Kriminaalasi nr 1-18-5403
Eesti Vabariigi nimel 29. juuni 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak
Kriminaalasi A.L-i süüdistuses KarS § 423 sätteid kohaldades
järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse
Süüdistatav A.L , IK XXX; sünniaeg: 05. mai 1995. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; perekonnaseis: vabaabielus, 1 alaealine ülalpeetav; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada A.L vangistust.
KarS § 423
järgi ja karistuseks mõista kuus (6) kuud
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.–29. juuni 2018. a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista viis (5) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust A.L-ile Tartu Maakohtu
A.L (asukoht:
Tartu Vangla Tartu, Tiigi
78)
KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina A.L-ile kuuluv, kuid Maanteeameti liiklusregistris P.O. nimele registreeritud sõiduk Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga XXXXXX (VIN-kood XXXXXX), mis asub Tartus Riia 132 parklas. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.L-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada seitsekümmend viis (375) eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend (60) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.L-il on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700036257. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile [email protected] ning kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise osas täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile.
Süüdistus A.L-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on eelnevalt 29. aprilli 2015. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-1648 karistatud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning kes oli eelnevalt 25. veebruaril 2017. a ja 02. märtsil 2017. a juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 28. juunil 2018. s kella 06:30 paiku Tartus Vanemuise 6 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant reg-nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. A.L rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani A.L toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.–29. juuni 2018. a, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust A.L-ile Tartu Maakohtu
Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 kokkuleppele.
järgi ja mõista talle karistus vastavalt
Samuti tuleb vastavalt kokkuleppele konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel A.L-ilt kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga
KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Isik, kes juhib mootorsõidukit selleks juhtumisõigust omamata, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistaks süüdlase poolt uute samalaadsete tegude toimepanemist, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud A.L-i poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises ilma selleks seaduslikku õigust omamata. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud samasuguse rikkumise eest, lisaks on tal korduvad väärteokaristused mootorsõiduki juhtimise eest ilma selleks õigust omamata. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast samaliigilist tegevust siiski jätkanud. Seega on ilmne, et varasemad karistused ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas A.L mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant registreerimisnumbriga XXXXXX, mille ta omandas vahetult enne õigusrikkumise toimepanemist 27.juunil 2018.a Käesolevaks hetkeks ei ole maanteeametis omaniku kande muudatus veel tehtud, kuid ka seal sõiduki omanikuna kirjas olev P.O. kinnitas, et on sõiduki A.L Limbergile müünud. Kohus leiab, et kuna nimetatud sõidukit on A.L Limberg kasutanud sõitmiseks kui tal puudus selleks vastav õigus, s.o tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina KarS § 83 lg 1 mõttes. Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud samasuguse rikkumise eest, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud õigusrikkumisi ka katseajal, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada A.L-ile kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta KarS § 85 lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. A.L-i menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on
põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 256 5, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.