Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2 (7)

1-18-5228 Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 05.11.2018 kell 12:00 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

R.S on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koeraomanikuna, kelle kohustuseks on vastavalt Pärnu linnas kehtivale „Koerte ja kasside pidamise eeskirjale“ tagada kaaskodanike ohutus sellega, et viibides koeraga avalikus kohas, pidi koer olema jalutusrihma otsas, 07.06.2017a ajavahemikul kella 11.00 - 12.00 jalutusrihmata koeraga Pärnu linnas xx kohtueelses menetluses täpsemalt tuvastatud kohas, jalutades võimaldas tekkida olukorral, kus tema koer jooksis jalgrattaga sõitnud A. L juurde ning hammustas teda paremast säärest. Sellega põhjustati A. L füüsilist valu ja koerahammustuse tagajärjel koera hammustushaavad parema sääre välisküljel. Seejärel A . L küsis koeraomanikult „Mis sa teed?“, misjärel lõi R.S A. L ühel korral rusikaga kuklapiirkonda ning samal ajal ässitas enda koera veelkord A. Le kallale, misjärel koer hammustas A. L vasakust põlveõndlast. Sellega põhjustati A. L füüsilist valu ja koerahammustuse tagajärjel koera hammustushaavad vasakus põlveõndlas. Seega tema, teise inimese tervisekahjustamisega ja samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör nõudis R.S-i esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist KarS § 121 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui R.S ei pane 1 katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud ning taotles õigeksmõistvat otsust ning hagi rahuldamata jätmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et R.S-i süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi on täies mahus tõendamist leidnud. Süüdistatav end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt on tal musta värvi koer, kuid tema koer ei ole kannatanut hammustanud ning samuti ei ole ta ise kannatanut löönud. Ta ei kohanudki tol päeval kannatanut. Lisaks ei tea koer sellist sõna, et ta kellelegi kallale ässitada. Kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt sõitis ta jalgrattaga 07.06.2017 kella 11.00 -12.00 ajal tänaval, kui lahtiselt, rihmata jooksev musta värvi koer hammustas teda paremast säärest. Meesterahvas, kellena kannatanu on ära tundnud süüdistatava E. Gotšarovi, naeris ning kannatanu küsimuse peale, „miks sa tõbras seda teed?“, ässitas mees koera sõnaga „võta“ või midagi taolist talle kallale. Koer hammustas kannatanut vasakust põlve õndlast. Samal ajal lõi mees kannatanule

3 (7)

1-18-5228 vastu kukalt. Kannatanu tundis löögi tulemusena valu. Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuste järgselt Häirekeskuse tehtud kõne (CD ja 22.08.2017 asitõendi vaatlusprotokoll tlk 26-32), milles kannatanu teatab, et meesterahvas ässitas enda koera talle kallale. Kuigi kannatanu ei räägi Häirekeskuse kõnes meesterahva poolt enda löömisest, ei oma see määravat tähendust ja on eluliselt usutavalt arusaadav, sest kannatanu emotsioonide kohaselt oli põhiprobleemiks ründeks koera kasutamine. Kannatanu palus Häirekeskusel saata kiirabi. Ka patsiendikaarist nähtuvalt on kannatanu selgitanud, et naabri koer ründas. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et sama koer on varasemalt jalgratturit rünnanud (avaldus Lääne prefektuurile tlk 62, õiend lk 59, patrullileht lk 60 -61). Tunnistaja E. Ba ütluste kohaselt on R.S koer aastaid tagasi vabalt ringi jooksnud ning talle meeldis jalgratturitele järgi joosta ning haukuda. Kuigi E. B ei ole viimase viie aasta jooksul koera ilma rihmata näinud, ei muuda see kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks, vaid tõendab kaudselt asjaolu, et varasemalt on süüdistatava koer lahtiselt liikunud ning jalgrattureid hirmutanud ja süüdistatav ei ole vaatamata sellele meetmeid tarvitusele võtnud. Märkimist väärib asjaolu, et ka koera vaatluse ajal (15.05.2018 asitõendi vaatlusprotokoll) laseb R.S koera rihmast lahti vabalt jooksma. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, kuna riimuvad teiste tõenditega kogumis. Seega on usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendamist leidnud kuriteosündmuse aeg, koht ja viis esitatud süüdistuse järgi, samuti vigastused. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks, kuna need ei haaku usaldusväärsete tõenditega kogumis ning ei ole ka eluliselt usutavad. Süüdistatava väited selle kohta, et neil oli kannatanuga varasemalt bussis konflikt ning et seetõttu on kannatanu välja mõelnud käesoleva kuriteosündmuse, ei ole eluliselt usutavad. Kannatanu ütlusi kinnitavad nn kuulduste tõendina Häirekeskuse kõnesalvestis, kannatanu helistas vahetult peale sündmust Häirekeskussesse. Lisaks kinnitavad kannatanu ütlusi ka k annatanule tekitatud vigastused, mis on tõendatud patsiendikaartiga, millise kohaselt kannatanu saabus kiirabiga 07.06.2017 kell 13.05 ja vigastuseks koerahammustus vasakul ja paremal säärel, marrastused ja kriimud. Täpsem diagnoos koera hammustushaavad parema sääre välisküljel alumises kolmandikus ja vasakus põlveõndlas, kus ka turse. Õmblust ei vaja, ei veritse. Samuti on kannatanu järgmisel päeval käinud uuesti vigastusi fikseerimas. Kohus aga 08.07.2017 patsiendikaarti tõendina ei arvesta, kuna seal fikseeritud uut vigastust, hematoomi parema tuhara piirkonnas - ei ole esitatud süüdistuses kirjeldatud. Loomaarsti tõend, millise kohaselt 26.05.2017 , kui koeralt eemaldati operatsioonijärgselt niidid, oli koer veel üpris nõrk, ei välista seda, et pea kahe nädala möödumisel oli koer ründevõimeline ja seda kinnitavad ka tõendid kogumis. Pärnu Linnavolikogu poolt 07.08.2008. a vastu võetud määrus nr 18 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“ § 4 lg 1 kohaselt tohib koera viia avalikku kohta jalutusrihma otsas ja vajadusel suukorviga, tagades kaaskodanike ja teiste loomade ohutuse. Kohtus on tuvastamist leidnud, et R.S on eelnimetatud sätet rikkunud ja antud rikkumine neeldub esitatud süüdistuses. Väljatrükk andmebaasist mootorsõiduki Chrysler Voyager xxx kohta ei puutu asjasse ning see tuleb tõendikogumist välja jätta. Kohus ei saa seda arvestada seda ka süüdistatava varalise seisundi juures menetluskulude vähendamise ja tsiviilhagi juures, sest liiklusregistri kanded on informatiivsed. Seega on tõendamist leidnud kõik kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kohus on seisukohal, et R.S pani teo toime alguses vähemalt kaudse tahtlusega, kuid mis kasvas üle kavatsetuseks.

