Tartu Ringkonnakohus 22. oktoober 2018 1-17-10754 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk B.U (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 26. septembri 2018. a Vaidlustatud kohtulahend määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu B.U
(B.U)
kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus jätta läbi vaatamata.
2.Määrata OÜ Advokaadibüroo Valge&Uiga Valga osakonnale B.U-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks B.U-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu 21. detsembri 2017. a otsusega tunnistati B.U süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 ja § 424 (alates 1. novembrist 2017 KarS § 424 lg 2) järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 16. augusti 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7209 mõistetud vangistuse kandmata osa võrra ning B.U-le mõisteti liitkaristus 1 aasta 7 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loetakse B.U karistusaja algust 14. oktoobrist 2017. Tema karistusaeg lõpeb 9. juunil 2019.
2.7. augustil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid B.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud B.U ennetähtaegset vabastamist.
3.Tartu Maakohus jättis 26. septembri 2018. a määrusega B.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Lisaks määras kohus, et vangla peab materjalid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks saatma kohtusse uuesti viie kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest. Maakohus leidis, et B.U käitumine vangistuses on olnud hea. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, temaga on läbi viidud vestlusi vägivaldse käitumise teemal ning ta on osalenud majandusabitöödel. Vabaduses on B.U elukoht ema juures ning tema suhted lähedastega on toetavad. Nendele positiivsetele asjaoludele vaatamata leidis kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei ole praegu veel põhjendatud. B.U on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi on tal neli. Kuigi tema käitumine vanglas on olnud korrektne, viitab varasem kuriteo toimepanemine katseajal siiski suutmatusele kehtivast korrast kinni pidada. Kohtud on pakkunud B.U-le tingimuslike karistuste näol võimalust oma eluviisi ja harjumusi muuta, kuid paraku on see sageli päädinud karistuse täitmisele pööramisega. Negatiivne on seegi, et B.U ei ole töökohta. Kuna süüdimõistetu on varem hankinud sissetulekut varavastaste kuritegudega ning tal on suured võlad, on tõenäoline, et majanduslike raskuste tekkimisel paneb ta toime uue kuriteo. Veel pidas maakohus murettekitavaks seda, et vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt ei kahetse kinnipeetav elamist kuritegelikul viisil. Pigem ta õigustab enda käitumist ja näeb vargusi kui moodust toime tulla. See teave tõstatab küsimuse, kas B.U suudab elada seaduskuulekalt, ehkki tema ütlustest selguvalt ta enam kuritegelikult elada ei soovi. Küll on põhjendatud arutada B.U ennetähtaegse vabastamise küsimust uuesti viie kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest. Selle aja jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada nii endale, vanglale kui ka kohtule, et temas on toimunud muutused ja need muutused on püsivad.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Kalju Kutsar, kes palub kohtumääruse tühistada ja B.U tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. Määruskaebuse esitaja toonitab, et kinnipeetav on vanglas käitunud korrektselt, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud majandusabitöödel. Maakohus on möönnud teatavaid positiivseid muutusi süüdimõistetu käitumises, kuid heitnud ette seda, et B.U ei ole vabaduses töökohta. Taoline etteheide on põhjendamatu. Töökoha puudumine ei välista ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisel saaks süüdimõistetu hakata aktiivselt tööd otsima ning võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Praeguseks on B.U töökoht olemas ning tööandja garantiikiri on lisatud määruskaebusele. Kaitsja märgib veel, et tulenevalt Riigikohtu suunistest oleks maakohus pidanud ennekõike lähtuma B.U käitumisest karistuse kandmise ajal ega oleks tohtinud seada vabanemise võimalust sõltuvusse asjaoludest, mida kinnipeetav ei saa mõjutada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et B.U kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
6.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses 2(4)
kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
7.Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
8.Kolleegiumi hinnangul on B.U kaitsja määruskaebus perspektiivitu. Selles toodud väited ei anna ilmselgelt alust maakohtu määrust tühistada. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28.aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
9.Tartu Maakohus on vaidlustatud määruses B.U ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist piisavalt põhistanud ega ole teinud KarS § 76 lg-t 4 kohaldades sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on arvestanud nii ennetähtaegset vabastamist toetavate kui ka sellele vastu rääkivate teguritega. Maakohtu seisukoht, et B.U edasist õiguskuulekust ei saa järeldada tema käitumise põhjal vanglas, on veenev. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt, vangistust kannab ta koguni neljandat korda ning ta on kuriteo toime pannud katseajal. B.U kuritegelik minevik ja kuritegude sooritamine vaatamata püüetele teda karistustega mõjutada ei võimalda uskuda, et praegune vangistus on olnud varasematest mõjusam juba kaheksa kuud enne karistusaja lõppu. Selles, kas B.U üldse on motiveeritud oma senist eluviisi muutma, kahtles maakohus samuti põhjendatult. Kinnipeetava iseloomustusest selguvalt B.U oma elu senisel viisil küll jätkata ei soovi, kuid otseselt ta kuritegelikku käitumist ka ei kahetse ning leiab toimepandud kuritegudele õigustusi. Veatult on maakohus näinud ohumärgina sedagi, et kinnipeetaval puudus vabaduses töökoht. See asjaolu ei olnud aga peamine põhjus, miks kohus B.U ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ei pidanud. Arvestades süüdimõistetu kuritegelikku minevikku, ei ole elu- ja töökoha olemasolu garantii, mis lubaks järeldada, et kuritegusid ta enam toime ei pane.
10.Vangistusseaduse § 76 lg 4 näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus materjalid kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Vaatamata sellele, et B.U varasem elukäik annab alust prognoosida tema kuritegeliku käitumise 3(4)
jätkumist, pidas maakohus võimalikuks arutada tema ennetähtaegse vabastamise küsimust uuesti juba viie kuu möödumisel kohtumääruse jõustumisest. Kuivõrd B.U peaks tähtaegselt karistuse kandmiselt vabanema 9. juunil 2019, tekitas kohus selliselt otsustades süüdimõistetule veel ühe võimaluse vabaneda vanglast tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul näitab esimese astme kohtu poolt KarS § 76 lg-s 4 sätestatud üheaastasest tähtajast lühema aja määramine seda, et kohus on kinnipeetava käitumist vangistuses maksimaalselt arvesse võtnud.
11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus B.U kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu 26. septembri 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
12.B.U kaitsja palub määrata OÜ-le Valge&Uiga Valga osakond määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku kaks pooltundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (60 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu B.U-lt riigi kasuks välja mõista.
Juhan Sarv
Mati Kartau
Maarika Kuusk
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.