Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

02.05.2018 kohtumäärusega täitmisele pööratud karistusega, s.o tähtajalise vangistusega 3 kuud ja 26 päeva ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 16 (kuusteist) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.01.2018 kuni 01.02.2018, s.o 2 päeva ning lõplikuks kandmata karistuseks lugeda vangistus 4 (neli) kuud ja 14 (neliteist) päeva, millise karistuse kandmist arvestada alates Aimar Ärsise kinnipidamisest Harju Maakohtu 17.04.2018 määruse nr 1-17-9153 alusel, s.o alates 23.04.2018. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada süüdistatava Aimar Ärsis suhtes tõkendit vahistamine. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud liitkaristuse tähtaja saabumisel. Aimar Ärsiselt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 60 (kuuskümmend) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 90 (üheksakümmend) eurot, kokku 150 (sada viiskümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 900 (üheksasada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aimar Ärsis, 1-18-4229, menetluskulud, ositi tasumine”. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aimar Ärsise kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 DVD plaat turvakaamera videosalvestisega (tl 13), jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega, oma tahtliku tegevusega Aimar Ärsis pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteo asjaoludest ja videosalvestusest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Harju Maakohtu 29.01.2018 otsusest nr 1-17-9153 nähtub, et Aimär Ärsis on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi 25.08.2017 ja 02.11.2017 varguste toimepanemises (tl 2830). Harju Maakohtu 25.08.2017 otsusest nr 4-17-3691 nähtub, et Aimar Ärsis on süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 218 lg 1, 3 ja § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, mis oli toime pandud 07.06.2017 (tl 31). Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et Aimar Ärsis pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo puhul on tegemist olukorraga, kus süütegu on jäänud katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekitatud. Selline olukord vähendab kohtu arvates isiku süüd, mistõttu on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, s.o ettenähtud sanktsiooni alammääras. Edasi juhib kohus tähelepanu, et süüdistatavat on Harju Maakohtu 29.01.2018 otsuse alusel karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud ja 26 päeva, mis jäeti KarS 74 lg 1 ja 3 alusel 1-aastase katseajaga täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu täidab KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid. Karistus pöörati Harju Maakohtu 02.05.2018 määrusega nr 1-17-9153 täitmisele ja karistuse kandmist arvestati alates 23.04.2018. Süüdistatav esitas määrusele määruskaebuse ning Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2018 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata. 21.06.2018 on süüdistatava kaitsja esitanud määruskaebuse Riigikohtule, mistõttu ei ole Harju Maakohtu 02.05.2018 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta jõustunud. Seejuures käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva kuriteo on süüdistatav toime pannud Harju Maakohtu 29.01.2018 otsusega määratud katseajal. KrMS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega peab kohus kohtuotsuste kogumis mõistma liitkaristuse. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, kas eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on kohtu poolt täitmisele pööratud või mitte või ka karistust täitmisele pööranud määrus on jõustunud, kuivõrd karistused tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita nii või teisiti. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistusele liita Harju Maakohtu 29.01.2018 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 02.05.2018 kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistus täies ulatuses ja karistusaja kandmise alguseks tuleb lugeda süüdistatava kinnipidamise päev, s.o 23.04.2018. Kuivõrd süüdistatav kannab Harju Maakohtu 02.05.2018 määruse alusel täitmisele pööratud karistust ning see määrus ei ole jõustunud, siis leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava liitkaristuse täitmise tagamiseks tuleb süüdistatava suhtes kohaldada tõkendit vahistamine. Süüdistatav avaldas küll kohtuistungil valmisolekut teha üldkasulikku tööd ja kaitsja taotles võimaluse korral ka mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuid kohus leiab, et see taotlus jääb tagajärjetuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt vabastati süüdistatav Harju Maakohtu 29.01.2018 otsusega nr 1-17-9153 mõistetud vangistusest ning allutati käitumiskontrollile, kuid juba kahe kuu möödudes esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ja taotles karistuse täitmisele pööramist. Erakorralisest ettekandest nähtuvad asjaolud näitavad seda, et süüdistatav käitus kriminaalhooldust takistavalt ega allunud käitumiskontrolli nõuetele. Lisaks sellele pani ta katseajal toime käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva järjekordse varavastase kuriteo. Seega rikkus ta kõiki karistuse kandmisest tingimisi vabastamise aluseid. Taotletud üldkasuliku tööga kaasneks samuti kriminaalhooldus, millele allumatust on süüdistatava juba tõestanud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetavat karistust ei ole võimalik üldkasuliku tööga asendada.

Ankeetandmete kohaselt kannab süüdistatav Harju Maakohtu 29.01.2018 mõistetud ja Harju Maakohtu 02.05.2018 kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistust. Süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid ka selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Süüdistatava sõnade kohaselt töötas ta kuni 2018 aprillini mitteametlikult ehitusel. Seega oli süüdistataval sissetulek, mille suurus ja regulaarsus ei ole tuvastatavad. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Aimar Ärsis on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud (tl 20-27) ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine kahe päeva möödumisel eelmise otsuse kuulutamisest on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.