lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-6088/61

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 13.07.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-15-6088/61
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.07.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1036
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-6088/22Pärnu Maakohus Paide kohtumaja12.10.20151-15-6088/28Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.12.20151-15-6088/48Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja04.10.20171-15-6088/52Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.11.20171-15-6088/65Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium08.08.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-15-6088

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuli 2018. a, Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-15-6088

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Prokurör

Abiprokurör kirjalikult)

Kriminaalasi

Süüdimõistetu S.E tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

S.E

Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg

Valdo

Gerassimov

(seisukoht

esitatud

Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx di maakond; isikukood: XXX; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub. Vandeadvokaat Matti Reinsalu 03.07.2018. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1.Jätta S.E temale Pärnu Maakohtu 12.10.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6088 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.Välja mõista S.E-lt riigituludesse riigi õigusabi kulud 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot ja 16 (kuusteist) senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700071901. Selgitusse tuleb märkida „1-15-6088, menetluskulu, S.E“.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 31.08.20261-26-5134/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6099/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.08.20261-26-5962/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-3898/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 12.10.2015. a otsusega tunnistati S.E süüdi KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aasta vangistust, ja KarS § 4231 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S.E-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra. S.E-le mõisteti karistuseks 1 aastat 4 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 21.11.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra. S.E-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.11.2016. a ja lõppeb 25.03.2019. a. Vangla ei toeta S.E vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha S.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta S.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu S.E selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult S.E kandmiselt.

tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära S.E ja tema kaitsja, leiab, et S.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
2.S.E kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on S.E temale mõistetud karistusajast (2 aastat 3 kuud 28 päeva) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud.

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused S.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt.

3.KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 S.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Vanglas viibib S.E viiendat korda. Käesoleval ajal kannab S.E karistust kuritegude toimepanemise eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud – üldohtlikud liikluskuriteod. S.E kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis ja süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. S.E varasemast elukäigust nähtuvalt on tema õigusvastane käitumine püsinud järjepidevalt pika aja jooksul muutumatuna ja seda käitumist pole mõjutanud ükski mõistetud karistus. Siinkohal peab kohus oluliseks, et S.E-le on antud varasemalt võimalust kanda karistust ka vabaduses. Viimati Viru Maakohtu 21.11.2014. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-9827), kui S.E-le mõistetud karistus KarS § 424 järgi jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1,3 alusel 2-aastase katseajaga. Sellele vaatamata pani S.E vähem kui 1 aasta pärast katseaja algust uue samalaadse kuriteo. Lisaks rikkus S.E talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna varasemad karistused ei ole S.E-le vajalikku mõju avaldanud, puudub kohtul veendumus, et sellel korral senini ärakantud karistus oleks S.E suhtes eesmärgid täitnud. 3.2 S.E-ga on 10.08.2017 läbi viidud vestlus alkoholi tarvitamise teemal. S.E ei tunnistanud, et alkohol oleks probleem, ta oli eelkaalutlemise faasis. S.E läbis programmi „Õige hetk“. S.E määrati käesoleva vangistuse kandmise ajal majandustöödele koristajaks. S.E keeldus tööle asumast. S.E on põhjendanud keeldumist tervisliku seisundiga. S.E on käesoleval ajal 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on mh määratud keelatud esemete ebaseadusliku omamise (tubakatooted, torke-lõikeriistad, muud), riietuse või nimesildi kandmiskorra rikkumise ja ametniku korralduse eiramise eest. S.E selgitas kohtuistungil, et tal on distsiplinaarkaristused lihtsalt tulevad ja need ei ole tema arvates rasked karistused. S.E sõnul on see vanglapoolne tagakiusamine. Kohus leiab aga, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega kinnipidamisasutuses näitama, et ta on suuteline kehtestatud korrast kinni pidama. Kuna S.E on hulgaliselt erinevaid distsipliinirikkumisi toime pannud, ei ole kohtu arvates alust olla veendunud, et vabaduses on S.E valmis kehtivast korrast kinni pidama ja õiguskuulekalt käituma. 3.3 Vabanemisjärgselt on S.E võimalus asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas korterisse, mis kuulub S.E emale. Vabanemisel ei ole S.E kindlat töökohta, kuid on lähedaste toetus. Tartu Vangla andmetel on S.E tasumata nõudeid kokku 5950,10 eurot.

asuvasse

S.E puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamise harjumused. Kuigi S.E on enda sõnul aru saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest loobuda, pole kohus veendunud, et S.E on reaalselt suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. Samuti ei ole kohus veendunud, et S.E on piisavalt suur soov ja motivatsioon sõltuvuskäitumisega tegeleda. Kuna alkoholi tarvitamine on S.E puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks, ei saa kohus olla veendunud, et S.E-st lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maandatud.

4.Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et S.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et S.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja S.E isik. Lisaks puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et S.E on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-6079/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20261-26-2122/32Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium