Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

Advokaat Leelo Viil

Süüdistatav

Cevin-Patrick Tatter Ik: 39809170220; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: XXX; elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.09.2017. Varasem karistatus: kehtivad karistused puuduvad.

Kaitsja

Advokaat Ahto Sirendi

RESOLUTSIOON

mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 076).

Kats, 1-18-3923, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Marek-Iskander Katsile kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

lg 1 p 5 alusel välja mõista solidaarselt Oliver Einlalt ja Marek-Iskander Katsilt kannatanu kasuks 16 910 (kuusteist tuhat üheksasada kümme) eurot, mis tuleb hüvitada P G OÜ SEB Panga arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusena „Oliver Einla, 1-183923, tsiviilhagi" või “ Marek-Iskander Kats, 1-18-3923, tsiviilhagi".

Marek-Iskander Kats, olles KarS § 215 lg 2 p 2 tähendatud ehk varem varguse toime pannud isik tulenevalt süüdimõistmisest ja karistamisest Viru Maakohtu 27.10.2015.a. otsusega mh KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, ning olles 10.04.2017.a. hommikul P M elukohast XXX korterist elutoast riiulilt võtnud sõiduauto Mazda 6, reg.nr XXX pultvõtme, võttis selle pultvõtme abil 10.04.2017.a. hilisõhtul omavolilisse ajutisse kasutusse XXX maja ees seisnud P M kuuluva sõiduauto Mazda 6 reg.nr XXX väärtusega 6000 eurot ning kasutas seda sõidukit omavoliliselt koos grupis samal õhtul Kakumäel sõidukisse istunud Oliver Einla ja K P, sõites sellega Tallinnas ja Harjumaal ringi, nad jätsid sõiduki 11.04.2017.a. varahommikul ajutiselt seisma Kloogaranna piirkonda, sõitsid sealt 11.04.2017.a. päeval koos O.Einla ja K.P Suurupi külla ning edasi koos K.P Tapale, kust 11.04.2017.a. õhtul koos K.P ning sõidukisse istunud K.M (kes mõlemad on selles episoodis juba süüdi mõistetud jõustunud Harju Maakohtu 20.12.2017.a. otsusega) sõitsid tagasi Tallinnasse ning M.-Kats jättis selle sõiduki XXX juurde; - tema 14.06.2017.a. õhtul grupis koos Oliver Einla’ga võttis omavolilisse ajutisse kasutusse Harju mk Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluvad minilaaduri Locust 903 väärtusega 15 000 eurot ja frontaallaaduri Schaeff SKL 873, reg.nr xxx, väärtusega 20 000 eurot, süütelukus olnud süütevõtme abil; nad sõitsid nende mootorsõidukitega parkimisalal ringi ja otsa parkimisalal seisnud teistele P G OÜ-le kuuluvatele masinatele: paakautole ZIL 130, pinnasetihendajale Hamm reg.nr xxx ja asfaldilaoturile Demag 130F, millised said seetõttu kahjustusi; - tema ööl vastu 15.06.2017.a. võttis omavolilisse ajutisse kasutusse Harjumaal Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluva frontaallaaduri Schaeff SKL 873 reg.nr XXX, väärtusega 20000 eurot, süütelukus olnud süütevõtme abil, ta sõitis sellega Tallinnas Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri taha, kuhu jättis selle esialgu seisma. Ööl vastu 16.06.2017.a. kasutas M.-I.Kats seda frontaallaadurit omavoliliselt koos Oliver Einla ja Cevin-Patrick Tatter’iga, sõites sellega Tallinnas Pelguranna 58 asuvasse Stroomi rannaparki ja selles pargis ringi ning jättis seejärel frontaallaaduri kella 04.43 paiku töötava mootoriga merre, misjärel jooksis sündmuskohalt enne politseipatrulli saabumist minema; - tema 06.07.2017.a. peale kella 18, olles saanud E U 13-aastaselt tütrelt S M ilma E.U nõusolekuta sõiduauto Audi A4 Avant reg.nr XXX võtmekomplekti, võttis selle abil omavolilisse ajutisse kasutusse XXX seisnud E U kuuluva sõiduauto Audi A4 Avant reg.nr XXX, väärtusega 6000 eurot. Ta kasutas seda sõidukit omavoliliselt grupis koos Tallinnas Kristiine Keskuse lähedal sõidukisse istunud Oliver Einla’ga, nad sõitsid sellega Tallinnas Rannamõisa tee 40b juurde, kuhu jätsid sõiduki samal õhtul kella 23.45 paiku maha avariilises seisukorras peale Tiskre ringristmikul avarii tegemist; -tema ööl vastu 13.07.2017.a., olles saanud E U 13-aastaselt tütrelt S M ilma E.U nõusolekuta sõiduauto Audi A6 Avant reg.nr XXX võtmekomplekti, võttis selle abil omavolilisse ajutisse kasutusse XXX juures seisnud M OÜ-le kuuluva, L K vastutavas kasutuses ja E U kasutuses oleva sõiduauto Audi A6 Avant reg.nr XXX, väärtusega 8000 eurot. Ta kasutas seda sõidukit omavoliliselt grupis koos XXX juures sõidukisse istunud Oliver Einla’ga ning nad sõitsid sellega Järva mk Aravetele ja varahommikul tagasi XXX maja juurde, kuhu nad selle sõiduki maha jätsid. Kirjeldatud käitumisega pani M.-I. Kats toime võõraste vallasasjade omavolilised ajutised kasutamised nii varem vargused toime pannud isikuna, kui korduvalt, kui ka grupi poolt ehk KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. - tema 14.06.2017.a. õhtul koos Oliver Einla’ga, olles võtnud omavolilisse ajutisse kasutusse Harju mk Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluvad minilaaduri Locust 903 ja

frontaallaaduri Schaeff SKL 873, reg.nr XXX, sõitis tahtlikult ja korduvalt otsa parkimisalal seisnud teistele P G OÜ-le kuuluvatele masinatele: paakautole ZIL 130 reg.nr XXX väärtusega 5000 eurot – millega tekitas varalise kahju 4300 eurot, pinnasetihendajale Hamm väärtusega 15 000 eurot – millega tekitas varalise kahju 620 eurot ja asfaldilaoturile Demag 130F väärtusega 20 000 eurot – millega tekitas varalise kahju 1450 eurot ehk kokku varalise kahju 6370 eurot, seega vastavalt KarS § 121 p 1 4000 eurot ületava ehk olulise varalise kahju; - tema ööl vastu 16.06.2017.a. kuni kella 04.43-ni Tallinnas Pelguranna 58 asuvas Stroomi rannapargis sõitis ringi tema omavolilises kasutuses oleva frontaallaaduriga Schaeff SKL 873 reg.nr XXX ja hävitas (lõhkus) tahtlikult P-T l vara ehk 3 rannariietuskabiini kogumaksumusega 2160 eurot ja 3 kahepoolset ranna liivaalale paigaldatud pinki kogumaksumusega 2405,37 eurot, millisele kahjule lisandus utiliseeritud ja uute rannariietuskabiinide ning pinkide transport ja paigaldus summas 934,63 eurot. Seega tekitas M.-I.Kats T L kokku varalise kahju 5500 eurot ehk vastavalt KarS § 121 p 1 4000 eurot ületava ehk olulise varalise kahju. Kirjeldatud käitumisega pani M.-I. Kats toime võõraste asjade rikkumise (lõhkumise) ja hävitamise, millega põhjustas mõlemal juhul olulise ehk vastavalt KarS § 121 p 1 4000 eurot ületava varalise kahju, millise käitumisega pani ta toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oliver Einlat süüdistatakse selles, et tema: - olles KarS § 215 lg 2 p 2 tähendatud ehk varem varguse toime pannud isik tulenevalt süüdimõistmisest ja karistamisest Harju Maakohtu 25.06.2014.a. otsusega mh KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi, ajavahemikul 10.04.2017.a. hilisõhtust kuni 11.04.2017.a. õhtuni kasutas koos Marek-Iskander Kats’i ja K P omavoliliselt ajutiselt P M kuuluvat sõiduautot Mazda 6 reg.nr XXX, väärtusega 6000 eurot, mille võtmekomplekti oli M.-I.Kats 10.04.2017.a. hommikul võtnud P.M elukohast XXX korterist elutoast riiulilt ja sõiduki samal õhtul peale kella 18 võtnud omavolilisse ajutisse kasutusse XXX maja eest, peale mida Oliver Einla ja K P (kes on selles episoodis juba süüdi mõistetud jõustunud Harju Maakohtu 20.12.2017.a. otsusega) istusid XXX lähedal M.-I.Kats’i juhitud sõidukisse ning sõitsid sellega Tallinnas ja Harjumaal ringi, nad jätsid selle 11.04.2017.a. varahommikul ajutiselt seisma Kloogaranna piirkonda ning sõitsid sealt 11.04.2017.a. päeval Suurupi külla, kus O.Einla sõidukist väljus; - tema 14.06.2017.a. õhtul koos M.-Kats’iga võttis omavolilisse ajutisse kasutusse Harju mk Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluvad minilaaduri Locust 903 väärtusega 15 000 eurot ja frontaallaaduri Schaeff SKL 873, reg.nr XXX, väärtusega 20 000 eurot, süütelukus olnud süütevõtme abil; nad sõitsid nende mootorsõidukitega parkimisalal ringi ja otsa parkimisalal seisnud teistele P G OÜ-le kuuluvatele masinatele: paakautole ZIL 130, pinnasetihendajale Hamm reg.nr XXX ja asfaldilaoturile Demag 130F, millised said seetõttu kahjustusi; - tema ööl vastu 16.06.2017.a. kasutas koos M.-I.Kats’i ja Cevin-Patrick Tatter’iga omavoliliselt ajutiselt P G OÜ-le kuuluvat frontaallaadurit Schaeff SKL 873, reg.nr XXX, väärtusega 20 000 eurot, mille M.-I.Kats oli 15.06.2017.a. öösel süütelukku jäetud võtme kasutamise teel võtnud omavolilisse kasutusse Harju mk Suurupi külast Vaikuse ja VanaKlooga mnt ristmiku juurest ja sõitnud Tallinnas Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri taha. Ööl vastu 16.06.2017.a. kasutas Oliver Einla seda frontaallaadurit omavoliliselt koos M.-I.Katsi ja C.-P.Tatter’iga, sõites sellega Tallinnas Pelguranna 58 asuvasse Stroomi rannaparki ja selles pargis ringi; - tema 06.07.2017.a. kella 18 ja 23.45 vahel kasutas koos M.-I.Kats’iga omavoliliselt ajutiselt E U kuuluvat sõiduautot Audi A4 Avant, reg.nr XXX, väärtusega 6000 eurot, mille M.-I.Kats oli samal õhtul eelnevalt võtnud omavolilisse ajutisse kasutusse XXX juurest, olles sõiduki võtmed saanud E U 13-aastaselt tütrelt S M ilma E.U nõusolekuta. Oliver Einla ja M.-I.Kats

