Liiklussüüteod

A.I’lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 3 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; • joobeseisundi tuvastamise kulu 183 (sada kaheksakümmend kolm) eurot, s.o kokku menetluskulu 933 (üheksasada kolmkümmend kolm) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena 77,75 euro kaupa kuus tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „A.I, 1-18-7290, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel A.I poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu A.I süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 13.10.2017 kella 14:26 ajal Tallinnas Paldiski mnt 108 juures mootorsõidukit Nissan Qashqai registreerimismärgiga xxxxxx olles joobeseisundis (narkootiline joove – karfentanüül), rikkudes seega LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani A.I toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi (alates 01.11.2017 kehtiva KarS § 424 lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 12.09.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav A.I ja tema lepinguline kaitsja Oleg Nišajev sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9 (üheksaks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: a. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750.- eurot b. Joobeseisundi tuvastamise kulu 183.- eurot /tl 1; 4/ c. Kokku: 933,- eurot Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 933,- eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 77,75 eurot. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.