas Kuum vastavasisulist taotlust esitanud, mistõttu puuduski maakohtul seaduslik alus selles osas otsustust teha, mistõttu on kaitsja määruskaebuses esitatud etteheide ainetu. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse( SKHS) § 21 lg 1 kehtestab, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku

Seetõttu loeb kolleegium maakohtu otsusega, prokuröri apellatsiooniga tutvumise ja sellele vastuse koostamise mõistlikuks ajaks 4 tundi , s.o 520,00 eurot, millele lisandub käibemaks 104.00 eurot, seega kokku 624,00 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab põhimõtte, et kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Antud juhul ongi ainukeseks apellandiks prokuratuur. Seega tuleb apellatsioonimenetluses õigusabiga seotud mõistlikud kulutused Toomas Kuumale riigi poolt hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.