Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30.08.2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-11601
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Igor Tšistjakovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
viibimiskoht Viru Vangla
isikukood
37704182222,
Karistuse kandmise algus 04.09.2017 ja lõpp 04.01.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg
13.08.2018, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76, 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta IGOR TŠISTJAKOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Igor Tšistjakovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Tšistjakovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Viru Maakohtu 22.12.2017 otsusega tunnistati Igor Tšistjakov süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1) järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.09.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Igor Tšistjakovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. On vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja suhelnud psühholoogiga ning oma elu üle mõelnud. Ta on vanglas aru saanud, kui vajalik pere talle on. Samuti on ta järeldused teinud oma käitumise osas ja vigadest aru saanud. Vabanedes on tal olemas töökoht. Kinnipeetav pani kuriteod toime, kuna sattus valesse seltskonda ja arvas, et raha on kõige tähtsam. Nüüd on aru saanud, et pere on kõige tähtsam. Selgitab, et avaldas ise soovi osaleda programmis Motivatsioon, kuid vangla leidis, et talle ei ole seda vaja. On valmis vabanemisel täitma kõiki kontrollnõudeid ja läbima sotsiaalprogramme. Ta töötab vanglas ja distsiplinaarkaristusi ei ole. Leiab, et vangla on koostanud seisukoha tema eelneva elu alusel. Kinnipeetav lubab südamest, et teeb kõik selleks, et muuta oma elu ning palub kohtul kaaluda tema vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Igor Tšistjakov temale mõistetud karistusajast ära kandnud 11 kuud 26 päeva vangistust, mis on üle ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 5 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samas on kuriteod muutunud kergemaks, varem pani toime varavastaseid kuritegusid ja rahvatervisevastase narkokuriteo, käesolev kuritegu on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kuritegude toimepanemist soodustab sõltuvusainete tarvitamine.
Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav läbis vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ta on hõivatud vanglas tööga, varem majandustöödel koristajana, käesoleval ajal Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis, ta osaleb riigikeele B1 taseme õppes ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on tal vabanemisel olemas kindel elukoht korteris, mis kuulub kinnipeetava abikaasale, kus käesoleval ajal elab tema abikaasa koos 2 tütrega ning kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Kinnipeetavale on garanteerinud töökoha xxxx, mis tagab talle ka kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Samas nähtub iseloomustustust, et kinnipeetav on enamuse aega olnud hõivatud ametliku tööga ning tal on olnud kindel sissetulek, kuid vaatamata sellele pani ta toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Üldiselt ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist. Seega ei ole need ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kellega kinnipeetav suhtles varem igapäevaselt ning kellega koos pandi toime kuritegusid. Väidetavalt on nüüdseks suhtlus katkenud. Samuti on vangla meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Kohtu hinnangul on uimastisõltuvuse näol tegemist kõrge uute kuritegude toimepanemise riskiga, kuna ka käesolev kuritegu on toime pandud narkootiliste ainete mõju all olles ning karistusregistri andmetel on teda väärteokorras korduvalt karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest. Kuna kinnipeetav on ka varem katseajal olles rikkunud kontrollnõudeid, puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Igor Tšistjakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.