Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

SÜÜDISTUS

Kristjan Kallastet süüdistatakse suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise katses, mis seisnes selles, et ta ebaseaduslikult tellis kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohast, kuid väljaspoolt Eesti Vabariiki (saatja S S, xxx) postiteenust kasutades enda nimele ja enda aadressile xxx, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 19.10.2017 10 margiks perforeeritud paberitüki kogumassiga 0,16 grammi, mis sisaldab lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), mille protsendilist sisaldust paberitükkides ei määrata. Kuritegu jäi lõpule viimata K. Kallaste tahtest olenematutel põhjustel, kuivõrd tema nimele saadetud psühhotroopsed ained leiti ja võeti tolliametnike poolt 19.10.2017 teostatud rahvusvaheliste postisaadetiste läbivaatuste (akt nr 17LA0407391-1) käigus ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Lüsergiinhappe dietüülamiid kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Ravimiseaduse § 25 lg 2 kohaselt võib ravimeid saata välisriiki või Eestisse ravimiseaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määruses lubatud koguses. Anaboolsete steroidide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, täisvere ja verekomponentide, meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud rakkude ja kudede ning uudsete ravimite saatmine on keelatud. NPALS § 3l lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M T ekspertarvamusest nähtuvalt peetakse ühele inimesele narkojoovet tekitavaks annuseks ühte lüsergiinhappe dietüülamiidi sisaldavat marki. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks kümnest lüsergiinhappe dietüülamiidi sisaldavast margist. Seega K. Kallaste pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse, s.o KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör K. Kallaste süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui K. Kallaste 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. K. Kallastelt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1 424 eurot, s.h süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, ekspertiisi teostamise kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulusid on tal võimalik tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on kokkuleppe allkirjastanud vabatahtlikult, kaitsja juuresolekul ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkuleppe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, K. Kallaste süü temale inkrimineeritud kuriteokatse toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma

määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 250, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.