Liiklussüüteod

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata Valter Loddele katseajaks täiendav kohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Valter Loddele katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Valter Loddelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 27. juulil 2018.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Valter Loddet süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.01.2018 kella 03:24 paiku Tartu maakonnas Elva linnas Kesk tn 1 asuva hoone lähistel mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid metüleendioksümetanfetamiini, bupropiooni, tetrahüdrokannabinooli metaboliiti ning amfetamiini, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud, mis on korrakaitseseaduse § 36 lõikes 1 kirjeldatud joobeseisund. Nimetatud tegevusega rikkus Valter Lodde kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega pani Valter Lodde toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (nelja) kuu pikkust vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Valter Lodde ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Valter Lodde on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Valter Lodde on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta Valter Loddelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks ja LS § 127 järgi kohustada Valter Loddet 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120 eurot, joobeseisundi tuvastamise saatekirja kogumaksumus 123 eurot, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel välja mõista Valter Loddelt riigieelarve tuludesse menetluskulud absoluutsummas 993 eurot, mis tasuda ositi 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

3 (4)

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Valter Lodde aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Valter Lodde, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Valter Lodde süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Valter Lodde menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 120 eurot, joobeseisundi tuvastamise maksumus kokku 123 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Valter Lodde on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma ning taotles menetluskulu tasumise ajatamist 6 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades Valter Lodde sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Valter Lodde varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 993 eurot 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.