Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ning prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Menetluskulude osas võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt määruskaebe korras. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus ja kaitse vastuväited

5.1 Aktide sisus kajastatu kohaselt lähtuti läbivaatusel tolliseaduse (edaspidi TS) § 1 lg-st 2, §dest 60 ja 61, mille kohaselt keeldude ja piirangutega seotud kaupade üle järelevalve teostamise kohustuse olemasolul on õigus kohaldada tollijärelevalve meetmeid. Riiklikku järelevalvet tollialaste õigusaktide täitmise üle teostab Maksu- ja Tolliamet, kes võib selleks kohaldada korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-des 30-34 ja 44-52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras ning tollialase regulatsiooni erisusi arvestades. Samuti on lähtutud KorS §-st 49, milles on kindlaks määratud vallasasja läbivaatuse alused. 2017.a aktis on aine saadetisest välja võtmisel lähtutud KorS §-st 52 lg 1 p-dest 1, 3 ja 5, mis sätestab valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaatamise õiguslikud alused. Seega on aine leidmist kajastavad tõendid saadud järelevalvemenetluse, mitte süüteomenetluse käigus. 5.2 Riikliku järelevalve menetlus on korrakaitse raames toimuv haldusmenetlus. Riigikohus on asunud seisukohale, et üldjuhul ei ole kriminaalmenetluses keelatud kasutada tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses, kuid tõend peab paigutuma mõne KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõendi vormi alla (vt RKKKo 3-1-1-116-10 p 8). KrMS § 63 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses lubatud tõendiks „muu dokument“. Seega ainuüksi asjaolu, et tõendid on kogutud järelevalvemenetluse käigus, nende lubatavust ei väära. Ka ei oma kohtu hinnangul määravat tähtsust asjaolu, et esimeses aktis on õigusliku alusena ebaõigesti viidatud valdaja nõusolekuta postisaadetise läbivaatamise õiguslikule regulatsioonile. Postisaadetise valdaja oli selle läbivaatuse hetkel postiasutus, keda on valdajana käsitatud ka toimiku materjalidest nähtuvalt ning läbivaatus ei toimunud tema nõusolekuta. 5.3 Postisaadetise valdaja osas märgib kohus, et toimiku materjalid ei võimalda tegelikult valdaja isikut kindlaks määrata. Toimikust nähtub vaid läbivaatuse aadress – Pallasti 28, Tallinn. Kohtule on teada, et sellel aadressil tegutseb Omniva. Läbivaatuse aktides viidatud ajutise ladustamise kohale: AS Eesti Post. Kauba üleandmise-vastuvõtmise aktides on küll märgitud kauba üle andnud isikute nimed ja isikukoodid, kuid mis asjaoludel narkootiline aine nende kätte sattus, on ebaselge. Saab vaid oletada, et tegemist on postiasutuse töötajatega. 5.4 Kaitsjad on tõstatanud küsimuse läbivaatuse toimetamisest ja vormistamisest, kuna kõik läbivaatustel osalenud isikud ei ole aktile alla kirjutanud ja fototabel on koostatud tagantjärele. Fototabeli väidetav hilisem koostamine ei oma kohtu hinnangul tähendust. Fotografeerimise fakt on fikseeritud läbivaatuse aktides ning asjaolu et fotod prinditi ja varustati selgitustega hiljem, tõendi usaldusväärsust ei mõjuta. Õige on kaitsjate väide, et teise akti puhul on kauba üle andnud isik, kes ei viibinud postisaadetise läbivaatuse juures. Tõendi kogumise korra olulisel rikkumisel on tõend lubamatu (vt RKKKo 3-1-1-1-15 p 9). Kuna tõend on kogutud järelevalvemenetluse käigus, tuleb hinnata selle vastavust KorS nõuetele. KorS-i alusel toimetatav vallasasja läbivaatus on riikliku järelevalve erimeede, mille protokollimine on § 49 lg 6 alusel kohustuslik. KorS § 12 lg 1 kohaselt riikliku järelevalve meetme kohaldamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 18 sätestatud alustel ja korras KorS-s sätestatud erisustega. HMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt peab protokoll mh sisaldama kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja tunnistajate nimesid. HMS § 18 lg 2 sätestab nõuded protokollile, lg 3 kohaselt kirjutab protokollile alla selle koostanud isik. 2018.a protokolli puhul ei nähtu osalenud isikute nimekirjast protokollija kohalviibimine. Sündmuste käiku saab talletada vaid kohal viibiv isik. Põhimõtteliselt võib jällegi eeldada, et protokolli allkirjastanud isik viibis läbivaatuse juures. Kohtu hinnangul ei tee see minetus akti lubamatuks tõendiks, kuid on üheks usaldusväärsust mõjutavaks asjaoluks. 5.5 Muus menetluses kogutud tõendi usaldusväärsus ei ole selle kriminaalasja kontekstis võrreldav KrMS-i sätteid järgides kogutud analoogilise tõendi usaldusväärusega.

