Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
21. juuni 2017, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-16-6425
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid W .I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu
W. I i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemise l: xxxx
Karistuse kandmise algus 21.09.2016 ja lõpp 21.08.2018. Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.06.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta W.I vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja W.I-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava W.I vangistusest tingim isi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. W.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega kokkuleppemenetluses KarS 121 lg 2 p 3, § 266 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 järgi ning KarS § 64
lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohu s mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.05.2015 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 11.04.2016 määrusega KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pööratud ning ärakandmata karistuse, s.o. 11 kuud vangistust, võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 21.09.2016. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla W.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung W.I taotlesenda tingimisi ennetähtaegset vabastamist . Kinnipeetava sõnul on tal vabanedes plaan tegeleda iseendaga selles mõttes, et minna alkoholivastasele ravile. Selgitas, et pole iseendaga selliselt ennem tegelenud, kuna ei tunnistanud probleemi olemasolu. Elama hakkab esialgu xxxx, aga võimaluse avanemisel soovib vahetada keskkonda, kuigi saab aru, et elektroonilise valve ajal ning kriminaalhooldusel olles võib see keeruline olla. Kinnitas, et töökoht on olemas, ka abikaasa töötab ja vabanemisfondis on raha, seega tuleb materiaalselt toime ja teab ka seda, et alkoholivastane ravi on tasuline. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur W.I vabastamist vangistusest tingimisi enne karistusaja lõppu ei toeta. Prokurör märgib, et kinnipeetava kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isikul on puudulik probleemide lahendamise oskus. Vähetähtsaks ei saa ka pidada seda, et W.I-l on olnud suured probleemid alkoholi tarvitamisega, mis on vaadeldav uue kuriteo toimepanemise riskitegurina. Prokurör juhib tähelepanu ka kõrgele retsidiivsusnäitajale. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. W.I käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas – distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav at on varem karistatud hauapaiga rüüstamise, asja omavolilise kasutamise ning kehalise väärkohtlemise eest. Väärteokorras on isik karistatud 41-l korral. Seega ei ole W.I puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Soodusteguriks on läbivalt olnud alkohol.
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama abikaasa juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on kinnipeetava abikaasale kuuluva 2-toalise korteriga, kus elab ka abikaasa täisealine puudega laps. Korter sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja korteriomanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas ki ndel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava lähedaseks peale abikaasa on veel ema, kellega suhted on head ning toetavad . Samas ei saa jätta märkimata, et kinnipeetava tutvuskonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on mõjutatav, on sooritanud kuritegusid grupis ning tunnistab ise, et suhtlusringkond avaldab talle negatiivset mõju. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, eluning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Isikule on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Tööle asumine aitaks vähendada ka tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vanglas töötanud majandustöödel koristajana ja käesoleval ajal töötab pesu komplekteerijana. Isik on asunud läbima sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, aprillis toimus vestlus kuriteo ajendite teemal. Seega kasutab kinnipeetav vangistuses viibitavat aega otstarbekalt. W.I-l on probleeme alkoholi tarvitamisega, on tarvitanud alkoholi nii, et esineb mälulünki, ka tarvitas ta katseajal alkoholi. Enamus kuritegusid on sooritatud alkoholijoobes. Isik tunnistab ka ise, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks suur probleem ning et alkoholi tarvitades muutub ta hoopis teiseks inimeseks, kes käitub agressiivselt, ei suuda kontrollida oma emotsioone ja sooritab kuritegusid. Ka on W.I -l diagnoositud narkosõltuvus ning meditsiiniosakonna andmetel vajab ta narkorehabilitatsiooni. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Samas, kui isik vabaneb sama tutvusringkonna juurde ning keskkonda, siis ei ole välistatud, et kinnipeetav pöördub vanade harjumuste ning negatiivsete mõjutuste juurde tagasi. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 72 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 63%, mis on keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis, oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja alkoholijoobes sõidukijuhtimises. Lisaks on vangla hinnangul probleemide lahendamise oskus kinnipeetaval puudulik. Kohus on seisukohal, et W .I puhul on tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk ja seda olukorras, kus isik on varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, kuid ei ole katseaega nõuetekohaselt läbinud, seega ei ole varasem (sh tingimuslik) karistus W.I-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kohus on seisuk ohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Ka oli isik 2013.a. vanglakaristusest kõrvalehoidumise eest tagaotsitav. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava käitumine vanglas on küll positiivne (distsiplinaarkaristused puuduvad , isik töötab, jne), kuid seda ei saa pidada piisavaks
järeldamaks tema muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu - ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2017 kohtumääruse
Jätta Viru Maakohtu 21. juuni 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 21.06.2017 kohtumäärus 1 -16-6425 jõustus 07. septembril 2017. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.