Eda Loor Marko Hurmi süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi Kokkuleppemenetluses
Prokurör
Kristo Adosson
Süüdistatav
Marko Hurm Ik: 37412130277; EV kodanik; kesk-eriharidus; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 12.04.2018 kuni 14.04.2018. Varasem karistatus: - Harju Maakohtu 16.11.2016 otsusega KarS § 424, § 274 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 8 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga kuni 15.11.2017 kohaldamata. Lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 3 kuuks. Katseaega pikendati Harju Maakohtu 28.09.2017 määrusega 3 kuu võrra. Kohtueelsel menetlusel vandeadvokaat Leelo Viil
Kaitsja
RESOLUTSIOON
1.Marko Hurm süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat.
2.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.04.2018 kuni 14.04.2018, s.o 3 (kolm) päeva ning lõplikuks ära kandmata karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.
3.KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele osa mõistetud karistusest, s.o 1 (üks) kuu vangistust ning ülejäänud osa karistusest, s.o vangistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva jäetakse KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et Marko Hurm temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Marko Hurm täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg
2 p 5 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 056, 6 637 076).
4.KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Marko Hurmi järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx. - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Marko Hurmi käitumiskontrolli ajal alluma alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega tuleb alustada esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätkata kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik.
6.KarS § 75 lg 5 kohaselt KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
7.KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada Marko Hurmile määratud 2-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.06.2018.
8.KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Marko Hurmi suhtes lisakaristust, võttes Marko Hurmilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 6-kuulise tähtaja möödumisel.
9.KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
10.Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.
11.Marko Hurmilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 120 (sada kakskümmend) eurot; joobe tuvastamise kulu 14 (neliteist) eurot, s.o kokku menetluskulu 884 (kaheksasada kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Marko Hurm, 1-18-4656, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Marko Hurmile tema avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta 21.05.2018 tekkinud kaitsja tasu 30 eurot riigi kanda.
12.2 CD plaati sündmuskohal tehtud fotodega (tl 48) jätta kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Marko Hurm on Harju Maakohtu 16.11.2016 otsusega joobes juhtimise eest karistatud KarS § 424 järgi. Tema, olles joobeseisundis alkoholisisaldusega veres mitte vähem kui 3,22 mg/g juhtis 12.04.2018 kella 21.23 ajal xxxx juures mootorsõidukit Citroen Jumpy reg.nr.-ga XXXXXX. Kahe kaasreisijaga sõidukit juhtides põhjustas M. Hurm liiklusõnnetuse, sõites kaubikuga foori taga seisnud sõiduautole tagant otsa. Kokkupõrke tagajärjel murdus foori taga seisnud auto juhi rangluu. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Oma tegevusega pani Marko Hurm toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 22.05.2018 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristo Adosson, süüdistatav Marko Hurm ja tema määratud korras kaitsja Leelo Viil järgneva kokkulepe: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamisel 12.14.04.2018 viibitud aeg, s.o 3 päeva ning karistuse täitmisele pööramisel jääb kanda 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 2 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus M. Hurmi suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Määrata, et M. Hurm peab koheselt ära kandma 1 kuu pikkuse vangistuse. Ülejäänud karistust mitte täitmisele pöörata, kui ta ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Võttes aluseks KarS § 75 lg 1 on süüdlane kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid:
1.elama alalises elukohas: xxxx;
2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada M. Hurmi alluma alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega tuleb alustada esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätkata kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Asitõendid: 2 CD plaati sündmuskohal tehtud fotodega jätta kriminaaltoimikusse. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub süüdistatav hüvitama kriminaalmenetluse kulud kokku summas 884 eurot: - 14 eurot joobe tuvastamise kulu (lk 32); - 120 eurot määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses; - 750 eurot sundraha, s.o miinimumkuupalk 500 eurot 1,5 kordses määras. KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks hiljuti tööle asunud süüdistatavale tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Jätta kahtlustatava ilmumata jätmisega 21.05.2018 tekkinud kaitsja tasu 30 eurot (s.h. käibemaks) riigi kanda kui kahtlustatavast mitteolenev (kuid põhjendatud) kulu. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.