1-18-7241
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17 oktoober 2018, Tallinn
Kriminaalasja number
1-18-7241 (18230200471)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Eda Loor
Prokurör
Heleri Randma
Süüdistatav
H.L
Kaitsja
Ik: XXX; EV kodanik; põhiharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: xxxx Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: kehtivaid väärteokaristusi 5, kriminaalkorras karistamata. Kohtueelsel menetlusel advokaat Kersti Põld
H.L süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses
s.o kokku 1029 (tuhat kakskümmend üheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 85,75 euro kaupa kuus tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „H.L, 1-18-7241, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel H.L poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.L süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 06.06.2018 kella 20.57 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove- uriinist tuvastatud amfetamiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani H.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 11.09.2018 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Heleri Randma, süüdistatav H.L ja tema kaitsja Kersti Põld järgneva kokkuleppe: KarS §-s 424 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 9 /üheksa/ kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui H.L ei pane 1 /ühe/ aasta 6 /kuue/ kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot, kaitsjatasu summas 60 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 219 eurot. Kokku 1029 eurot.
Süüdistataval tuleb kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1029 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 85,75 eurot. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.