sõitsid selle autoga Tallinnast Kristiine keskuse lähedalt Rannamõisa tee 40b juurde, kuhu jätsid sõiduki peale Tiskre ringristmikul avarii tegemist maha avariilises seisukorras; - tema 13.07.2017.a. ja 14.07.2017.a. kasutas koos M.-I.Kats’iga omavoliliselt ajutiselt M OÜ-le kuuluvat, L K vastutavas kasutuses ja E U kasutuses olevat sõiduautot Audi A6 Avant, reg.nr XXX, väärtusega 8000 eurot, mille M.-I.Kats oli eelnevalt ööl vastu 13.07.2017.a. võtnud omavolilisse ajutisse kasutusse XXX juurest ja sõitnud Sõle 57 juurde, olles sõiduki võtmed saanud E U 13-aastaselt tütrelt S M ilma E.U nõusolekuta. Oliver Einla ja M.-I.Kats sõitsid selle autoga Tallinnast Sõle 57 juurest Lääne-Virumaale Aravetele ning varahommikul tagasi XXX maja juurde, kuhu nad selle sõiduki maha jätsid. Kirjeldatud käitumisega pani Oliver Einla toime võõraste vallasasjade omavolilised ajutised kasutamised nii varem vargused toime pannud isikuna, kui korduvalt, kui ka grupi poolt ehk KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. - tema 14.06.2017.a. õhtul koos M.-I.Kats ́iga, olles võtnud omavolilisse ajutisse kasutusse Harju mk Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluvad minilaaduri Locust 903 ja frontaallaaduri Schaeff SKL 873, reg.nr XXX sõitis tahtlikult ja korduvalt otsa parkimisalal seisnud teistele P G OÜ-le kuuluvatele masinatele: paakautole ZIL 130 reg.nr XXX väärtusega 5000 eurot – millega tekitas varalise kahju 4300 eurot, pinnasetihendajale Hamm väärtusega 15 000 eurot – millega tekitas varalise kahju 620 eurot ja asfaldilaoturile Demag 130F väärtusega 20 000 eurot – millega tekitas varalise kahju 1450 eurot ehk kokku varalise kahju 6370 eurot, seega vastavalt KarS § 121 p 1 4000 eurot ületava ehk olulise varalise kahju. Kirjeldatud käitumisega pani Oliver Einla toime võõraste asjade rikkumise (lõhkumise), millega põhjustas olulise ehk vastavalt KarS § 121 p 1 4000 eurot ületava varalise kahju, millise käitumisega pani ta toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - tema, olles KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud ehk varem varguse ja röövimise toime pannud isik tulenevalt süüdimõistmisest ja karistamisest Harju Maakohtu 25.06.2014.a. otsusega mh KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ja § 200 lg 2 p 7 järgi, ööl vastu 06.06.2017.a. kella 01.30 paiku tungis akna lõhkumise teel sisse XXX majja, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära U M kuuluva televiisori LG väärtusega 900 eurot. Kirjeldatud käitumisega pani O. Einla toime varguse sissetungimisega ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - tema 27.08.2017.a. kella 22.44 ajal XXX K kaupluse juures, olles politseinike vastu agressiivselt käitunud ja politseibussi kongi paigutatud, lõi jalaga patrullis olevat ehk tööülesandeid täitvat Põhja Prefektuuri operatiivkeskuse künoloogiateenistuse koerajuhti L S vastu näo vasakpoolset osa, mille tagajärjel tundis L. S väga tugevat füüsilist valu ja talle tekkis punetus vasakule põsele. Kirjeldatud käitumisega pani O. Einla toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise ehk vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega ehk KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Cevin-Patrick Tatterit süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 16.06.2017.a. kasutas koos Marek-Iskander Kats’i ja Oliver Einla’ga omavoliliselt ajutiselt P G OÜ-le kuuluvat frontaallaadurit Schaeff SKL 873 reg.nr XXX, väärtusega 20 000 eurot, mille M.-I. Kats oli ööl vastu 15.06.2017.a. süütelukku jäetud võtme kasutamise teel võtnud omavolilisse kasutusse Harju mk Suurupi külast Vaikuse ja Vana-Klooga mnt ristmiku juurest ja sõitnud Tallinnas Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri taha. Ööl vastu 16.06.2017.a. kasutas C.-P. Tatter seda frontaallaadurit omavoliliselt koos M.-I. Katsi ja O. Einla’ga, sõites sellega Tallinnas Pelguranna 58 asuvasse Stroomi rannaparki ja selles pargis ringi.

Kirjeldatud käitumisega pani Cevin-Patrick Tatter toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt ehk KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

taskust ära ja tema istus rooli. Peterburi teel tahtis politsei nad kinni pidada, aga ta otsustas 200 km/h eest ära kihutada ja sõitis vastu posti. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 97-98) kohaselt tundis K. M võõra noormehe kindlalt ära kui M.-I. Katsi. K P kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 101-102) kohaselt tema ja K M küsisid 10.04.2017.a. õhtul Marek Katsilt Mazda 6 võtmeid, et niisama sõitma minna. Lubasid neil ei olnud ja arvas, et auto on Katsi ema oma. Autot juhtis K ja kui Peterburi teel neile politsei vastu sõitis, siis kihutasid eest ära vastu posti. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 103-104) kohaselt tundis K. P Mazdaga noormehes kindlalt ära M.-I. Katsi. Kahtlustavata O. Einla ütluste (III kd tl 17-19, 20-22, 23-24, 43-46) kohaselt tuli Kats Mazdaga neile järgi ja võttis nad peale. Ei tea, kas see teine poiss oli K või K. Kats ütles, et varastas Mazda võtmed ja siis õhtul võttis auto ka. Sõitsid Kloogaranda, olid seal mingi aeg. Siis viidi tema koju Suurupisse, kus võttis auto pagasnikust kiivri ja rolleri mootori, need on kodus ja võib tagasi anda. Rohkem autoga ei sõitnud. Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (III kd tl 48-49) on vaadeldud O. Einla poolt sõidukist kaasa võetud ja menetlejale üle antud rolleri mootorit ja kiivrit. Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Oliver Einla ja Marek-Iskander Katsi poolt sõiduki omavoliline kasutamine on tõendamist leidnud. Nagu kannatanu P M ütlustest ja Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi andmetest (I kd tl 16) nähtub, on sõiduki Mazda 6 reg.nr XXX omanik P M . Seega oli tegemist Oliver Einla ja Marek-Iskander Katsi jaoks võõra vallasasjaga ning neil puudus õigus sõiduki kasutamiseks. Tõendikogum kinnitab ka seda, et M.-I. Kats võttis 10.04.2017.a. hommikul P. M elukohast XXX elutoa riiulilt Mazda võtmed ja samal õhtul peale kella 18 Oliver Einla ja Marek-Iskander Kats sõitsid Mazdaga ringi ja jätsid selle 11.04.2017.a. varahommikul seisma Kloogaranna piirkonda ning sõitsid sealt 11.04.2017.a. päeval Suurupi külla. O. Einla enam kaasa ei sõitnud, kuid MarekIskander Kats sõitis veel ringi, kuni jättis auto A E maja juurde Sõle tänavale. Seejuures pole vaidlusi ega kogutud tõendeid selle kohta, et Oliver Einlal ja Marek-Iskander Katsil oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek mootorsõiduki kasutamiseks. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ei nähtu, et kannatanu oleks süüdistatavatele andnud luba sõiduki kasutamiseks või muul viisil volitanud seda tegema kolmandaid isikuid. Seega ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatavad oleksid P M kuulunud sõidukit kasutanud mõne lubatavusklausli alusel. Kuna süüdistatavad ka ise tunnistasid, et nad võtsid auto vaid selleks, et sõita, s.t vaid ajutiseks kasutamiseks, siis on tõendamist leidnud, et süüdistatavad kasutasid mootorsõidukit omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud ka KarS § 215 lg 2 p 2 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 215 lg 2 p 2 tunnustele. KarS § 215 lg 2 p 2 sätestatud süüteokoosseis, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et süütegu pandi toime ühiselt. Marek-Iskander Kats võttis võõra sõiduki võtmed ja kutsus Oliver Einlat sellega sõitma. Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud sellest, et tegemist on neile võõra

