Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

68 lg 1 alusel loeti kinnipidamise aeg, 23.09.2017 s.o 1 päev, karistusaja hulka. Seega kandmisele kuulus vangistus 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Karistuse kandmise algus oli 17.04.2018. a ja lõpp on 16.12.2018. a. Vitali Gnedenkov kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vanglas viibib esimest korda. Isiku käitumises on väljakujunenud muster, kõik rikkumised on seoses mootorsõiduki joobes juhtimiste ning süstemaatiliste juhtimisõiguseta juhtimistega. Vägivaldset käitumist ei ole täheldatud. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul on isikul üks distsiplinaarkaristus ning lühikese karistusaja tõttu ei ole isikule koostatud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetav on varasemalt viibinud kahel korral kriminaalhooldusel. Mõlemal korral tegi Vitali Gnedenkov talle määratud üldkasuliku töö tunnid ära. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on heas seisukorras oleva kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava vanematele. Vanemad on nõus, et isik asub elama eelnevalt nimetatud aadressile. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas ka kindel töökoht. Kinnipeetav on esitanud garantiikirja, mille kohaselt ettevõtte xxx OÜ juhatuse liige kinnitab, et on valmis isiku vabanemisel tööle võtma xxx. Enne vangistust on Vitali Gnedenkov koguaeg töötanud, valdavalt ametlikult. Majanduslik toimetulek oli rahuldav ning varavastaseid kuritegusid toime pannud ei ole. Süüdimõistetu vanemad on nõus teda majanduslikult toetama. Vitali Gnedenkov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Vitali Gnedenkovi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja nõustub vangla ja prokuröri arvamusega. Leiab, et vabastamine on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ning isik on nõus lahendama oma alkoholiprobleemi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Vitali Gnedenkovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vitali Gnedenkovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vangistusega. Kinnipidamisasutuse iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetav tunnistab enda alkoholi kuritarvitamist ja väljendab valmidust probleemiga tegelemise suhtes. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega

pöörduda alkoholi sõltuvuse tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Vitali Gnedenkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Vitali Gnedenkovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on Vitali Gnedenkovil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Vitali Gnedenkov, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. KrMS § 180 alusel tuleb Vitali Gnedenkovil hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Jugans Grossmann esitas kohtule taotluse hüvitada talle 90 eurot riigi õigusabi osutamise eest (koos käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks Vitali Gnedenkovilt välja mõista 60 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 30 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja 30 eurot, sest temast mitteolenevate tehniliste probleemide tõttu lükkus istungi aeg edasi, millega kaasnes täiendav lisakulu kaitsjatasu näol. Seega arvestab kohus summast 90 eurot maha summa 30 eurot ning tasumisele kuulub 60 eurot.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.