lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-4296/32

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-4296/32
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1674
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-4296/24Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja04.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-17-4296

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2018, Tallinn

Kriminaalasja number

1-17-4296

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Urmas Reinola ja Sten Lind

Kriminaalasi

Aleksei Vtorovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 4. jaanuari 2018. a otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kannatanu A. Š valitud esindaja Olga Losseva

Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri Jaanhold

Süüdistatav

Aleksei Vtorov isikukood 39303280853, elukoht XXX, ei tööta, karistatus puudub

Kaitsja

Valitud kaitsja Vladimir Kolga

Kannatanu

A. Š

Kannatanu esindaja

Valitud esindaja Olga Losseva

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

ringkonnaprokurör

Ülle

RESOLUTSIOON

1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 4. jaanuari 2018. a kohtuotsus Aleksei Vtorovi süüdistusasjas KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Apellatsioon jätta rahuldamata.
3.Mõista Eesti Vabariigilt Aleksei Vtorovi kasuks välja 200 (kakssada) eurot valitud kaitsjale Vladimir Kolgale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
4.Kannatanu A. Š valitud esindajale Olga Lossevale apellatsioonimenetluses makstud tasu 550 (viissada viiskümmend) eurot jätta kannatanu A. Š kanda.

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse advokaadi vahendusel Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksei Vtorov anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 1. juunil 2016 kella 16 paiku Tallinnas XXX maja trepikojas lõi oma endisele elukaaslasele A.B le ühe korra rusikaga vastu paremat õlga, surus ta vastu seina ja pigistas käega kaelast. Samuti pigistas ta teda kaelast sama maja ees. Oma tegevusega tekitas A. Vtorov kannatanu A.B le füüsilist valu ning tervisekahjustusi, s.o marrastusi ja verevalumeid. Eeltooduga pani A. Vtorov toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Harju Maakohtu 4. jaanuari 2018. a otsusega mõisteti A. Vtorov süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süü tõendamatuse tõttu õigeks ning taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks kannatanu (endise nimega B) ja O.S suhtes jäeti läbi vaatamata. Valitud kaitsjale makstud tasu 1220 eurot jäeti riigi ning kannatanu valitud esindajale Olga Lossevale makstud tasu 1250 eurot kannatanu kanda. Maakohus märkis kokkuvõtvalt järgmist. Tegemist on nn sõna-sõna vastu olukorraga. Tõendatud on, et kannatanu A. Š kehavigastused esinesid. Puuduvad aga tõendid selle kohta, et need kehavigastused oleks tekitanud süüdistatav A. Vtorov. Kohus tunnistas kannatanu A. Š ja tunnistaja I. K ütlused usaldusväärseteks, sest need ei ole kooskõlas teiste kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ega eluliselt usutavad. Kohus võttis kannatanu ja tunnistaja ütluste hindamisel arvesse ka asjaolu, et nad on olnud varem süüdistatavaga lähedastes suhetes. Tunnistaja N.Š ütlused tunnistas kohus lubamatuks tõendiks ja jättis tõendite kogumist välja, sest ise ta sündmust pealt ei näinud, vaid oli saanud juhtunust teabe kannatanu A. Š ütluste kaudu. Kannatanu tervisekaardi andmed ei tõenda, et need kehavigastused põhjustas süüdistatav. Kuna kohtul ei kujunenud sisemist veendumust, et kannatanule põhjustas kehavigastused süüdistatav, siis tõlgendas kohus kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks ja mõistis ta esitatud süüdistuses õigeks. Kohus märkis oma otsuses sedagi, et kannatanu tütrele kehavigastuse tekitamises ei ole A. Vtorovile süüdistust esitatud.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kannatanu A. Š valitud esindaja Olga Losseva, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja A.Vtorovi süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Lisaks sellele kohaldada lähenemiskeeldu kannatanu A. Š ja tema tütre suhtes ning mõista süüdistatavalt välja kannatanu esindaja tasu kokku 1800 eurot (1250 eurot kohtueelsel uurimisel ja maakohtus ning 550 eurot apellatsioonimenetluses osalemise eest). Apellatsioonis refereeritakse maakohtu seisukohti ja nenditakse, et need ei ole õiged. Apellandi hinnangul on kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil kogutud tõenditega tõendatud, et kannatanule ja tema tütrele tekitas kehavigastused süüdistatav A. Vtorov. Kehavigastuste olemasolu on tõendatud tervisekaardi kannetega ja kannatanu A. Š ning tunnistaja I. K ütlustega. Asjaolu, et ülejäänud tunnistajad konflikti ei näinud ei tõenda, et selline sündmus ei ole aset leidnud. Kohus arvestas põhjendamatult süüdistatava A. Vtorovi ennast õigustavate ütlustega. Oma menetlusseisundi tõttu on süüdistataval õigus anda ükskõik milliseid ütlusi. Tegelikult oleks pidanud kohus tunnistama tema ütlused ebausaldusväärseks. Kogutud

2(5)

tõenditega on tõendatud ka see, et A. Vtorov tekitas kehavigastuse kannatanu tütrele O. S-le