autoga, mille kasutamiseks neil omaniku luba puudus. Seda näitab juba auto võtmete ja dokumentide salajane äravõtmine. Koos autoga sõitma minnes kasutasid mõlemad süüdistatavad sõiduki omadusi sihtotstarbeliselt, s.t võimalust autos olles liikuda selle auto mootori jõudu kasutades. Seega, tehes omavoliliselt kasutusse võetud sõidukiga sõitu, kasutasid mõlemad sõidukis viibijad võõra vallasasja kasulikke omadusi ühiselt, liikudes sõidukiga ühest punktist teise. Ei oma tähtsust, kes oli sõiduki roolis ja kes istus kõrvalistmel, sest autot kasutasid mõlemad süüdistatavad. Kohus leiab, et taoline ühine käitumine vastab kaastäideviimise tunnustele, seega võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine toimus grupis KarS § 215 lg 2 p 2 mõttes.

tegi suitsu, Kats sõitis sellele otsa. Läksid koju, Kats ütles, et sõidab traktoriga linna. Järgmine päev kuulis, et nii juhtuski. Järgmisel päeval kohtus Stroomi rannas Katsi, CevinPatrick Tatteri ja V P ja jõid koos. Tuli mõte traktoriga sõita, Kats juhtis ja tema oli niisama traktori peal, vahepeal juhtis ise ka. Kats lõhkus rannas olevad pingid. Siis tuli mõte traktor ära uputada. Paar päeva hiljem viis oma Samsung telefoni pandimajja, kus olid mõned videod Stroomi ranna traktorisõidust. Eeltoodud tõendikogum kinnitab seda, et Kats 14.06.2017.a. õhtul koos Oliver Einlaga sõitsid Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluv minilaaduri Locust 903 ja frontaallaaduriga Schaeff SKL 873, reg. nr XXX. Sõitmise käigus sõitsid nad tahtlikult ja korduvalt otsa parkimisalal seisnud teistele P G OÜ-le kuuluvatele masinatele: paakautole ZIL 130 reg. nr XXX, pinnasetihendajale Hamm asfaldilaoturile Demag 130F. Lisatud P G OÜ varalise kahju kalkulatsioon (I kd tl 113), mille kohaselt varaline kahju kokku 16 910 (20 292 eurot koos käibemaksuga) eurot, mis vastavalt KarS § 121 p-le 1 ületab olulise varalise kahju piiri, s.o 4000 eurot. Kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt on kohus veendunud, et teo panid süüdistatavad toime kavatsetult, kuivõrd tegutsesid süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Marek-Iskander Kats pani toime võõra asja rikkumise, s.o KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega on tõendamist leidnud, et Oliver Einla pani toime võõra asja rikkumise, s.o KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuna ka alltoodud episoodides tõendid kattuvad eeltoodud tõenditega (kannatanu ja süüdistatavate ütlused), siis kohus ei hakka neid siinkohal uuesti kordama. Tallinnas Rannamõisa teel Kakumäe Selveri turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokollide koos fototabeliga (I kd tl 151-177) kohaselt nähtub frontaallaaduri liikumine ööl vastu 15.06.2017.a. mööda Rannamõisa teed ja Paldiski maanteed kesklinna suunas. Tunnistaja V P ütluste (I kd tl 225-227, IV kd tl 46-47) kohaselt oli ta ööl vastu 16.06.2017.a. Stroomi rannas O. Einla, M.-I. Katsi ja C.-P. Tatteriga. Nägi kuidas Einla, Kats ja Tatter kolmekesi rannas traktoriga ringi sõitsid, tema oli jalgrattaga, jäi traktorist maha ja kuulis vaid kolinat. Rohkem ei näinud. Tunnistaja K M ütluste (I kd tl 228-229) kohaselt oli 2017.a. juuni keskel Stroomi rannas koos Oliveri ja M.-I. Katsiga. Nägi, kuidas Kats rannas traktoriga ringi sõitis ja veel mõni poiss Katsile lisaks samal ajal selle traktori peal oli. Kahtlustavata C.-P. Tatteri ütluste (III kd tl 51-53) kohaselt oli ta Stroomi rannas koos Katsi, Oliveri ja V P ja jõid. Tuli mõte traktoriga sõitma minna, Kats juhtis ja Oliver oli ka traktoris. V tuli jalgrattaga. Vahepeal oli ka tema traktori peal. Siis tahtsid Kats ja Oliver traktorit ära uputada, tema ja V läksid siis juba rannast minema. Tunnistaja R T ütluste (IV kd tl 39-42) kohaselt leidis tema Stroomi rannas heakorrastustöid tehes 16.07.2017.a. hommikul kella 04.40 paiku lõhutud rannariietuskabiinid ja pingid ning nägi 3 noormeest, neist ühte traktorit juhtimas ja sellega merre sõitmas. Helistas politseisse. Kannatanu P –T V Stroomi supluskohas toimunud vandalismiakti teatele on lisatud ka fotod lõhutud kabiinidest ja pinkidest (IV kd tl 3-9). Tunnistaja K M ütluste (I kd tl 198-200) kohaselt töötab ta A-P OÜ lombardis. N T oli tööl, kui meesterahvas tõi 20.06.2017.a. ühe mobiiltelefoni pandiks ning seal telefonis sisaldusid

videod kopp-laaduri ja sellega erinevate asjade lõhkumiste kohta. Lisatud koopia tunnistaja K. M poolt esitatud lepingust ja isikutunnistusest (I kd tl 201-202), mille kohaselt oli selleks pandileandjaks ja laenuvõtjaks 20.06.2017.a. Oliver Einla. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 203-206) kohaselt oli selles telefonis videofaile kopplaaduri ja sellega erinevate asjade lõhkumiste kohta. A-P OÜ lombardi 20.06.2017.a. turvakaamera salvestuste vaatlusprotokollist (I kd tl 207214) nähtub O. Einlale sarnase isiku ja temaga kaasas olnud noormehe poolt telefoni pandimajja toomine. Tunnistaja N T ütluste (I kd tl 215-219) kohaselt 20.06.2017.a. tõid kaks noormeest pandimajja mobiiltelefoni. 1 kuu möödudes on telefon pandimaja oma ja sealt tuleb eemaldada kõik failid. Siis nägi telefonis videoid, kuidas traktoriga sõidetakse Stroomi rannas ja lõhutakse ranna kabiine. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 220-224) kohaselt tundis tunnistaja N. T ühes mobiiltelefoni pandimajja toonud isikus ära Oliver Einla. Tõendikogum kinnitab seda, et ööl vastu 15.06.2017.a. võttis Marek-Iskander Kats Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluva frontaallaaduri Schaeff SKL 873 reg. nr XXX, mille süütelukus oli süütevõti ning sõitis sellega Tallinnas Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri taha, kuhu jättis selle esialgu seisma. Ööl vastu 16.06.2017.a. sõitis M.-I. Kats selle frontaallaaduriga Stroomi rannas koos Oliver Einla ja Cevin-Patrick Tatteriga. Seejärel jäeti frontaallaadur kella 04.43 paiku töötava mootoriga merre, misjärel jooksis sündmuskohalt enne politseipatrulli saabumist minema. Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Oliver Einla ja Marek-Iskander Katsi ja C.-P. Tatteri poolt sõiduki omavoliline kasutamine on tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest ja Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi andmetest (I kd tl 120) nähtub on laaduri Schaeff reg. nr XXX omanik P G OÜ. Seega oli tegemist Oliver Einla ja Marek-Iskander Katsi ja C.-P. Tatteri jaoks võõra vallasasjaga ning neil puudus õigus sõiduki kasutamiseks. Seejuures pole vaidlusi ega kogutud tõendeid selle kohta, et Oliver Einlal ja Marek-Iskander Katsil ja C.-P. Tatteril oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek frontaallaaduri Schaeff SKL 873 reg. nr XXX kasutamiseks. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ei nähtu, et kannatanu oleks süüdistatavatele andnud luba sõiduki kasutamiseks või muul viisil volitanud seda tegema kolmandaid isikuid. Seega ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatavad oleksid frontaallaadurit kasutanud mõne lubatavusklausli alusel. Kuna süüdistatavad ka ise tunnistasid, et nad sõitsid sellega vaid ajutiselt, siis tuleneb eeltoodud tõendikogumist, et süüdistatavad kasutasid mootorsõidukit omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud ka KarS § 215 lg 2 p 2 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 215 lg 2 p 2 tunnustele. KarS § 215 lg 2 p 2 sätestatud süüteokoosseis, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21).

Hinnates süüdistatavate ja tunnistajate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et süütegu pandi toime ühiselt. Marek-Iskander Kats tõi frontaallaaduri randa ja teised, s.o Oliver Einlal ja C.-P. Tatter sõitsid ka sellega ronides kolmekesi kabiini. Kõik süüdistatavad olid teadlikud sellest, et tegemist on neile võõra frontaallaaduriga, mille kasutamiseks neil omaniku luba puudus. Koos frontaallaaduriga sõitma minnes kasutasid kõik süüdistatavad sõiduki omadusi sihtotstarbeliselt, s.t võimalust sellega ringi liikuda. Seega, tehes omavoliliselt kasutusse võetud sõidukiga sõitu, kasutasid kõik selles viibijad võõra vallasasja kasulikke omadusi ühiselt. Tähtsust ei oma, kes juhtis laadurit ja kes seisis/istus kõrval. Kohus leiab, et taoline ühine käitumine vastab kaastäideviimise tunnustele, seega võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine toimus grupis KarS § 215 lg 2 p 2 mõttes. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt veendunud, et teo panid süüdistatavad toime kavatsetult, kuivõrd tegutsesid süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Marek-Iskander Kats toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt, s.o KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega pani Oliver Einla toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt, s.o KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega pani Cevin-Patrick Tatter toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt, s.o KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks kinnitab eeltoodud tõendikogum ka seda, et Kats ööl vastu 16.06.2017.a. kuni kella 04.43-ni Tallinnas Pelguranna 58 asuvas Stroomi rannapargis sõitis ringi frontaallaaduriga Schaeff SKL 873 reg. nr XXX ja hävitas tahtlikult P –T l vara ehk 3 rannariietuskabiini ja 3 kahepoolset ranna liivaalale paigaldatud pinki. Kannatanu poolt esitatud andmete kohaselt tekitatud varalise kahju suurus T L kokku on 5500 eurot (IV kd tl 11, 23-27), mis vastavalt KarS § 121 p-le 1 ületab olulise varalise kahju piiri, s.o 4000 eurot. Rannakabiinid ja rannatoolid olid niivõrd sodiks sõidetud, et neid enam parandada ei saanud. Seega kuna asju ei saanud enam otstarbekohaselt kasutada, siis on tegemist asjade hävitamisega süüdistatava poolt. Kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt on kohus veendunud, et teo pani süüdistatav Marek-Iskander Kats toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Marek-Iskander Kats pani toime võõra asja hävitamise, s.o KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tunnistaja S M ütluste (II kd tl 33-35) kohaselt andis ta ilma isa E. U loata tuttavale noormehele hüüdnimega „K“ 2017.a. juulis isa kasutuses oleva Audi A4 võtmed, kuna K ütles, et tal on vaja oma autot sellega käima saada. Autot K aga tagasi ei toonud, kuna rehv oli katki läinud ja politsei oli nad kinni võtnud. Isale ei julgenud midagi öelda. Isa sai sõbralt kasutamiseks uue auto Audi A6, rääkis sellest ka K. K helistas öösel ja ütles, et Oliveriga juhtus liiklusõnnetus ja ta peab minema talle appi. Andiski K isa uue auto võtmed. K autot tagasi ei toonud. S. M ja M.-I. Katsi sellekohane suhtlus on nähtav ka mobiiltelefoni vaatlusprotokollist (II kd tl 40-43). Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli (II kd tl 36-37) kohaselt tundis tunnistaja S. M ära O. Einla kui Oliveri-nimelise isiku, kes on „K“ sõber, ja kellest rääkides „K“ palus temalt auto võtmete saamiseks abi. Kannatanu L K ütluste (II kd tl 99-104) kohaselt lubas ta temale kuuluva Audi A6 reg. nr XXX oma tuttavale E. U kasutamiseks. E. U helistas 13.07.2017 hommikul ja ütles, et auto on kadunud ja teatas sellest ka politseisse. Sõidukis oli GPS seade ja selle kaudu selgus, et sõiduk on Järva maakonnas Ahulas (II kd tl 114-123). Kahtlustatava M.-I. Katsi ütluste (II kd tl 212-221) kohaselt sai ta Audi A4 võtmed S M , kelle isa auto see oli. Mõtlesid, et sõidavad Suurupi ja toovad siis auto tagasi. Sõitis Tiskre ringist 120 km/h otse üle ja lõhkus auto rehvid ära. Olid purjus. Sõitsid elumaja juurde, et rehve vahetada. Appi tulid Oliveri tuttavad 3 rehviga ja hakati rehve vahetama. Aga Audiga edasi sõita enam ei õnnestunud ja jätsid auto sinna maha. Audi A6 võtmed sai samuti S M , kes oli talle öelnud, et ta isal on teine auto kasutuses. Tahtis Aravetel käia ja küsis S võtmeid, selgitas, et Oliveril oli avarii ja ruttu autot vaja. Saigi võtmed. Siis võttis Oliveri ka auto peale ja hakkasid sõitma. Aravetel avastas, et autos on GPS-seade, viskasid selle autost välja. Siis sõitsid Lasnamäele ja jätsid auto sinna. Võtme viis S tagasi. Audis olnud asjad võttis endale Oliver. Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga (II kd tl 47-54) nähtub 07.07.2017.a. Audi A4 reg.nr XXX leidmise koht ja auto väliste kahjustuste, autost leitud esemete ja DNA proovide võtmine. Hädaabinumbril 112 06.07.2017.a. kella 23.45 paiku tehtud kõne salvestuse (II kd tl 60-64) kohaselt Rannamõisa tee elanik kirjeldab värskelt nende aia taha sõitnud 4 katkise rehviga Audi reg.nr XXX saabumist, sellest 2 eestikeelse noormehe ärajooksmist ning seejärel nende tagasitulemist ja tegevust auto juures. Audi A4 süüteo toimepanemise asjaolud nähtuvad ka T Ä asukohaga XXX turvakaamerate salvestustest ööl vastu 07.07.2017.a. (II kd tl 67-80), sellelt on näha M.-I. Katsi ja O. Einla sarnaste isikute liikumine. Tunnistaja A E ütluste (II kd tl 83-87) kohaselt tunneb ta A.-I. Katsi ja O. Einla ära T Ä turvakaamerate salvestustelt. Kahtlustavata O. Einla ütluste (III kd tl 25-35, 36-38, 40-42, 43-46) kohaselt võttis autod Kats, tema sõitis lihtsalt kaasa. Teadis, et Kats sai auto võtmed S M, kelle isa auto see oli. Tahtsid sõita Laulasmaale, aga Kats tegi avarii Tiskre ringis, kui sõitis 120 km/h üle Tiskre ringi. Kõik rehvid läksid katki. Teisel korral helistas Kats talle ja ütles, et tule välja, tal oli punane Audi ja lähme sõitma. Teadis, et Kats oli auto saanud jälle S käest, kelle isa kasutuses see oli. Sõitsid Aravetele, leidsid autost GPS-seadme, mille viskasid ära. Siis sõitsid tagasi Tallinna ja jätsid auto Lasnamäele. Leidis mõlema Audi võtmed A E korterist ja andis S tagasi. Autost võttis ära jahinoa, kuna see oli ilus. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab süüteo toimepanemist süüdistatavate poolt ka sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga (II kd tl 129-132), mille kohaselt leiti 14.07.2017.a. Audi A6 reg. nr XXX Tallinnas Kärberi 48 juurest. Sõiduki vaatlusprotokolli koos fototabeliga (II kd tl 137-147) kohaselt on sõidukist võetud DNA proovid.

DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE0790 (II kd tl 152-161) kohaselt sõidukilt Audi A4 reg.nr XXX verekahtlasest määrdumisest veljelt ja tungraua käepidemelt võetud proovidest saadud DNA profiil on kokkulangev O. Einla omaga ning proovides sõiduki roolilt ja käigukangilt ei saa välistada M.-I. Katsilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ning sõiduauto Audi A6 reg.nr XXX roolilt võetud proovis ei saa välistada M.-I. Katsilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. DNA ekspertiisakt nr 18E-GE0331 (V kd tl 165-170) kohaselt nimetatud Audi A4-st võetud proovidest leiti M.-I. Katsilt pärinevat DNA-d tõepärasuhtega 106 ja Audi A6-st võetud proovis samuti M.-I. Katsilt pärinevat DNA-d tõepärasuhtega 106. Seega tõenäosus, et tegemist oli mõlemal juhul M.-I. Katsi DNA-profiiliga on miljon korda suurem, kui et tegemist ei olnud tema DNA profiiliga. I. Katsi ja O. Einla liikumist ja asukohti sõidukite kasutamisega seoses kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (II kd tl 92-97). Tõendikogum kinnitab seda, et Kats 06.07.2017.a. peale kella 18, olles saanud E U 13aastaselt tütrelt S M ilma E. U nõusolekuta sõiduauto Audi A4 Avant reg.nr XXX võtmekomplekti, hakkas autoga sõitma. Kristiine Keskuse lähedal võttis peale Oliver Einla ja nad tahtsid sõita Laulasmaale. Tiskre ringristmikult sõideti otse üle, mille tagajärjel rehvid purunesid ja sõiduk jäeti Rannamõisa tee 40b juurde maha avariilises seisukorras. Tõendikogum kinnitab ka seda, et Kats ööl vastu 13.07.2017.a., olles saanud E U 13-aastaselt tütrelt S M ilma E. U nõusolekuta sõiduauto Audi A6 Avant reg. nr XXX võtmekomplekti, sõitis sellega Sõle tänavale ja võttis peale Oliver Einla. Nad sõitsid autoga Aravetele ja varahommikul tagasi Tallinnasse Kärberi 48 maja juurde, kuhu nad selle sõiduki maha jätsid. Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Oliver Einla ja Marek-Iskander Katsi poolt sõiduki omavoliline kasutamine on tõendamist leidnud. Nagu kannatanu L. K ütlustest ja registreerimise tunnistuse koopiast (II kd tl 106) nähtub on Audi A6 Avant reg. nr XXX omanik M OÜ ja vastutav kasutaja L. K. Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi andmetel (II kd tl 31) Audi A4 Avant reg.nr XXX omanik on E U. Seega oli mõlema sõiduki puhul tegemist Oliver Einla ja Marek-Iskander Katsi jaoks võõraste vallasasjadega ning neil puudus õigus nende sõidukite kasutamiseks. Seejuures pole vaidlusi ega kogutud tõendeid selle kohta, et Oliver Einlal ja Marek-Iskander Katsil oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek nende mootorsõidukite kasutamiseks. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ei nähtu, et kannatanud oleks süüdistatavatele andnud luba sõiduki kasutamiseks või muul viisil volitanud seda tegema kolmandaid isikuid. Seega ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatavad oleksid kannatanutele kuulunud sõidukeid kasutanud mõne lubatavusklausli alusel. Kuna süüdistatavad ka ise tunnistasid, et nad võtsid autod vaid selleks, et sõita, s.t vaid ajutiseks kasutamiseks, siis tuleneb eeltoodud tõendikogumist, et süüdistatavad kasutasid mootorsõidukeid omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud ka KarS § 215 lg 2 p 2 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 215 lg 2 p 2 tunnustele. KarS § 215 lg 2 p 2 sätestatud süüteokoosseis, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21).

Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et süütegu pandi toime ühiselt. Marek-Iskander Kats sai mõlemal korral S M võõra sõiduki võtmed ja kutsus Oliver Einlat sellega sõitma. Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud sellest, et tegemist on neile võõraste autodega, mille kasutamiseks neil omaniku luba puudus. Seda näitab juba auto võtmete küsimine alaealiselt, kes ei olnud auto omanik ja kellel puudus ka õigus anda luba sõidukiga sõitmiseks. Koos autoga sõitma minnes kasutasid mõlemad süüdistatavad sõiduki omadusi sihtotstarbeliselt, s.t võimalust autos olles liikuda selle auto mootori jõudu kasutades. Seega, tehes omavoliliselt kasutusse võetud sõidukiga sõitu, kasutasid mõlemad sõidukis viibijad võõra vallasasja kasulikke omadusi ühiselt, liikudes sõidukiga ühest punktist teise. Ei oma tähtsust, kes oli sõiduki roolis ja kes istus kõrvalistmel, sest autot kasutasid mõlemad süüdistatavad. Kohus leiab, et taoline ühine käitumine vastab kaastäideviimise tunnustele, seega võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine toimus grupis KarS § 215 lg 2 p 2 mõttes. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja korduvalt ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 215 lg 2 p 1 tunnustele. Oliver Einla on kriminaaltoimiku andmetel süüdi mõistetud Harju Maakohtu 25.06.2014.a. otsusega mh KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Lisaks sellele on kriminaalasja kohtuliku menetlusega tuvastatud O. Einla poolt viie KarS § 215 lg 2 p 2 ettenähtud süüteo toimepanemine, s.t O. Einla oli süütegude toimepanemise ajal ka isikuks, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. Seega on O. Einla toime pannud KarS § 215 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteod korduvalt KarS § 215 lg 2 p 1 mõttes, mistõttu on süüdistusaktis Oliver Einla tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise. Harju Maakohtu 10.09.2014 otsusega nr 1-14-5527 (kd I tl 43-47, 1-18-3923) on MarekIskander Kats süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 9, § 266 lg 2 p 1 ja § 329 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises, ning eelmärgitud kvalifikatsiooniga kuriteod olid toime pandud enne temale käesolevas kriminaalmenetluses KarS § 215 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Seega oli M.-I. Kats KarS § 215 lg 2 p 2 ettenähtud kuritegusid toime pannes isikuks, kes on varem toime pannud varguse ning kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tuvastatud ka viie KarS § 215 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemine, on tema puhul tegemist ka isikuga, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, so KarS § 215 ettenähtud kuriteo korduvalt. Seetõttu on süüdistusaktis tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt veendunud, et teo panid süüdistatavad toime kavatsetult, kuivõrd tegutsesid süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Marek-Iskander Kats toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani Oliver Einla toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 274 lg 1 näeb ette vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist koos fototabeliga (V kd tl 5-10, 13-15) nähtub, et Oliver Einla peeti kinni vahetult peale kuriteo toimepanemist 27.08.2017.a. kell 21.50 XXX juures. Kahtlustatava O. Einla ütluste (V kd tl 39-41) kohaselt oli ta purjus, mäletab et oli politseibussis ja tagus vastu ust. Politsei löömist ei mäleta, aga kahetseb tehtut. Samas nii kannatanu L S (V kd tl 16-18) kui tunnistaja K K (V kd tl 28-31) riimuvate ütlustega saab tõendatuks lugeda, et süüdistatav lõi rabelemise käigus jalaga kannatanut näopiirkonda. Kannatanu L S ütluste (V kd tl 16-18) kohaselt olles 27.08.2017.a. õhtul koerapatrullis, sai ta väljakutse, et M K on vargus toime pandud. K 100 m eemal nägi kahte noormeest maadlemas, kes peeti kinni. Nendeks oli K K ja Oliver Einla, kes pandi politseiauto kongi. K müüja tundis Einlas ära noormehe, kes seal varastamas oli käinud. Kui ta kongiust tahtis kinni panna, siis pani Einla jala ukse vahele ja lõi teda paar korda jalaga näkku. 1 löök tabas vasakut põske ja tundis tugevat valu. Tunnistaja K K ütluste (V kd tl 28-31) kohaselt töötas ta S XXX. M K tuli 27.08.2017.a. õhtul paanikahäire, et mingid noormehed olid alkoholi varastanud. Nägi, kuidas politseiauto kongis olev noormees lõi jalaga ust lahti teinud politseinikule kõigest jõust jalaga näkku ning oli selle löögi üle uhke. Kohus viitab siinkohal, et vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime mõni KarS § 120-121 tunnustele vastav süütegu. Antud juhul süüdistatav lõi kannatanut jalaga näo piirkonda. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-150-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda jalaga näkku lõi, tundis ta tugevat valu. Vaadates kannatanu isiku läbivaatuse protokolli ja fototabelit (V kd tl 19-21) nähtub kannatanul punetus vasakul põsel ja kohtul puudub alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna jalaga näkku löömisel valu tundmine tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule sellise kehalise väärkohtlemisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kohus täpsustab siinkohal, et võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu. Põhja prefektuuri prefekti 21.02.2017.a. käskkirja (V kd tl 22-24), kohaselt nimetati L. S korrakaitsebüroo operatiivkeskuse künoloogiateenistuse koerajuhi ametikohale. Koerajuhi ametijuhendis (V kd tl 25-27) on loetletud tema teenistusülesanded, mh patrullimine, õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine, väljakutsete teenindamine. Seega oli L S puhul tegemist avaliku võimu kandjaga, kes täitis teenistusülesandeid. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates, leiab kohus, et süüdistatav pani KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toime teadlikult ja tahtlikult. Keeldudes vormiriietuses politsei

