Liiklussüüteod

kohta

R.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.12.2017.a otsusega KarS § 424 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 7 kuu ja 28-päevase vangistusega. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena R.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Karistuse kandmise algus oli 25.01.2018.a ja lõpp on 22.09.2018.a. R.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral, neist kolm arhiveeritud, esimene vangistust. Vangistuse ajal töötab, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel soovib kinnipeetav vabaneda aadressile XXX. Tegemist on süüdimõistetu xx kuuluva majaga, kus süüdimõistetu elas ka vahetult enne vangistust. Eluasemega seoses probleeme ei esine. Ema sõnul on ta valmis esialgu poega igakülgselt toetama, kuid kindlasti peab R.K peale vabanemist ka ise tööle asuma. R.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha R.K vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud R.K arvamuse, leiab, et R.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajadust ning on suuteline alluma kehtivatele reeglitele. Kohus usub, et esmakordne vangistus on pannud R.K mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad ka prokurör ja vangla. Kohus usub, et tuge seniste kuritegelike hoiakute muutmiseks saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab R.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R.K-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on R.K olemas ka kindel elukoht ja lähedase toetus ning R.K on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.