Kriminaalasi nr 1-18-7167
Eesti Vabariigi nimel 07. september 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Tõlk Meeli Antonov Sekretär Kristi Suvi Ringkonnaprokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi H.K süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (kehtivas redaktsioonis vastab KarS § 209 lg 2 p 1, 4) ja § 344 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav H.K , IK XXX; sünniaeg: 10. august 1994. a; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada H.K KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 344 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks üks (1) aasta vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.K ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakata H.K katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.K-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada seitsekümmend viis (375) eurot, ekspertiisitasu nelisada kakskümmend kolm (423) eurot ja kaitsjatasu seitsekümmend seitse (77) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et H.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700045882. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Süüdistus H.K süüdistatakse selles, et tema: - olles teadlik oma rasedusest ja asjaolust, et kehtiva ravikindlustuse seaduse kohaselt sõltus sünnitushüvitise maksmine kindlustatud isiku kalendripäeva keskmisest tulust, mis arvutati lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud andmetest ja hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest, kusjuures kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu on seotud töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksuga, olukorras, kus ta tegelikkuses OÜ T.P. (registrikood XXX) ei olnud töötanud ning sealt töötasu ei saanud, tegutsedes grupis koos tuvastamata isikuga, esitas tuvastamata isik Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmed H.K-le töötasu maksmise kohta, eesmärgiga petta Eesti Haigekassalt välja sünnitushüvitis H.K-le , mis seisnes selles, et 03. jaanuaril 2014. a esitas H.K-ga grupis tegutsenud tuvastamata isik Maksuja Tolliametile OÜ T.P. nimelt 2013. a detsembri tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles oli deklareeritud H.K-le sotsiaalmaksuga maksustavat tulu 23 955,22 eurot ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu 7 905,22 eurot. Seejärel, lasi H.K-ga grupis tegutsenud tuvastamata isik tuua H.K oma arstilt töövõimetuslehe. 17. jaanuaril 2014. a saatis H.K-ga grupis tegutsenud tuvastamata isik AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt väljastatud töövõimetuslehe nr XXX H.K rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta perioodil 02. jaanuar 2014. a – 21. mai 2014. a posti teel Eesti Haigekassa Tartu osakonnale aadressile Tartu Põllu 1a. Esitatud töövõimetuslehe tööandja poolt täidetavasse ossa kandis H.K-ga grupis tegutsenud tuvastamata isik andmed H.K töötamise kohta OÜ T.P. ning tema 1200,00 euro suuruse kuu töötasu kohta ning andmete õigsust kinnitavaks isikuks märkis OÜ T.P. juhatuse liikme T.P. Eelkirjeldatud viisil püüdis H.K grupis koos tuvastamata isikuga Maksuja Tolliametile ning Eesti Haigekassale valeandmete esitamise kaudu luua Eesti Haigekassale, kes sünnitushüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel lähtub ravikindlustuse seaduse § 53–56 ja § 58, väära ettekujutuse H.K töösuhtest ja 2013. a tulust ning sellelt arvestatud sotsiaalmaksust.
Kuivõrd Eesti Haigekassal tekkisid kahtlused H.K-le sünnitushüvitise väljamaksmise põhjendatuse osas, küsis haigekassa 12. veebruari 2014. a kirjaga H.K-lt lisadokumente, misjärel H.K-ga grupis tegutsenud tuvastamata isik esitas 26. veebruaril 2014. a Eesti Haigekassale H.K ja OÜ T.P. vahelise töösuhte ja töötasu tõendamiseks H.K ja tuvastamata grupi liikme poolt ajavahemikus 12. veebruar 2014. a – 26. veebruar 2014. a võltsitud XXX kokkuleppe lepingu, XXX töölepingu nr XXX ja XXX XXX kassa väljamineku orderi nr XXX. Maksu- ja Tolliametile esitatud valeandmete ja Eesti Haigekassa Tartu osakonnale esitatud töövõimetuslehe alusel kuulus H.K-le alusetult väljamaksmisele sünnitushüvitisena 7 051,29 eurot. Kuid kuritegu jäi H.K ja temaga koos tegutsenud tuvastamata isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuivõrd Eesti Haigekassal oli tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuses, mistõttu