Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

KrMS § 385 p 10 kohaselt ei kuulu kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 14.04.2017.a saabus Pärnu Maakohtusse Lääne Ringkonnaprokuratuurist süüdistusakt A T süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 1, 2 ja § 344 lg 1 järgi arutamiseks üldmenetluse korras. A T süüdistatakse KarS § 22 lg 3 ja § 210 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s o kaasaaitamises soodustuskelmuse toimepanemisele, mis seisnes selles et A T, olles Kärdla sadama ehitusel projektijuhiks võltsis dokumente abikõlbulike tööde akteerimise kohta, mida tegelikult ei teostatud, teostati osaliselt või rahastati topelt läbi teiste riigihangete ning aitas sellega kaasa H K poolt, kes oli SA Kärdla Sadam juhatuse liige ja kes sihtasutuste seaduse § 17 lg 1 järgi omas õigust esindada sihtasutust kõikide tehingute tegemises, EAS-ile valeandmete esitamisele eesmärgiga saada pettuse teel soodustust 179 424.99 euro suuruses summas, mida finantseeriti EAS-i kaudu ja millega tekitati EAS-ile varalist kahju 179 424.99 eurot. Samuti süüdistatakse A T KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumentide võltsimise toimepanemises, mis seisnes selles, et tema H K kihutamisel võltsis koos P P ja P K projekti * „Kärdla sadama rekonstrueerimine“ teostamise ajal 01.08.2012 kuni 20.11.2013 tõendeid teostatud töödele, mille tõttu H K ja SA Kärdla Sadam said pettuse teel 179 424.99 eurot soodustust, milline finantseeriti EAS kaudu. 30.06.2017.a andis kohus A T süüdistuses KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 1, 2 ja § 344 lg 1 järgi üldmenetluses kohtu alla. 06.06.2018.a toimunud kohtuistungil andis A T ütlusi, milles tunnistab osaliselt kuritegude toimepanemist. A T ja tema kaitsja advokaat Ilmar Straus esitasid taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks A T suhtes KrMS § 202 alusel. Prokuratuur nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega A T osas ja esitas kohtule taotluse eraldada kriminaalasjast 1-17-3371 materjalid A T osas iseseisvaks kriminaalasjaks, lõpetada tema suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel ning kohustada A T maksma riigituludesse 2000 eurot ja määrata kohustuse täitmise tähtajaks 11.08.2018.a. 11.06.2018.a eraldas kohus kriminaalasjast nr 1-17-3371 eraldi menetlemiseks kriminaalasja nr 1-18-4880 A T süüdistuses, lahendamaks prokuröri taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Maakohtu seisukoht Kohus, olles läbi vaadanud läbi prokuratuuri taotluse ja kriminaalasja materjalid, leiab, et kriminaalmenetluse A T suhtes võib lõpetada kuna tema süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

1-18-4880 A T süüdistatakse KarS § 22 lg 3 - § 210 lg 1, 2 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuriteod, mille sanktsioonid näevad ette karistustena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse. A T käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda oma süü osalist tunnistamist. A T’le on esitatud süüdistus kaasaaitamises KarS § 210 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavale soodustuskelmusele, tegemist on kuriteost osavõtu kergema vormiga. KarS § 22 lg 5 kohaselt võib kohus kuriteole kaasaaitaja puhul kohaldada KarS §-s 60 sätestatut, so kergendada karistust. A T’le etteheidetavad KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on oma olemuselt kaasaaitamisteod soodustuskelmusele. A T teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud, ta ei ole toimepandud kuritegude läbi saanud varalist kasu. Eeltoodust tulenevalt ei ole A T süü temale etteheidetavates kuritegudes suur. Teda ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud, ka kriminaalmenetluse vältel on ta käitunud seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul puudub A T karistamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetluse jätkamine käesolevas asjas ei ole otstarbekohane. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Kohus leiab, et A T karistamise järele puudub tungiv vajadus ning tema mõjutamiseks edaspidi kuritegusid mitte toime panna on kohtu hinnangul olnud piisav tema allutamine kriminaalmenetlusele, samuti kannab eripreventiivset eesmärki kriminaalasja lõpetamisel A T’le kohustuse määramine. A T karistamiseks puudub vältimatu vajadus ka õiguskorra kaitsmise huvidest tulenevalt, isiku allutamine kriminaalmenetlusele ning kohustus tasuda riigi tuludesse kindel summa on antud juhul piisav riikliku hukkamõistu väljendamiseks. A T on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus ning ta on võtnud kohustuse tasuda riigituludesse 2000 eurot. Käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendid puuduvad ning tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Eeltoodu alusel rahuldab kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetab KrMS § 202 lg 1 alusel A T suhtes kriminaalmenetluse ning kohustab teda KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksma riigituludesse 2000 eurot. Kohustus tuleb täita hiljemalt 11.08.2018.a.

(allkirjastatud digitaalselt) Endla Ülviste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.