Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Seega K.G süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör K.G süüditunnistamist KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist vangistus ega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23.05.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, s.o 5 kuud ja 28 päeva vangistust, ning mõista liitkaristus 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendatakse vangistus üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, asendab kohus vangistuse 268 tunni üldkasuliku tööga ning selle tegemise tähtajaks on 1 aasta ja 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.G allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid. Samuti tuleb tal tasuda menetluskulud: süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu 210 eurot, s.o kokku 960 eurot. Menetluskulusid on võimalik maksta ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ja kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on kokkuleppe allkirjastanud vabatahtlikult kaitsja juuresolekul ning nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist K.G ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkuleppe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, K.G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §248 lg 1 p 5, § 249, § 311, § 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.