Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. september 2018, Jõhvi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-6691 (17244001112)
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Marina Davõdovitš
Prokurör
Ave Arnim
Asja läbivaatamise kuupäev 17.09.2018 avalikul kohtuistungil Kriminaalasi Süüdistatav
M.P süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses M.P isikukood XXX, Venemaa kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend puudub. Lepinguline kaitsja Marko Tiirik. Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.
M.P-le on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 02.09.2017 kella 01.25 ajal IdaVirumaal Kohtla-Järve linnas xxx maja juures mootorsõidukit xxx reg/nr xxx, juhile keelatud seisundis, nimelt ta oli alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et vastavalt 15.09.2017 EKEI uuringuakti nr 1643T tulemusele, oli M.P veres alkoholisisaldus mitte vähem, kui 2,10 +/- 0,06 mg/g kohta ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega süüdistatakse M.P KarS § 424 (alates 01.11.2017 redaktsioonis KarS § 424 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada M.P süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.
Kohus leiab, et süüdistatav M.P on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb M.P süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-st 3,9 tulenevalt menetluskulu on ekspertiisikulud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2018. aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 500 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 750 eurot (500*1,5=750). Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista M.P-lt. Menetluskulud tasuda 12kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.