Liiklussüüteod

kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 8 alusel kohustada M.H katseajal läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogramm ja keelata tal katseajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. KarS § 75 lg 4 alusel kinnitada M.H poolt endale võetud kohustus registreerida end alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima alkoholitarvitamise häire hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 78 p 1 alusel hakkab M.H katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.06.2018. KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p-de 2, 8 alusel määratud kohustused kohalduvad M.H-le alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui käesolevat otsust ei vaidlustata, siis jõustub see 13.07.2018. Saata kohtulahend kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele.

teostamiseks

Tartu

Vangla

99918700034754 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkuleppe sisu M.H süüdistatakse selles, et tema juhtis 08.09.2017 kella 23.38 paiku Tartu linnas Anne tn 82 asuva hoone lähistel mootorsõidukit Volvo S80 registreerimisnumbriga XXX, olles eelnevalt tarvitanud amfetamiini, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud, mis on korrakaitseseaduse § 36 lõikes 1 kirjeldatud joobeseisund. Nimetatud tegevusega rikkus M.H kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega pani M.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et M.H-le mõistetakse karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks 2 päeva (08.-09.09.2017) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb seega 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.H ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS 75 lg 4 alusel võtab M.H endale kohustuse alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima alkoholitarvitamise häire hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada M.H läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogramm ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel keelata tal katseajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kuludeks kokku 841,20 eurot, s.o määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 91,20 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4) ja II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnev sundraha 750 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS

§ 180 lg 3 alusel võimaldada M.H menetluskulud hüvitada ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades selliselt, et iga kuu 7. kuupäevaks tuleb tasuda 1/12 absoluutsummast ehk 70,10 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav, see vastab tema tegelikule tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse M.H süüditunnistamiseks KarS § 424 järgi. Seega tuleb M.H süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.