Kriminaalmenetluses on võimalik postisaadetist läbi vaadata KrMS § 89 kohaselt eeluurimiskohtuniku loal, menetlustoiming tuleb KrMS § 90 kohaselt protokollida. KrMS näeb ette erinevaid võimalusi protokollis kajastatu selgitamiseks ja kontrollimise võimaldamiseks (salvestus, foto joonis). KrMS § 152 lg 4 kohaselt kirjutavad protokollile alla mh menetlustoimingus osalenud isikud. Läbivaatuse aktides loetletud läbivaatusel osalenud isikutest on akti õigsust (sh äravõetu kaalu) oma allkirjaga kinnitanud vaid protokolli koostaja. Postisaadetise läbivaatuse aktid kriminaalmenetluses analoogilisele tõendile esitatavatele nõuetele ei vasta. 5.6 2017. aastal koostatud akti kohaselt on saadetises oleva pakendi tegelik kogus 6,3 g, mis on kajastatud kahes erinevas kohas. Aktile järgneva kauba üleandmise-vastuvõtmise aktil antakse läbivaatuse akti numbrile viidates üle kaup kogusega 0,019 g. Sama number on märgitud ülevaatuse akti lisaks olevalt fotolt (tlk 4) nähtuvale ümbrikule. Pooled sellele asjaolule siiski tähtsust omistada ei soovinud (tlk 77 pöördel). EKEI-le on saadetud tõkendiga märgistatud valge kristalne aine kogusega 6,3 g. Ekspertiisi käigus on pakendi eemaldamise järel jäänud sama, tõkendiga märgistatud aine kaaluks 4,95 g. 2018.a koostatud läbivaatuse akti kohaselt oli aine kogus 16 g, postisaadetise valdaja andis üle 34 g, ekspertiisi saadetud aine kogust pole nimetatud, ekspertiisi jõudis aine kaaluga 13,93 g. Teisel juhul saadetisel tõkendit ei olnud. Prokuröri hinnangul on üleandmise-vastuvõtmise aktil ilmselge kirjaviga (tlk 78). See on võimalik, kuid kirjaviga üleantava saadetise kaalu juures kahel erineval juhul kahandab oluliselt usku asjaajamise korrektsusesse ja dokumentides kajastatu tegelikkusele vastavusse. Narkootilise aine suur kogus on tõendamiseseme osa, mis tuleb kohtul igas kriminaalasjas tuvastada, järgides kõiki tõendamisreegleid (RKKKo 3-1-1-67-08 p 13). Seda ei ole võimalik teha, kui tõsikindlalt pole tuvastatav, milline oli käideldud aine kogus. 5.7 Seega narkootilise aine leidmise kohta kogutud tõend ei vasta kriminaalmenetluses analoogilisele tõendile esitatavatele nõuetele. Ühe akti puhul on rikutud haldusmenetluses esitatavaid dokumenteerimise nõudeid, üleandja isik dokumenteeritud puudulikult, narkootilise aine kaalus on ebaselgus. Eraldivõetuna vähemolulised rikkumised võivad kogumis muutuda oluliseks (vt RKKKo 3-1-1-29-07 p 7.2). Eelnevalt loetletud asjaolud koostoimes ei võimalda kohtul jõuda tõsikindlale veendumusele käideldud narkootilise aine koguses.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.