õiguspäraseid korraldusi täitmast rabeles ta agressiivselt, kuid kannatanut konkreetselt jalaga näo piirkonda lüües, soovis ta ametikohustusi täitvat politseiametnikku jalaga lüüa ja ta saavutaski oma eesmärgi. Seega tegutses ta eesmärgipäraselt ja kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Oliver Einla toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemise sissetungimisega. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 8 toodud kvalifikatsioonile. Kohus selgitab, et KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine XXX majja oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine majja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse hoonesse. Majja siseneti öisel ajal, s.o ajal, mil kedagi majas ei viibinud. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et lõhutud on maja aken ja toas on kivi. Seetõttu viitavad ka sisenemise aeg ja viis üheselt maja omaniku tahte vastasusele. Seega oli tungimine XXX majja KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o isik, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 4 toodud kvalifikatsioonile. Süüdistatavat on karistatud Harju Maakohtu 25.06.2014.a. otsusega mh KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ja § 200 lg 2 p 7 järgi. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Oliver Einla pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 alusel kvalifitseeritava kuriteo.

kardinapuu koos hoidjatega suure akna kohal 70 eurot ja lisaks sissetungi käigus tekitatud vigastustest (akna vahetus 1400 eurot, tammeparkett koos vahetusega 2000 eurot). Kuna maja oli kindlustatud, siis omavastutus on 191 eurot, aga kodust vara see ei hõlma. Varastatud televiisor saadi küll tagasi, aga sellel on kahjustused, mis nähtuvad ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (V kd tl 116-120). Televiisorile tekitatud kahjud on 300 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Oliver Einla poolt kavatsetult toime pandud süüteoga (kuna vargus pandi toime sissetungimisega, s.o akna lõhkumisega, siis on ka kõik majja sisenemisega seotud kahjud otseselt seotud kuriteo toimepanemisega). Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning tsiviilhagi tuleb rahuldada ja varaline kahju välja mõista Oliver Einlalt. P-T L on esitanud tsiviilhagi 5500 euro nõudes (IV kd tl 28-30), mis põhineb Stroomi rannas lõhutud vara asendamises uute asjadega (3 uut rannakabiini koguväärtuses 2160 eurot, 3 uut rannapinki koguväärtuses 2405,37 eurot, uute kabiinide ja pinkide transport ja paigaldus kokku summas 934,63 eurot). Kohtule on esitatud ka vastavad arved (IV kd tl 24-27). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava Marek-Iskander Katsi poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning tsiviilhagi tuleb rahuldada ja varaline kahju välja mõista Marek-Iskander Katsilt. Kannatanu E U on esitanud tsiviilhagi 3608,05 euro nõudes (II kd tl 28-29), mis põhineb sõiduki Audi A4 Avant remondi kuludel kokku 3240,05 eurot, sõidukist ära võetud asjade väärtusel kokku 178,50 eurot ja E U tasus kulude katteks L K 200 eurot. Eeltoodud kulude katteks on esitatud ka arved (II kd tl 11-27). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kuriteo panid toime ja kannatanule eeltoodud kahjud tekitasid Oliver Einla ja Marek-Iskander Kats ühiselt, mis tingib tsiviilhagi välja mõistmise solidaarselt Oliver Einlalt ja Marek-Iskander Katsilt. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning tsiviilhagi tuleb rahuldada ja varaline kahju välja mõista kahju tekitajatelt. Vastavalt VÕS § 137 lg 1 sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et süüdistatavad põhjustasid kannatanule varalist kahju, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanule tekitatud sama kahjuga, mis tingib tsiviilhagi välja mõistmise solidaarselt Oliver Einlalt ja Marek-Iskander Katsilt. Kuivõrd süüdistatavad tunnistasid U M, P-T L ja E U esitatud tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagid ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad eelmärgitud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavatelt kannatanute kasuks välja mõistmisele, st U M hagi tuleb välja mõista Oliver Einlalt, P-T L hagi Marek-Iskander Katsilt ning E U hagi solidaarselt Oliver Einlalt ja MarekIskander Katsilt. Kannatanu P G OÜ on esitanud tsiviilhagi 16 910 (20 292 eurot koos käibemaksuga) euro nõudes (I kd tl 114-115), mis põhineb frontaallaadurile tekitatud kahjul 3390 eurot,

minilaadurile tekitatud kahjul 7150 eurot, asfaltlaadurile tekitatud kahjul 1450 eurot, pinnasetihendajale tekitatud kahjul 620 eurot ja paakautole tekitatud kahjul 4300 eurot. Kohtuistungil leidsid süüdistatavad Marek-Iskander Kats ja Oliver Einla, et esitatud nõue on ülepaisutatud. Süüdistatavate kaitsjad leidsid, et kohus kas ei saa hagi läbi vaadata või saab rahuldada hagi vaid selles ulatuses, nagu on tekitatud kahju märgitud süüdistuses ja millise kahju tekitamise süüdistatavad õigeks võtsid. Süüdistuse kohaselt on aga varalist kahju tekitatud vaid 6370 euro ulatuses. Kohus leiab, et kaitsjate esitatud etteheited on põhjendamatud. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanu tsiviilhagi esitatud 31.10.2017 ja süüdistatavaid on kahtlustatavana üle kuulatud pärast seda ning kahtlustuses on endiselt tõepoolest märgitud väiksem summa. Samas on M.-I. Kats esitanud 26.04.2018 taotluse lühimenetluse kohaldamiseks ning O. Einla on samasisulise taotluse esitanud 03.05.2018. Süüdistatavate taotlusi on toetanud ka kaitsjad. Seejuures ei ole ei süüdistatavad ega kaitsjad KrMS § 225 lg 1 korras esitanud prokuratuurile ühtegi taotlust vaidlusaluse tsiviilhagi osas ning asusid oma seisukohti esitama alles kohtuistungil. Seejuures juhul, kui süüdistataval või kaitsjal on vaatamata süüdistatava esitatud lühimenetluse taotlusele tekkinud arusaam, et tsiviilhagi puudutavad tõendid on nende arvates puudulikud või esitatud kahtlustus, süüdistusaktis märgitud süüdistus või tsiviilhagi on omavahel vastuolus, mis nende arvates riivab süüdistatava õigusi, siis oli süüdistataval õigus lühimenetluse taotlusest loobuda. Ometigi jäid süüdistatavad kohtulikul arutamisel lühimenetluse taotluse juurde ning kaitsjad pidasid kriminaalasja lahendamist lühimenetluses ainuõigeks menetlusvormiks. Enim probleeme tõusetus algselt sellest, et tsiviilhagi esitati ka Cevin-Patrick Tatteri vastu, kuid kohtuistungil kannatanu esindaja võttis hagi C.-P. Tatteri osas tagasi ning nõudis kahju hüvitamist M.-I. Katsilt ja O. Einlalt. Kriminaaltoimikus leidub kalkulatsioon, millest nähtuvad tekitatud kahjud mehhanismide kaupa. Kriminaaltoimiku materjalides leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist saab üheselt teha järeldusi mehhanismide vigastustest. Seejuures nähtub süüdistusest, et kahjuna on märgitud neid kahjusid, mis tekkisid kahe mehhanismiga teiste mehhanismide kahjustamisest, kuid süüdistuses ei ole näidatud seda, et ka nendel mehhanismidel (frontaallaadur ja minilaadur), millega kahjustused tekitati, tekkisid samuti kahjustused ning need olid olulisemad ja ulatuslikumad kui nendel mehhanismidel, milledele nendega kahjud tekitati. Neid andmeid sisaldab ka kalkulatsioon. Selline asjaolu nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollidest ja teistest kriminaaltoimiku materjalidest ega saa olla ei süüdistatavatele ega nende kaitsjatele üllatuslik. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on kriminaalmenetluses võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega ning tsiviilhagis ei ole vaja korrata süüdistusaktis loetletud kuriteo toimepanemist tõendavaid tõendeid. Tsiviilhagil peab olema piisav seos kriminaalmenetluse esemega ning ta peab olema suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele. Vaidlusaluses tsiviilhagis on ära näidatud ühene seos süüdistatavale inkrimineeritud kuriteoga ja hagis näidatud asjaolud kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Seejuures ei pea süüdistuses märgitud kahju ja tsiviilhagis esitatud nõue sendi täpsusega kattuma. Hagi esitamise eesmärk on kuriteo toimepanemisele eelnenud olukorra taastamine, ehk hüveolukorra heastamine, mitte teo tehiolude üksikasjalik kirjeldamine. Hagis esitatud nõue näitab sellist rahasummat, mis hüveolukorra heastaks ning kannatanu haginõue ega selle rahuldamise ulatus ei saa mõjutada süüdistatava käitumisele antavat karistusõiguslikku hinnangut. Süüdistatavate käitumine oleks nii või teisiti kvalifitseeritav KarS § 203 lg 1 järgi, kuivõrd tekitatud kahju ületab igal juhul 4000 euro piiri. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kuriteo panid toime ja kannatanule kahju tekitasid Oliver Einla ja Marek-Iskander Kats ühiselt. Kohus leiab, et nõuet sisustab esitatud tsiviilhagi ja selles märgitud nõue kahju tekitaja vastu, mitte süüdistuses märgitud summad. Süüdistus ei saa sisustada hagi ja selles sisalduvat nõuet, kuivõrd esitatav kahtlustus ja süüdistusakt on menetlusdokumendid, mis koostatakse kriminaalmenetluse erinevates staadiumites, tsiviilhagi on aga iseseisev ja ühe menetluse poole koostatav ja esitatav rahaline nõue kahju hüvitamiseks. Seega ei peagi kahtlustuse sisu ja esitatud tsiviilhagi lõpliku kahju osas kattuma. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises ja ka nõudes näidatud ulatuses, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning tsiviilhagi tuleb rahuldada ja varaline kahju välja mõista kahju tekitajatelt. Vastavalt VÕS § 137 lg 1 sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et süüdistatavad põhjustasid kannatanule varalist kahju, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanule tekitatud sama kahjuga, mis tingib tsiviilhagi täies ulatuses välja mõistmise solidaarselt Oliver Einlalt ja Marek-Iskander Katsilt.

