1-18-5438
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. juuli 2018, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-5438 (18233000827)
Kohtunik
Heili Sepp
Kohtuistungi sekretär
Ljubov Allikmäe
Tõlk
Aleksander Minin
Kriminaalasi
Pavel Gavrilovi süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses kiirmenetluse sätete järgi
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova
Süüdistatav
Pavel Gavrilov isikukood 38809062221; elukoht xxx; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx eelnevalt kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: - 12.12.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi, rakendades KarS § 68 lg 1 sätteid vangistusega 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.04.2017 määrusega vabastati ta Viru Maakohtu 12.12.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, allutades ta käitumiskontrolli nõuetele. tõkend – kahtlustatavana kinni peetud alates 30.06.2018
Kaitsja
Galina Tšelnokova (kohtumenetluses ei osalenud)
Kohtuistungi toimumise aeg
02.07.2018
1-18-5438 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248-249 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada Pavel Gavrilov süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Koheselt ära kandmisele kuuluva kinnipidamisest, s.o alates 30.06.2018.
karistusaja
algust
lugeda
Pavel
Gavrilovi
Kohaldada Pavel Gavrilovi suhtes tõkendina vahistamist, võttes ta vahi alla kohtusaalis. Jätta Pavel Gavrilov vahi alla kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauem kui talle käesoleva otsusega mõistetud vangistuse tähtaja saabumiseni. Mõista Pavel Gavrilovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot sundraha vastavalt KrMS § 2565 lg-le 2 ning 133 (ükssada kolmkümmend kolm) eurot muu menetluskulu (sõiduki pukseerimisega seotud kulu summas 43 eurot ning riigi õigusabiga seotud kulud summas 90 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub Pavel Gavrilov hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude ja sundraha näol kogusummas 508 (viissada kaheksa) eurot võrsete osamaksetena alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300
BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700036435 ning selgitus „Pavel Gavrilov, 1-18-5438, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
1-18-5438 väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus Pavel Gavrilov liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma teoga pani Pavel Gavrilov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.t. KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo.
1-18-5438 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning karistus ei ole karistusregistrist kustutatud, juhtis taas 30.06.2018.a alkoholijoobes sõidukit. Kohtu hinnangul demonstreerivad need asjaolud selget ohtu, et P. Gavrilov võib ka edaspidi samalaadseid kuritegusid toime panna, sest isegi varem mõistetud vangistus ei ole teda suutnud nii mõjutada, et ta enam joobes sõidukit ei juhi. Senised karistused ja nende vähene mõju süüdistatavale viitavad sellele, et ainus kindel meede, millega uusi kuritegusid vältida, on reaalne vabaduse võtmine, mida selles kriminaalasjas saab realiseerida vahistamisena. Eeltoodu alusel, juhindudes KrMS §-dest 127, 130, 131, 132 ning tulenevalt asjaolust, et R. Gavrilovi suhtes esineb nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka KrMS § 130 lg 2 kohane vahistusalus, leiab kohus, et muud menetluse tagamise vahendid kui R. Gavrilovi vahistamine ei ole piisavad uute kuritegude vältimiseks, mistõttu tuleb tema suhtes kohaldada tõkendina vahistamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.