4 (7)

1-18-5228 Ta pidi algul koera lahtiselt jooksutades vähemalt võimalikuks pidama, et koer võib kedagi rünnata, arvestades ka seda, et koer on varem seda teinud. Samuti ei kutsunud ta koera tagasi. Koera kannatanule kallale ässitades ning seejärel lisaks ka ise kannatanut lüües, ta seadis eesmärgiks kannatanu kehalise väärkohtlemise, mis ka realiseerus kannatanu vigastustes. Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt tuleb R.S KarS § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Karistus KarS § 121 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. R.S-i süü suuruse juures arvestab kohus selle toimepanemise tahtluse liiki ning kannatanule tekitatud vigastuste olemust ja ulatust. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et kuigi R.S on varasemalt karistamata, ei ole põhjendatud isikule rahalise karistuse määramine just arvestades tema majanduslikku toimetulekut. Kohus arvestab tõendeid isikule puude määramise kohta ning pangakonto väljavõtet. Arvestades isiku süü suurust ning süüdimõistetu isikut iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus, et võimalik ja piisav on karistuse eesmärke saavutada karistusega, mis jääb sanktsiooni keskmise määra juurde. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus R.S-ile karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 4 kuud vangistust. Arvestades asjaolu, et R.S ei ole varem kriminaalkorras karistatud, saab karistuse jätta piisava katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, ilma kontrollnõueteta. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätab kohus seega vangistuse täitmisele pööramata, kui R.S ei pane 1 katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud Välja mõista tuleb R.S-ilt KrMS § 180 lg 1, 3 ja § 175 lg 1 p 9 alusel riigituludesse menetluskulud seoses II astme kuriteo toimepanemisega sundraha vähendatult 400 eurot ning võimaldada selle tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus arvestab süüdimõistetu majanduslikku seisundit - tõendeid isikule puude määramise kohta ning pangakonto väljavõtet. Kohus vähendab ka menetluskulu seoses tsiviilhagi tasumise kohustusega käesolevas asjas.

Kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks Kannatanu on esitanud taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks, sisuga, et süüdimõistetu koer peab olema edaspidi suukorviga avalikus kohas. Kohus selgitab, et väidetavalt pärast kuriteoepisoodi aset 5 (7)

1-18-5228 leidnud uutes süüteotunnustega asjaoludes võib kannatanu pöörduda avaldusega politsei poole. Kohus jätab kannatanu taotluse rahuldamata. Tsiviilhagi Kannatanu on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot. Käesolevas asjas esitatud hagi aluseks olevad asjaolud, mis puudutavad süüdimõistetu poolt tervisekahjustuse tekitamist, kattuvad süüdistuse alusfaktidega, mis on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Eeskätt Häirekeskuse kõne, patsiendikaardi ja kannatanu ütlusega on tõendamist leidnud vigastused - koera hammustushaavad parema sääre välisküljel alumises kolmandikus ja vasakus põlveõndlas, kus oli ka turse. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisega (p 5). VÕS § 1050 lg 1 kohaselt vabaneb kahju tekitaja vastutusest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus ei ole R.S-i süüd välistavaid asjaolusid tuvastanud. Tõendatud süüdistuse kohaselt rikkus kostja Pärnu Linnavolikogu poolt 07.08.2008. a vastu võetud määrus nr 18 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“ § 4 lg 1 sätestatud nõudeid ning põhjustas nende nõuete rikkumisega hagejale kehavigastused s.o. tervisekahjustuse. Seega vastutab kostja hagejale kehavigastuste põhjustamise eest süülisel alusel, täpsemalt, olles vigastused põhjustanud tahtlikult. VÕS § 128 lg 1 kohaselt on kahju varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta talle mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav hagejal nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (vt Riigikohtu

6 (7)

1-18-5228

Tõkend ja asitõendid Asitõend CD plaat tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tõkendit ei ole kohaldatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.