Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

SÜÜDISTUS:

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOON:

3.2 Apellant on endapoolsed sisulised vastuväited ja põhjendused esitanud esimese astme kohtule kirjalikes kaitseteesides ning lisaks märgib apellant, et ebaõige on Pärnu Maakohtu seisukoht, et süüdistatava ütlusi aadressile XXX Pärnu linnas sattumise kohta tuleb pidada ebausaldusväärseteks, jättes need tõendikogumist üleüldsegi välja. Pärnu Maakohtu istungil kohtuliku uurimise käigus on süüdistatav andnud endapoolsed tõesed ütlused, mistõttu esimese astme kohtu selline järeldus on kummastav. 3.3 Pärnu Maakohus ei ole andnud omapoolset hinnangut kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditele kogumis, mistõttu ongi kaitsja arvates esimese astme kohus jõudnud ebaõigele lõppjäreldusele. Mõistetamatu ja kaitsjale teadmata on, milliseid käesolevas kriminaalasjas uuritud ja kogutud tõendeid kogumis hinnates on Pärnu Maakohtul kujunenud kindel ja ümberlükkamatu siseveendumus, et Radža Mitrovskisele esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Kaitsja on seisukohal, et kohus on süüdimõistva otsuse tegemisel asunud ekslikule seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on olemas küllaldane ja ümberlükkamatu tõendite kogum selleks, et Radža Mitrovskis süüdi tunnistada. Pärnu Maakohus, ilma igasuguste kogutud tõendite hindamiseta nende kogumis, on kaitsja arvates hoopiski asunud valikuliselt hindama antud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja meelevaldselt tõlgendanud neid süüdistatava kahjuks. Antud juhul rikub Pärnu Maakohus selliste järelduste refereerimisega ja nende põhjal otsuse motiveerimisega oluliselt menetlusõiguse norme. Arvestades fakti, et kohtulik uurimine ei ole kõrvaldanud kahtlustusi, millised on tekkinud Radža Mitrovskise süü tuvastamisel KarS § 266 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava teo toimepanemises, siis tuleb süüdistatav temale esitatud süüdistuses õigeks mõista.

PROKURÖRI SEISUKOHT:

KAITSJA SEISUKOHT:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tuvastamisel võimalik ringkonnakohtu poolt sisulise otsuse tegemine. Ringkonnakohus tuvastades KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise peab vastavalt KrMS § 341 lg 2 sättele tühistama maakohtu otsuse ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Antud juhul on apellandi taotlus õigeksmõistva otsuse tegemiseks vastuolus apellatsiooniga, milles viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud rikkumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise osas oma lahendites nt 31-1-13-12, 3-1-1-15-13 selgitanud, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kolleegium sellist vastuolu ei tuvastanud. Maakohus on tõendite analüüsi pinnal kohtuotsuse põhiosas jõudnud järeldusele, et Radža Mitrovskis tuleb süüdi tunnistada ning kohtuotsuse resolutiivosa ka sellist järeldust kajastab, kuna Radža Mitrovskis on temale inkrimineeritud kuriteos süüdi mõistetud. Kolleegium leiab üheselt, et kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas apellant kohtu järeldustega nõustub või mitte. 6.2 Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha kaitsja apellatsioonis toodule, kas käesoleval juhul on tegemist maakohtu poolt põhjendamiskohustuse rikkumisega. Ringkonnakohus loeb maakohtu otsuses toodud põhjendused piisavaks, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamine kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu. Apellandi seisukohtadega nõustumise korral saaks rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuste ebapiisavusest või -veenvusest. Sellised minetused oleksid Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee.

7.1 Maakohus on põhjendanud miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta riimuvate kannatanu XX, tunnistajate VT, AP ütlused usaldusväärsemateks süüdistatava poolt antud erinevatest ütlustest. Maakohtu otsusest nähtub üheselt, et kohtule esitatud tõendeid on kohus hinnanud kogumis, hinnanud esitatud tõendite usaldusväärsust ning otsuses toodud sellekohased põhjendused on piisavad. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003.a otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjalike tõendite analüüsi pinnalt (lk 86-88) ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks ja Radža Mitrovskise õigeksmõistmist. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele. 7.2 Kolleegium märgib, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlus. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi kannatanu XX ütlustest tehtud maakohtu järeldustega süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo osas ning rõhutab, et ütluste sisu on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kolleegium leiab üksmeelselt, et hinnates kannatanu ütluste tõepärasust ja tõsiseltvõetavust kogumis ja koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega, s.h tunnistajate VT, AP ütlustega, on süüdistatava Radža Mitrovskise süü KarS § 266 lg 2 p 1 järgi leidnud tõendamist täies mahus. 7.3 Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud süüdistatava ütlustega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26. septembri 2005. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on veenvalt põhjendanud miks ta ei pea süüdistatava Radža Mitrovskise ütlusi usaldusväärseks (lk 87-88). Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanu asjaolu, et maakohus asus seisukohale, et süüdistatava Radža Mitrovskise ütlused ei ole usaldusväärsed ja jättis need tõendikogumist välja, mistõttu ei saanudki maakohus neid ütlusi tõendina arvestada. Selles osas, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks, mingeid argumente apellatsioonis esitatud ei ole.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt lahendis nr 3-1-1-77-15 märkinud, et oluline on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et Radža Mitrovskise käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.