Liiklussüüteod

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 29.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8079 on S.U süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud 10 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka S.U kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27. –29. august 2017. a, s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust S.U-le Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8514 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 24 päeva vangistust. 13.04.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud S.U isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas) ning ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on täiskasvanud sh ühiskond. Oht võib seisneda vägivalla kasutamises. Konflikti tekkimisel võib kasutada vägivalda, millel võivad olla rasked tagajärjed. Mootorsõiduki joobes juhtimisega on ohustatud teised liiklejad. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes või satub konflikti. Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Tartu Vangla toetab isiku tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu S.U selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistust kannab joobes juhtimise eest. On pannud ennast töönimekirja ja läbinud ettenähtud programmid. Tööle saanud veel ei ole. 01.02. määrati majandusabi töödele vaid 3 kuuks, mille tegi ära. Õige Hetk programmi läbis, millest oli väga palju abi. On läbi arutanud oma vead. Saab aru, et enne on tarvis lube ja alkohol on väga suur probleem. On elukaaslasega arutanud, et kui vabaneb, siis läheb teeb alkoholivastase süsti ära. On nõus alluma ravile. Seda on väga vaja. Joove on tekitanud ka vägivaldsust. XXX elavad elukaaslane, ühine laps XXX ja kasupoeg. Suhted on väga head, käivad pikaajalistel kokkusaamistel ja iga päev helistatakse. Esialgu tegeleks laste vaatamisega ja kui võru maha saab, siis tööle. Oskab ehitustööd, katusetööd, on töötanud saekaatris. On võtnud eesmärgiks likvideerida ka võlgnevused ja hakata kaineks. On veel 3 õde ja vend, kellega hästi läbi saab ja kes on valmis toetama. Ema on öelnud, et kui alkoholiprobleemiga tegeleb ja hakkama saab, siis toetavad ja aitavad teda. Teab, mis on elektrooniline valve, on kodus ja liikumine on minuti pealt. On valmis ka alkoholi mitte tarvitama. Alguses teeb süsti ja siis vajadusel psühhiaatrilist tuge saada. On vaja abi ja on valmis loobuma alkoholist, sest pere vajab teda. Lõpetuseks palub teda vabastada ja tahab väga perele abiks olla. Prokurör Margit Pärn palus KrMS § 432 lg 33 alusel asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega S.U tingimisi ennetähtaegseks vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning toetab S.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. S.U kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. S.U on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 7 kuu, so. üle 1/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil XXX. Kinnistu omanikud on K. K. , K. K. ja K. K. Majas on 3toaline ahiküttega korter. Antud aadressil elavad G. H. , tema alaealine poeg ning G. ja J. ühine alaealine poeg. Elukoht on sobilik elektroonilise järelevalve teostamiseks ning kõik vajalikud nõusolekud isiku sinna elama asumiseks on olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta on osalenud mitmes taasühiskonnastavas tegevuses. S.U on läbinud programmi Õige Hetk ning osalenud majandusabitöödel. Iseloomustus programmis osaluse kohta on väga positiivne. Suhtluses ametiisikutega on isik positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest nähtuvalt toetav lähivõrgustik. S.U toetab igati tema elukaaslane G. H. , kellega tal on ka ühine poeg. Samuti kasvatab kinnipeetav elukaaslase poega. S.U on väga head suhted ka oma päritoluperega. Isiku õe sõnul on kõik lapsed üksteise jaoks olemas, peres on viis last, ühiselt tähistatakse tähtpäevi. Ka kinnipeetava ema selgitab, et pere on kokkuhoidev ning õde ja ema on kinnitanud, et kui S.U üritab alkoholi tarbimisest loobuda, ollakse toeks. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi tarbimine. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarvitamisest. Isik on kinnitanud, et on valmis alluma sõltuvusravile ja kavas oli vabanemisel ka ise ravile minna. On positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning tal on soov konkreetset riski maandada ja loobuda alkoholi tarbimisest. Seetõttu on põhjendatud määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 7 lisakohustus alluda sõltuvusravile, et täiendavalt toetada isiku soovi loobuda alkoholi tarvitamisest. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda S.U-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt ning pühendub perele. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise

valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.