4.Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 31. maist 2018 määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti KrMS 331 lg 11 p 2 kohaselt kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 7. juunini 2018.
5.Määratud tähtajal esitas kannatanu esindaja apellatsiooni kohta oma seisukoha kaitsja Vladimir Kolga, kes taotleb jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kaitsja hinnangul on maakohus küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et A. Vtorobi süü ei ole tõendamist leidnud ning mõistis ta õigeks. Kaitsja refereerib kohtuotsuse ja apellatsiooni põhjendusi ja leiab, et kannatanu apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna. Kaitsja on esitanud apellatsioonivastuses taotluse hüvitada A. Vtorovile kohtueelses menetluses ja maakohtus kantud õigusabikulud summas 1220 eurot ning apellatsioonimenetluse kulu 500 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, kannatanu valitud esindaja apellatsiooni väidetega ja süüdistatava valitud kaitsja vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et apellatsiooni väited maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas seisukohal, et apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine uues kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. KrMS § 342 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (vt näiteks
20.novembri 2017. a otsuse nr 1-16-6115 p 28. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes valdavas osas vaidlustatud otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata. Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist. 6.2 Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kannatanu A. Š kehavigastused esinesid. Selle vastu ei vaidle ka süüdistatav. Maakohtus käis vaidlus vaid selle üle, kes kannatanule need kehavigastused tekitas. Maakohus leidis, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et need kehavigastused tekitas süüdistatav A. Vtorov. Kohtukolleegiumi hinnangul puuduvad kannatanu valitud esindaja apellatsioonis veenvad põhjendused, miks tuleb süüdistusversiooni pidada eluliselt usutavamaks kui kaitseväiteid kuriteosündmusest. Apellatsioonis tsiteeritakse vaid kohtuotsuse motiive, kuid apellatsiooni väited kohtutukolleegiumi hinnangul neid ümber ei lükka. Märgitakse vaid paljasõnaliselt, et apellant nendega ei nõustu.

3(5)

Kohtukolleegium leiab, et nii kannatanu valitud esindaja apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja süüdimõistva otsuse tegemiseks. Maakohtu otsuses on järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks A. Vtorov talle esitatud süüdistuses õigeks mõistetakse. Kohtuotsuse lehekülgedel 9-10 on maakohus veenvalt selgitanud, miks ta kannatanu A. Š ja tunnistaja I.K ütlused ebausaldusväärseks tunnistab ning süüdistatava A. Vtorovi ütlustega arvestab. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et kannatanu valitud esindaja maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist. Maakohus on hinnanud kõrvaldamata kahtlused põhjendatult süüdistatava kasuks ja ta esitatud süüdistuses õigeks mõistnud. Maakohus on seejuures põhjendatult viidanud KrMS § lg-le 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 6.3 Eeltoodut arvesse võttes leiab kohtukolleegium, et kannatanu valitud esindaja taotlus kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega A. Vtorovi süüditunnistamiseks ja karistamiseks süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi põhjust ei anna.

7.Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. 7.1 Kannatanu A. Š valitud esindaja O. Losseva esitas koos apellatsiooniga taotluse mõista süüdistatavalt A. Vtorovilt välja kannatanu esindaja tasu kokku 1800 eurot (1250 eurot kohtueelsel uurimisel ja maakohtus ning 550 eurot apellatsioonimenetluses osalemise eest). Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse A. Vtorovi suhtes muutmata, siis jääb muutmata apelleeritud kohtuotsus ka osas, millega jäeti kannatanu valitud esindaja tasu (kohtueelsel uurimisel ja maakohtus osutatud õigusabi eest) summas 1250 eurot tema enda kanda. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse A. Vtorovi suhtes muutmata, s.o teeb tema suhtes KrMS § 337 lg 1 p-s1 nimetatud lahendi, siis jääb kannatanu valitud esindajale O. Lossevale apellatsioonimenetluses makstud tasu summas 550 eurot kannatanu A. Š kanda. 7.2 Süüdistatava A. Vtorovi valitud kaitsja V. Kolga esitas koos apellatsioonivastusega taotluse hüvitada süüdistatavale õigusabikulud kokku summas 1720 eurot (1220 eurot kohtueelses uurimises ja maakohtu menetluses ning 500 eurot apellatsioonimenetluses). Taotluse kohaselt seisneb apellatsioonimenetluse kulu apellatsiooniga tutvumises ja apellatsioonivastuse koostamises kokku 5 tunni ulatuses. Ühe tööühiku hind on 100 eurot tund.

4(5)

Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse muutmata, siis jääb muutmata kohtuotsus ka osas, millega valitud kaitsjale V. Kolgale makstud tasu summas 1220 eurot tuleb KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitada riigil. Seega on kaitsja taotlus selles osas asjakohatu. Maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse vaidlustas ringkonnakohtus kannatanu esindaja. Kaitsjal on õigus esitada vastuväiteid apellatsioonile, mida valitud kaitsja käesoleval juhul ka tegi. Kohtukolleegiumi hinnangul on süüdistatava valitud kaitsja taotlustes märgitud toimingud õigusabi osutamiseks vajalikud, kuid nende tegemiseks kulunud aeg põhjendatud vaid osaliselt. Kohtukoosseis ei vaidlusta kaitsja poolt esitatud ühe tööühiku hinda. Kaitsja apellatsioonivastus koosneb peamiselt maakohtu kohtuistungi protokolli, maakohtu otsuse ja apellatsiooni refereerimisest, mistõttu apellatsiooniga tutvumiseks ja apellatsioonivastuse koostamiseks kulunud aeg 5 tundi ei ole kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud. Kohtukolleegium määrab valitud kaitsjale makstud mõistlikuks tasuks 200 eurot, s.o kahe töötunni eest. Menetluskulu, mis menetlusosalisel tekkis tingituna teise menetlusosalise põhjendamatust apellatsioonist, peab hüvitama riik. Kuna ringkonnakohus ei menetlenud kriminaalasja mitte süüdistatava ega tema kaitsja, vaid kannatanu valitud esindaja apellatsiooni alusel, siis kohtukolleegium mõistab Eesti Vabariigilt A. Vtorovi kasuks välja 200 eurot valitud kaitsjale V. Kolgale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

8.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
4.jaanuari 2018. a kohtuotsuse A. Vtorovi süüdistusasjas KarS § 121 lg 2 p 2 järgi muutmata ja kannatanu valitud esindaja apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20261-26-5865/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5402/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja