1-18-8044/10 - Liiklussüüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Jüri Miloserdov pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus: Kohtuistungil süüdistatav Jüri Miloserdov seletas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Kaitsja märkis, et Miloserdov liigutas autot 50-100 m kinnisel sadama territooriumil, tulles vastu sadama töötajatele. Ta ei olnud kellelegi ohtlik. Kohus, uuris järgmiseid kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - Tunnistaja M S ütlused /tl 10-11/; - Jüri Miloserdovi ütlused /tl 16-18/; - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 2-3/; - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 4/; - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri /tl 6/; - Õiend /tl 14-15/; - Karistusregistri väljavõte /tl 19/; - Harju Maakohtu 01.08.2018 otsus /tl 20-20/; - Harju Maakohtu 26.01.2016 otsus /tl 22-22b/; - Kohtueelne ettekanne /tl 36-38/. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et Jüri Miloserdov peeti kahtlustatavana KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni 17.09.2018.a kella 10.26 ajal aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn (tl 2-3). 12.09.2018 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Jüri Miloserdovil 12.09.2018 kell 21:05 indikaatorvahendit Envitec Alcoquant 6020 nr 46L kasutades alkoholijoove (tl 4). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati Jüri Miloserdovil etanooli sisaldus veres 1,76 mg/g (tl 6). Tunnistaja M S ütlused kinnitavad, et 12.09.2018. a. kella 21.05 paiku, täites teenistusülesandeid koos liikluspolitseinik A P , märkasid nad Paldiski linnas, Põhja sadamas, Mere tänaval suunaga Pakri tänava poole liikumas mootorsõidukit Volvo FM7 reg, märgiga x. Mootorsõiduki peatasid eesmärgiga kontrollida juhi töö- ja puhkeaega. Andsid sõidukile siniste ja punaste tuledega peatamismärguande, millele juht reageeris kõhklevalt ja sõitis mitukümmend meetrit edasi ning jäi seisma Mere tänav 12 juures. Sõidukijuhiks osutus Jüri Miloserdov. Kuna isiku suust tuli tugevat alkoholilõhna, siis palusid tal alkoholijoobe kontrollimiseks puhuda indikaatorvahendisse. Indikaatorvahendi näit osutus positiivseks. Isik keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumisest ja soovis vereanalüüsi. Pärast Wismari Haiglas vereproovi andmist toimetasid isiku koju (tl 10-11). 17.09.2018 süüdistatava Jüri Miloserdovi antud ütlustest nähtub, et ka kohtueelses menetluses on süüdistatav oma süüd tunnistanud ning

selgitanud, et 12.09.2018 oli Paldiski sadamas, tegi eelmisele laevale tarne ja jäi ootama järgmist. Uuele laevale oli vaja üle anda vaid paar pakki ja selleks ei olnud tal vaja autot liigutada. Küsis sadamast, kas võib oma auto sinna territooriumile jätta ja seda tal ka lubati. Oodates uut laeva ja teades, et tal sõita enam pole vaja, otsustas alkoholi tarvitada. Ta jõi oma autos ära kaks keskmisest kangemat ühe pindist õlut. Poole tunni pärast palus sadama töötaja tal auto kaugemale viia. Sõitis umbes 100 meetrit ja ta peeti kinni politsei poolt. Ta teadis, et oli joonud kaks õlut aga ta ei saanud aru, et ta oleks olnud joobes. Oleks tunnetanud joovet, siis ei oleks ta hakanud sõidukit juhtima. Kahetseb juhtunut (tl 16-18). Karistusregistri väljavõttes on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust (tl 19). Viimati Harju Maakohtu 01.08.2018 otsusega mõisteti süüdistatavale Jüri Miloserdovile KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati 237 ÜKT tunniga ning lisakaristusena kohaldati tema suhtes sõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 10 kuuks (tl 20-20). Harju Maakohtu 26.01.2016 otsusega on süüdistatavat karistatud KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Lisakaristusena võeti juhtimisõigus ära 4 kuuks (tl 22-22b). Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud riimuvate tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et Jüri Miloserdov, omades kustumata karistust KarS § 424 ja KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis korduvalt 12.09.2018. a kella 21.05 paiku Paldiskis, Mere pst 12 juures mootorsõidukit Volvo FM7 registreerimismärgiga x joobeseisundis, tegutsedes seejuures tahtlikult. Kohtu hinnangul on Jüri Miloserdovi käitumises tuvastatud kavatsetus, sest sõiduki juhtimisele asudes, ta teadis, et tarbis pool tundi varem kaks keskmisest kangemat ühe pindist õlut. Seega oli süüdistatav oma seisundist (alkoholijoobest) teadlik ning pani kuriteo toime kavatsusega. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelses menetluses on Jüri Miloserdovi käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 2 näeb sanktsioonina ette kuni nelja aastase vangistuse. KarS § 424 lg 4 kohaselt ei jäeta nimetatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna J.Miloserdov kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, siis kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes osaliselt kohaldamata. Jüri Miloserdovil on 2 kehtivat karistust samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Harju Maakohtu 26.01.2016 otsusega karistati süüdistatavat KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 6 kuus kuud, katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Nimetatud katseajal süüdistatav uut tegu toime ei pannud. Seejärel karistati teda Harju Maakohtu 01.08.2018 otsusega vangistusega 7 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga. Uue teo pani süüdistatav toime enne viimase otsuse jõustumist, mistõttu ei kohaldu tema suhtes KarS § 69 lg 7 sätteid. Kuigi on täiesti ilmne, et J.Miloserdov ei ole varasematest karistustest vajalike

järeldusi teinud, ei pea kohus vajalikuks temale mõistetvat karistust täies ulatuses täitmisele pöörata. Kohus leiab, et, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole J.Miloserdovi süü suur. J.Miloserdov juhtides sõidukit, olles alkoholijoobes, ei osalenud liikluses aktiivselt, vaid sõitis ligi 500 m sõiduki ümberparkimise eesmärgil. Süüdistatava karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole ta varem vangistust kandnud. Sellest tulenevalt on kohus veendunud, et Jüri Miloserdovi suhtes osaliselt tingimisi karistusest vabastamine ja ärakandmata karistusest pikema katseaja määramine on piisav karistus hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemine ja kaitsta õiguskorda, mistõttu võib Jüri Miloserdovi puhul jätta karistuse KarS § 74 lg 2 alusel osaliselt täitmisele pööramata. Kuivõrd tegemist on olukorraga, kus süüdistatav ei ole oma varasematest karistustest vajalike järeldusi teinud ning süüdistatavale etteheidetud tegu ja varasemalt etteheidetud teod on seotud alkoholi tarbimisega, siis tuleb kohtu hinnangul süüdistatav allutada käitumiskontrollile ja määrata lisakohustustena alkoholi tarvitamise keeld ning kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Arvestades, et süüdistuse esemeks olev kuritegu on toime pandud pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb J.Miloserdovile mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et J.Miloserdov ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu ning seda ka kinnisel territooriumil. Hoolimata sellest, et J.Miloserdov on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, samuti on temalt varasemalt võetud mootorsõiduki juhtimisõigus, asus ta järjekordselt tahtlikult juhtima mootorsõidukit joobeseisundis. Seega arvestades viimase otsusega kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist ning asjaolu, et kohtul puudub alus süüdistatava varasemast leebemaks kohtlemiseks, peab kohus vajalikuks J.Miloserdovilt võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.