Kriminaalasja tehioludest nähtuvalt on P G OÜ mehhanismide omavolilise ajutise kasutamise ajal rikutud nii P G OÜ-le kui ka P –T L kuuluvaid asju ja sellisel viisil tekitatud olulist varalist kahju nii P G OÜ-le kui ka P -T L. Seega on KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuritegu toime pannes toime pandud ka KarS § 203 lg 1 ettenähtud kuriteod. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul näeb raskeimat karistust ette KarS § 203 lg 1 sätestatud sanktsioon, st vangistus kuni viis aastat. Arvestades mõlema kuriteo toimepanemise puhul keskmist süüd leiab kohus, et kuritegude kogumis on süüdistatava süü keskmisest suurem. Erinevad süüteod on toime pandud erineva tahtlusega ning ka erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisi eristavad ajavahemikud, mis viitavad erinevale tahtlusele ja pikemaajalisele teadlikule õigusvastasele käitumisele. Seejuures on tuvastatav, et kõigi grupis toime pandud kuritegude initsiaatoriks oli M.-I. Kats, mistõttu on tema roll oluliselt suurem. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista karistust KarS § 203 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid peab vajalikuks mõista karistuse keskmisest määrast suuremana. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt kannab süüdistatav käesoleval hetkel Pärnu Maakohtu 21.02.2018 otsusega mõistetud liitkaristust, s.o vangistust 3 aastat ja 8 kuud algusega 10.08.2017. KarS § 65 lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. KarS § 64 lg 1 näeb ette, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise tee või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus leiab, et arvestades seda, et süüdistatavat karistati eelmise kohtuotsusega osalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda süütegude toimepanemises, millised on toime pandud ajal, mil eelmises kriminaalasjas toimus kohtueelne menetlus, siis selline asjaolu näitab üheselt süüdistataval õiguskuulekuse puudumist ning jätkuvat soovi toime panna varavastaseid kuritegusid. Sellised asjaolud välistavad kohtu arvates süüdistatava suhtes kergema karistuse liitmise viisi kohaldamise ning süüdistatavale liitkaristust mõistes tuleb raskeimat üksikkaristust suurendada. Küll ei pea kohus vajalikuks liita mõistetud karistusi täies ulatuses. Seega kuna süüdistatav kannab juba alates 10.08.2017 Harju Maakohtu 21.02.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistust ja käesoleva otsusega suurendatakse raskeimat üksikkaristust, so eelmise otsusega mõistetud karistust, siis käesoleva kohtuotsusega mõistetava liitkaristuse kandmist tuleb arvestada alates 10.08.2017. Oliver Einla Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat, KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, KarS § 203 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega kõigepealt hindab kohus, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri andmetel (V kd tl 182-183) on süüdistataval kehtiv kriminaalkaristus Harju Maakohtu 25.06.2014 otsusega mõistetud vangistusega 2 aastat 1 kuu ja 8 päeva, milline karistus jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel 2 aasta ja 4 kuulise katseajaga kohaldamata. Käesoleva kohtuotsusega mõistetakse süüdistatav süüdi 4 erineva kuriteo toimepanemises. Eeltoodust nähtub üheselt, et eelnev karistus ei ole süüdistatavale mõju avaldanud ja ta jätkab uute kuritegude episoodirohket toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes, vaatamata temal sissetuleku olemasolule, ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega.

Hinnates Oliver Einla süü suurust KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varavastase süüteoepisoodi toimepanemist. Varastatud televiisori väärtus oli ligi 600 eurot, kuid lisaks sissetungimisega tekitati akna ja põranda lõhkumisega veel kahju üle 2000 euro. Samas tuleb silmas pidada, et Oliver Einla tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu. Televiisori sai kannatanu tagasi, aga see oli saanud kahjustada. Kohus leiab, et Oliver Einla süü, arvestades siiski seda, et tegemist on vaid ühe vargusega, on hinnatav alla keskmise. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid arvestanud ei ole. Samas nähtub süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest, et süüdistatav kahetseb tehtut ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil, seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Süüdistatavale tuleb karistus mõista vastavalt süü suurusele, s.o alla sanktsioonimäära keskmist määra. Järgnevalt hindab kohus Oliver Einla süü suurust KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt erinevate teetööde masinate lõhkumises. Tekitatud kahju oli kokku küllaltki suur ja kannatanu on esitanud nõude 16 910 euro ulatuses (koos käibemaksuga 20 292 eurot). Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et võrreldes M.-I. Katsi süüga on Oliver Einla süü hinnatav mõningal määral alla keskmise. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Samas nähtub süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest ja kohtuistungil tehtud avaldusest, et süüdistatav kahetseb tehtut. Seega tuleb sellega arvestada. Järgnevalt hindab kohus Oliver Einla süü suurust KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt 5 korral võõraste sõidukite omavolilises kasutamises. Tegudega tekitati ka kannatanutele varalist kahju sõidukite rikkumise näol. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et Oliver Einla pani antud kuriteo toime kavatsetult, kuid ta ei olnud kuritegude initsiaatoriks, vaid üldjuhul, v.a minilaaduriga sõitmise episoodis, sõitis lihtsalt kaasa. Kohtu hinnangul on see asjaolu tema süüd vähendav. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, sealjuures arvestades ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav alla keskmise. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses on süüdistatav avaldanud kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks sellega arvestada. Kriminaalasja tehioludest nähtuvalt on P G OÜ mehhanismide omavolilise ajutise kasutamise ajal rikutud nii P G OÜle kuuluvaid asju ja sellisel viisil tekitatud olulist varalist kahju P G OÜle. Seega on KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuritegu toime pannes toime pandud ka KarS § 203 lg 1 ettenähtud kuritegu. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul näeb raskeimat karistust ette KarS § 203 lg 1 sätestatud sanktsioon, st vangistus kuni viis aastat. Arvestades mõlema kuriteo toimepanemise puhul alla keskmise süüd leiab kohus, et kuritegude kogumis on süüdistatava süü alla keskmise. Erinevad süüteod on küll toime pandud erineva tahtlusega ning ka erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisi eristavad ajavahemikud, mis viitavad erinevale tahtlusele ja pikemaajalisele teadlikule õigusvastasele käitumisele, kuid kriminaaltoimikust nähtuvalt oli KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuritegude initsiaatoriks M.-I. Kats, mistõttu on O. Einla roll oluliselt väiksem.

Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla KarS § 203 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seadusandja on KarS § 274 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena vangistuse kuni 5 aastat. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et süü ei ole suur. Ühe jalalöögiga tekitatud valu ei olnud intensiivne ja sellele tervisekahjustusi ei järgnenud. Süüdistatav ise oma tegu ei mäleta, aga samas peab sellise teo toimepanemist purjus peaga võimalikuks ja kahetseb seda. E-posti teel on süüdistatav menetlejale edastanud ka kahetsuskirja (V kd tl 46). Kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo asjaolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus seda, et süüdistatav on toime pannud süüteod, mis vastavad neljale eri süüteo koosseisule. Kõik süüteod toime pandud erineva tahtlusega ning erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisi eristavad ajavahemikud, mis viitavad erinevale tahtlusele ja pikemaajalisele teadlikule õigusvastasele käitumisele. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada liitkaristuse mõistmisel kergeimat KarS § 64 lg 1 sätestatud karistuste liitmise viisi, vaid peab vajalikuks mõista liitkaristuse raskeima üksikkaristuse suurendamise teel, jättes siiski kõik üksikkaristused täies ulatuses liitmata ja suurendades raskeimat üksikkaristust vaid vähesel määral. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kehtiv kriminaalkaristus, s.o vangistus 2 aastat 1 kuu ja 10 päeva, millest süüdistatav oli KarS § 74 alusel tingimisi käitumiskontrolliga vabastatud. Samuti tuleb arvestada sellega, et käesoleval juhul mõistetakse süüdistatav süüdi 4 erineva kuriteo toimepanemises ning need kuriteod on toime pandud vähem kui aasta möödudes eelmise katseaja lõppemisest. Selline süüdistatava käitumine näitab seda, et katseajal oli ta võimeline käituma õiguskuulekalt, kuid katseaja möödudes jätkas uute süütegude toimepanemisega. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava objektiivne käitumine näitab temal jätkuvalt õiguskuulekuse puudumist. Samas on süüdistatav asunud tööle ning jätkab ka hariduse omandamist, millest saab järeldada, et ta on oma suhtumist muutnud. Samas, arvestades kuritegude rohkust ja nendes süütegudes sisalduvat üleolevat suhtumist kõrvaliste isikute varalistesse õigustesse ja omandi puutumatusse ning kuritegude toimepanemise jätkamist eelmise katseaja möödudes, leiab kohus, et kuigi käitumiskontrolli ajal oli süüdistatav võimeline süütegude toimepanemisest hoiduma, ei pea kohus võimalikuks taas jätta süüdistatavale mõistetavat karistust täies ulatuses kohaldamata ning peab vajalikuks määrata, et koheselt kuulub kandmisele osa karistusest ning suurema osa karistusest võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, allutades süüdistatava taas käitumiskontrollile. Sellega annab kohus süüdistatavale võimaluse pärast lühiajalise vangistuse ärakandmist aru saada, et juhul, kui ta kohtu poolt määratud katseajal ei ole suuteline õiguskuulekalt käituma, peab ta ka kohaldamata jäetud vangistuse ära kandma ning uue kuriteo toimepanemise tõttu karistuse täitmisele pööramisel lisanduks ka uue otsusega mõistetav karistus. Cevin-Patrick Tatter

Seadusandja on KarS § 215 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega kõigepealt hindab kohus, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri andmetel ei ole süüdistatavat varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud (V kd tl 184). Käesoleva kohtuotsusega mõistetakse süüdistatav süüdi 1 kuriteo episoodis ja kuriteo asjaoludest nähtuvalt oli tegemist suhteliselt juhuslikult toime pandud süüteoga. Samuti nähtub süüdistatava ankeetandmetest, et ta käib tööl, seega omab sissetulekut. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki, s.o rahalist karistust. Järgnevalt hindab kohus Cevin-Patrick Tatteri süü suurust KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt 1 korral võõra traktoriga sõitmises. Süüdistatav ei olnud kuriteo initsiaatoriks, vaid sõitis korraks lihtsalt võõras traktoris kaasa. Kohtu hinnangul on see asjaolu tema süüd oluliselt vähendav. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et süüdistatava süü on minimaalne. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Samas nähtub süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest, et süüdistatav kahetseb tehtut ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada ja karistuse mõista ettenähtud sanktsioonimäära miinimummäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul süüdistataval kehtivat kriminaal- ega ka väärteokaristust ei ole. Samas leiab kohus, et kuivõrd süüdistatavat karistatakse niigi juba kergemaliigilise karistusega ja seda sanktsiooni alammäära lähedases määras, siis ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat tingimisi karistusest vabastada, kuivõrd sellisel juhul jääks süüdistatav sisuliselt karistamata. Seetõttu jätab kohus kaitsja sellesisulise taotluse rahuldamata ning mõistetav rahaline karistus tuleb tasuda täies ulatuses.

kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). DNA ekspertiisi akt nr 17E-GE0790 (II kd tl 152-160), DNA ekspertiisi akt nr 17E-GE0637 (V kd tl 99-104) ja DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE0803 (I kd tl 191-196) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava Oliver Einla süüd tõendavaid tõendeid ning sündmuskohtadelt tuvastatud bioloogiline materjal viitab süüdistatavale. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulud süüdistatava süüd puudutavas osas jätta süüdistatava kanda. DNA ekspertiiside eest väljamõistetav summa sõltub ekspertiisi- ehk analüüsiobjektide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Esimese ekspertiisi puhul 10 proovist 3 juhul on DNA profiil kokkulangev Oliver Einla DNA-profiiliga. Teise ekspertiisi puhul 5 proovist 1 juhul on DNA profiil kokkulangev Oliver Einla DNA-profiiliga. Kolmanda ekspertiisi puhul 5 proovist 2 juhul on DNA profiil seostatav Oliver Einla DNA-profiiliga. DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE0803 (I kd tl 191-196) oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava Marek-Iskander Katsi süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastatud bioloogiline materjal viitab süüdistatavale. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda. DNA ekspertiiside eest väljamõistetav summa sõltub ekspertiisi- ehk analüüsiobjektide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Ekspertiisi puhul 5 proovist 2 juhul on DNA profiil seostatav Marek-Iskander Katsi DNA-profiiliga ning ekspertiisi nr 17E-GE0790 puhul 10 proovist 5 viitasid Marek-Iskander Katsi bioloogilise materjali esinemisele. DNA ekspertiisiakti nr 18E-GE0335 kulud 114 eurot (V kd tl 161) tuleb välja mõista Oliver Einlalt ja Marek-Iskander Katsilt võrdsetes osades, kuivõrd ekspertiisiga on tuvastatud süüdistatavate bioloogilise materjali sisaldumise tõepära suhe võrdlusproovides ja DNA ekspertiisiakti nr 18E-GE0331 kulud 114 eurot (V kd tl 167) tuleb välja mõista MarekIskander Katsilt, kelle bioloogilise materjali sisaldumise tõepära suhe võrdlusproovis tuvastati. DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE0693 (I kd tl 182-189) kohaselt ühegi süüdistatavate DNA profiili ei tuvastatud, seega jätab kohus eelnimetatud ekspertiisikulud (I kd tl 189) riigi kanda. Teiste ekspertiiside puhul, kus analüüsiobjekt ei andnud süüdistatava süü kohta positiivset tulemust, tuleb ekspertiisi kulu selles ulatuses jätta riigi kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks Marek-Iskander Katsile ja Oliver Einlale ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegude rohkus viitab üheselt sellele, et inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ei saa hinnata juhuslikku laadi üksikuks eksimuseks, vaid tegemist oli süsteemse õigusvastase käitumisega. Samuti on mõlemad süüdistatavad varem kriminaalkorras karistatud, seega on nad teadlikud, et igale kriminaalmenetlusele järgnevad süüdistatava kanda jäävad menetluskulud.

Cevin-Patrick Tatteri karistusregistri andmetel ei ole süüdistatavat varem kriminaalkorras ega ka väärteokorras karistatud (V kd tl 184). Seega sundraha määramisel leiab kohus, et kuna tegemist on varem karistamata isikuga ning käesoleval juhul mõistetakse ta süüdi vaid ühe kuriteoepisoodi toimepanemises, siis on võimalik tema sundraha vähendada üle poole võrra. Samas arvestades kõigi süüdistatavate menetluskulude summa suurust ning Marek-Iskander Katsil ning Oliver Einlal lasuvat kohustust hüvitada välja mõistetavad tsiviilhagid, esinevad alused võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud osade kaupa kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksetähtaja järgimata jätmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.