jättis Eesti Haigekassa H.K-le sünnitishüvitise välja maksmata; -isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse katse, olles teadlik oma rasedusest ning asjaolust, et kehtinud vanemahüvitise seaduse kohaselt võttis Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise maksmisel aluseks hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise tulu ning, et see tulu arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel, olukorras, kus ta tegelikkuses OÜ T.P. ei olnud töötanud ning sealt töötasu ei saanud, tegutsedes grupis koos tuvastamata isikuga, esitas tuvastamata isik Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmed H.K-le töötasu maksmise kohta, eesmärgiga petta Sotsiaalkindlustusametilt välja alusetult suurem vanemahüvitis H.K-le, mis seisnes selles, et 03. jaanuaril 2014. a esitas H.K-ga grupis tegutsenud tuvastamata isik Maksu- ja Tolliametile OÜ T.P. nimelt 2013. a detsembri tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles oli deklareeritud H.K-le sotsiaalmaksuga maksustavat tulu 23 955,22 eurot ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu 7 905,22 eurot. Seejärel, 28. märtsil 2014. a esitas H.K Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroole taotluse vanemahüvitise määramiseks 2013. a makstud isikustatud sotsiaalmaksu alusel ning Maksu- ja Tolliametile esitatud valeandmete alusel määras Sotsiaalkindlustusamet talle
- H.K ja T.P. vahelise Kokkuleppe lepingu kuupäevaga XXX, mille sisuks on T.P. poolt H.K-lt projekti tellimine äriplaani koostamiseks ja vormistamiseks, mille eest oli H.K-le ettenähtud tasu 23 955,22 eurot; - H.K ja T.P. OÜ juhatuse liikme T.P. vahelise töölepingu nr XXX kuupäevaga XXX, mis on XXX kokkuleppe lepingu lahutamatu osa lisa XXX, mille kohaselt oli H.K ajavahemikul 18. detsember 2013. a – 31. detsember 2013. a töösuhe projekti koostamiseks T.P. OÜ-ga ning mille kohaselt makstakse H.K-le tasu projekti valmimisel vastavalt XXX kokkuleppe lepingule; - kassa väljamineku orderi nr XXX kuupäevaga XXX, mille kohaselt on H.K saanud T.P. OÜ vastavalt Kokkuleppe lepingule töötasu 18197,89 eurot. H.K allkirjastas kokkuleppe lepingu, töölepingu nr XXX ja kassa väljamineku orderi nr XXX enda nimelt ning tuvastamata isik allkirjastas dokumendid T.P. nimelt. Tegelikkuses puudus H.K OÜ T.P. tööalane suhe ning töötasu ta OÜ T.P. ei saanud. XXX kokkuleppe lepingu, XXX töölepingu nr XXX ja XXX kassa väljamineku orderi nr XXX võltsimise eesmärgiks oli Eesti Haigekassale H.K olematu töösuhte tõendamine OÜ T.P. ning ebaõige ettekujutuse loomine töötasu saamisest OÜ T.P., et H.K saaks Eesti Haigekassalt sünnitushüvitist, omamata selleks tegelikult seaduslikku alust, ning Sotsiaalkindlustusametilt alusetult suuremat vanemahüvitist. Sellega pani H.K toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest süüdistatavale H.K-le karistuseks KarS § 63 lg 1 kohaldades 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 750 eurot, ekspertiisitasu 846 eurot ja kaitsjatasu 219.60 eurot. Arvestades, et H.K puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks sissetulekuks on käesoleval ajal umbes XXX eurot ning tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, taotleb prokurör jätta osa menetluskuludest riigi kanda (1⁄2 sundrahast, 1⁄2 ekspertiisitasust ja 142,20 eurot kaitsjatasust) ning määrata, et väljamõistetava 875.40 euro suuruse menetluskulude nõude võib H.K ära tasuda ositi 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kuid palus kokkulepet menetluskulude osas parandada, lugedes õigeks, et kokku on kaitsjatasu 249.60 eurot, millest 172.20 eurot jääb riigi kanda. Süüdistatav nõustus prokurör parandusega. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti ei muuda prokuröri taotletud parandus menetluskulude osas süüdistatavale kokkuleppest tulenevate kohustuste sisu, kuid parandus on vajalik menetluskulude täieliku arvestuse
tagamiseks. Seetõttu leiab kohus, et ka kokkuleppe muutmine prokuröri taotletud viisil on põhjendatud ja vajalik. H.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 344 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.
esitatud
ei
ole.
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. H.K menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava majanduslikku olukorda leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.