Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 20.12.2016. Viru Maakohtu 27.11.2017 määrusega pöörati täitmisele Agur Maripuule Viru Maakohtu 02.12.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6425 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 1 aasta 3 kuud ja 2 päeva vangistust. Agur Maripuu kannab nimetatud vangistust alates 15.01.2018. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Praegune karistus on mõistetud vargus te ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mis pöörati täitmisele kontrollnõuete mittetäitmise tõttu. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud joobes juhtimise, varguste ja kehalise väärkohtlemise eest. Teda on karistatud ka avaliku korra raske rikkumise eest, mis oli seotud vägivallaga. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning tal on toimunud esimene vestlus psühholoogiga riskide maandamise ja probleemidele lahenduste leidmise teemal. Alates 01.04.2018 töötab isik vanglas majan dustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohustusega on isikul võimalus elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on isiku isale A Mle kuuluva 2-toalise korteriga, kus elavad isiku vanemad. Antud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja vanemad on andnud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks antud elamispinnale. Isik on omandanud põhihariduse Tapa Gümnaasiumis, jätkates õpinguid Rakvere Ametikoolis, mis jäi lõpetamata (remondilukksepp). Kinnipeetav mõistab küll hariduse ja enesetäiendamise vajadust, aga ei pea seda enda puhul oluliseks, kuna eelistab töötada ning õppida praktilise kogemuse kaudu. Vabanedes soovib isik asuda läbi Töötukassa C-kategooria sõidukijuhi kursustele. A metlik töökogemus on isikul olemas keevitajana (Soomes), autojuhina, puidufirmas ja laotöölisena (xxxx, xxxx). Enne vangistust tegi isik peamiselt juhutöid. TÄITIS ́e andmetel on kinnipeetaval rahalisi kohustusi umbes 5300 eurot. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad oluliselt alkoholisõltuvus ja tasumata võlad. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub Agur Maripuul töökoht ja tal tuleb end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näo l (nõustamine, töö kuulutused, haigekassa, koolitused jne). Isiku isa sõnul on pere materiaalselt toimetulev, sest mõlemad vanemad töötavad ametlikult. Kinnipeetav on valmis otsima tööd ka xxxx, kuna seostab oma kuritegelikku käitumist xxxx. Kinnipeetava lähedasteks on lapsed, vanemad ja vanem vend A, kellega suhted on hetkel püsivad ja stabiilsed. Pikaajalise elukaaslasega on isikul 2 last. Kinnipeetava suhe elukaaslasega on olnud ebapüsiv, korduvalt on esinenud vägivalda naise suhtes. Enne vangistust elasid nad eraldi, kuid ühiste laste (xxxx ja xxxx aastane) kasv atamisest võttis isik osa. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, kes mõjutavad tema käitumist. Isik on enda sõnul sõprade poolt mõjutatav. Kinnipeetav tunnistab, et on alkoholi kuritarvitanud. Kõik õigusrikkumised ja agressiivse käitumise episoodid on toimunud alkoholijoobes olles. Ka vanglasse saabus kinnipeetav alkoholijoobes, millele järgnes äge alkohoolne intoksikatsioon tajumishäiretega. Enne vangistust jõi isik 2 nädalat iga päev. Isik soovib alkoholi tarvitamist piirata, kuid siiani ei ole see õnnestunud. Kinnipeetav või b alkoholijoobes olles agressiivselt käituda. Isik on nõus peale elektroonilise valve

lõppemist sõltuvusraviga (ampulli paiga ldamine). Kinnipeetava sõnul on ta varasemalt proovinud kanepit. Tema õigusrikkumised ei ole narkootikumidega seotud. Psühhiaatrilised probleemid on seotud alkoholi liigtarvitamisega. Tulevikueesmärkideks on laste kasvatamine, C-kategooria juhilubade saamine ja püsiv normaalne töökoht. Isik on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uued kuriteod ning ei täitnud talle pandud kohustusi (ei osalenud sotsiaalprogrammis, ei ilmunud kohtusse nõutud ajaks, ei käinud õigel ajal kriminaalhooldaja juures). Tema suhtes on kohaldatud ka sundtoomist. Kinnipeetava puhul on oht kõige tõenäolisem, kui ta tarvitab alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42% ja vägivaldse kuriteo toimepan emise tõenäosus sama aja jooksul on 58%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toim epanemise tõenäosust ei toeta vangla Agur Maripuu tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Agur Maripuu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 17.04.2019 ning määrata talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,8,9 sätestatud kohustused . Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Agur Maripuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabast amise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Agur Maripuu ennetähtaegset vabastamist. Agur Maripuu kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. Vabanedes laseb ta endale ampulli panna ja läheb psühholoogi juurde. Ta ei oska öelda, miks ta selle probleemiga vabaduses varem ei tegelenud. Ta teab , et ennetähtaegse vabastamisega kaasneb käitumiskontroll. See, et ta pole varem sellega hakkama saanud, on ka alkoholi põhjustatud. Taon otsustanud ikkagi oma elu muuta. Vangistuses olles suhtleb ta va nematega praktiliselt iga päev, aga samuti ka venna ja vanaemaga. Laste ja elukaaslasega suhtleb ta telefoni teel, nad saavad elukaaslasega sõpradena palju paremini läbi . Ta s aab algul vanemate juures elada, et oma võlad tasuda ja siis saab puhtalt lehelt alustada. Vanemate juures elades on tal võlgu lihtsam tasuda. Riskiprotsentide kujunemist ei oska ta kuidagi selgitada, kuid vägivaldsuse märge on iseloomustusse sattunud ekslikult. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuul anud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vanglapool t esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Agur Maripuu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Agur Maripuud on korduvalt kriminaalkorras karistatud, seega ei ole kohtu hinnangul tema näol tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Negatiivne on seegi asjaolu, et kohus jättis Agur Maripuule mõistetud vangistuse KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi kohaldamata ja määras katseajaks 2 aastat. Katseajaks allutati Agur Maripuu kriminaalhooldaj a käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel määratud kohustusi . Agur Maripuu ei osanud hinn ata talle antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes korduvalt kontrol lnõudeid ega osalenud sotsia alprogrammis, mistõttu karistus pöörati täitmisele.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja läbida ning täita temale määratavaid kohustusi, mistõttu tuleb tema taaskordsesse usaldamisse suhtuda tugeva ettevaatusega. Agur Maripuu enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta ka prokuratuur. Agur Maripuu on vangistus es käitunud nõuetekohaselt, millele viitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine, ta on osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes ja töötab. Lisaks on isiku puhul positiivne, et tal on vabaduses olemas elukoht vanemate juures, kes teda toetavad. Kohus ei sea kahtluse alla Agur Maripuu soovi ja motivatsiooni kaineks eluviisiks. Samas selgub vangla iseloomustusest, et Agur Maripuu on ka varem püüdnud alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid see ei ole andnud soovitud tulemusi. Tema alkoholi tarvitamise ja toimepandud kuritegude vahel on aga otsene seos. Seega tuleb nimetatus näha ohtu vaatamata süüdimõistetu lubadustele läbida alkoholivastane ravi. Samuti ei ole vähetähtis asjaolu, et isik kannab muu hulgas karistust ka süstemaatiliste varguste eest (6 episoodi, kus ta kõikidel kordadel varastas kauplus test alkoholi). Lisaks sellele väärib märkimist, et isikul puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut ja võlgade tasumist. Sotsiaalprogrammi ja vestluse läbimine , vanglas töötamine ning distsiplinaarkaristuste puu dumine näitavad , et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab Agur Maripuule positiivset mõju ning j ätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval võimalik kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kuigi elukoha olemasolu ja vanemate toetus, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Agur Maripuu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Lõpetuseks märgib kohus, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2018 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.