Liiklussüüteod

Ilmar Freiberg on kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st:

teostamiseks

Tartu

Vangla

Välja mõista Ilmar Freibergilt Eesti Vabariigi kasuks kriminaalmenetluse kulud 300 (kolmsada) eurot, s.o:  240 (kakssada nelikümmend) eurot II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnevast sundrahast;  60 (kuuskümmend) eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga seotud kulust Ülejäänud osa sundrahast, st 510 (viissada kümme) eurot jätta Ilmar Freibergilt välja mõistmata. Ülejäänud osa riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga seotud kulust, s.o 60 (kuuskümmend) eurot jätta riigi kanda. Võimaldada Ilmar Freibergil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul selliselt, et Ilmar Freiberg tasub igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 25 (kakskümmend viis) eurot kuni menetluskulude summa täieliku tasumiseni. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99918700045206 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ja makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkuleppe sisu Ilmar Freibergi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 19.07.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 29.06.2018 kella 21.46 paiku XXXX juures mootorsõidukit Audi 80 reg nr XXXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,91 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Ilmar Freiberg kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Ilmar Freiberg toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et Ilmar Freibergile mõistetakse karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest peab Ilmar Freiberg ära kandma 7 päeva vangistust, mille hulka KarS § 68 alusel arvestatakse 3 päeva (29.06.– 01.07.2018), mille vältel Ilmar Freiberg oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks vangistuseks veel 4 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa 5 kuud ja 23 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Ilmar Freiberg ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Ilmar Freiberg on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS 75 lg 4 alusel võtab Ilmar Freiberg endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1 alusel võtta Ilmar Freibergilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks kokku 810 eurot, s.o riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 60 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4), millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot (KrMS § 179 lg 1 p 2). Võttes arvesse Ilmar Freibergi varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (XXX), tuleb sundrahast jätta riigi kanda 510 eurot. Ülejäänud menetluskulud (kaitsjatasu 60 eurot ja osa sundrahast 240 eurot, kokku 300 eurot) ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Ilmar Freibergi tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 25 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, see vastab tema tegelikule tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Ilmar Freibergi süüditunnistamiseks KarS § 424 lg 2 järgi. Seega tuleb Ilmar Freiberg süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.