1-15-6088/28 - Liiklussüüteod - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja süüdistatava Magnum Mozgovoi apellatsiooni väidetega ning prokuröri seisukohaga süüdistatava apellatsiooni kohta, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks ja süüdistatava õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 4231 järgi ning KarS § 424 järgi mõistetud karistuse tähtaja lühendamiseks ja selle asendamiseks üldkasuliku tööga, põhjust ei anna. 5.1 Süüdistatav Magnum Mozgovoi on esitanud ringkonnakohtule koos apellatsiooniga koopiad dokumentidest, mis apellandi hinnangul iseloomustavad käesoleval hetkel tema tervislikku seisundit. Vastuseks sellele kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium 29. novembri 2010. a otsuses nr 1-1-79-10 märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus nr 3-1-1-91-07 ja 1. märtsi 2010. a otsus nr 3-1-1-2-10). Kuna Magnum Mozgovoi apellatsioonis ei viidata kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele maakohtus ja sellist rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus, siis jätab kohtukolleegium apellatsioonile esitatud dokumentide koopiad tähelepanuta. 5.2 Magnum Mozgovoi leiab, et ta tuleb süüdistuses KarS § 4231 järgi õigeks mõista, sest ta ei ole sõidukit süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta juhtinud. Varem teda kriminaalkorras sellise rikkumise eest karistatud ei ole. Vastuseks sellele kohtukolleegium selgitab, et kuni 1. jaanuarini 2015 oli mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatav väärteona LS § 201 järgi. Alates 1. jaanuarist 2015 on selline sõidukijuhtimine aga karistatav kuriteona KarS § 4231 järgi juhul, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma hiljutises 19. oktoobri 2015. a määruses asjas nr 3-1-75-15 märkinud, et süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Seega ei ole vajalik, et kõik kolm mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist peaksid olema toime pandud pärast KarS § 4231 kehtestamist ehk siis pärast 1. jaanuari 2015. Karistades süüdlast olukorras, mil eelnev sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine vastas üksnes väärteokoosseisule ja isikut on väärteokorras korduvalt ka karistatud, karistatakse teda üksnes viimase, s.o kuriteotunnustega teo, mitte aga varasemate väärtegude eest. Varasemalt juhtimisõiguseta juhtimise eest korduvalt karistatud isikule pidi olema arusaadav, et pärast 1. jaanuari 2015 sõidukit taas juhtimisõiguseta juhtima asudes paneb ta toime järjekordse rikkumise, mis võib olla hinnatav kuriteona. Kuna Magnum Mozgovoid on varem mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata väärteomenetluse korras LS § 201 lg 2 järgi kolm korda karistatud, siis on maakohus ta järjekordsete samalaadsete rikkumiste eest põhjendatult süüdi tunnistanud KarS § 4231 järgi. 5.3 Magnum Mozgovoi taotleb vähendada talle KarS § 424 järgi mõistetud karistust alla kahe aasta. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale karistuse mõistmist üle sanktsiooni keskmise määra põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Alaline elu- ja töökoht ning kolm last olid süüdistataval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal. Vaatamata sellele ei takistanud need asjaolud tal toime panemast aina uusi kuritegusid. Vajaliku arstiabiga on süüdistatavad vanglas viibimise ajal kindlustatud, mistõttu Magnum Mozgovoi tervislik seisund ei ole aluseks talle mõistetud karistuse kergendamiseks. 5.4 Kuna KarS § 69 lg 1 võimaldab kohtul asendada mõistetud karistust üldkasuliku tööga vaid juhul, kui karistus on vähem kui 2 aastat, siis ei ole käesoleval juhul kohtukolleegiumil võimalik Magnum Mozgovoile mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga isegi mitte kaaluda, sest talle mõistetud karistus on üle 2 aasta.