Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Märt Kivipõllule katseajaks KarS § 75 lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal lisakohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 74 sätete alusel määratud katseaja ja KarS § 75 sätestatud kontrollnõuete kehtimise algust arvata kriminaalasjas nr 1-17-7897 Tartu Maakohtu otsuse kuulutamisest s.o alates 27.09.2017.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Märt Kivipõld toime pannud kuriteona narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise katse. Nimelt tellis Märt Kivipõld eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal kuid enne 19.05.2016 internetikeskkonna vahendusel Kanadast Eesti Posti teenust kasutades narkootilist ainet marihuaanat. Narkootilise

aine tellis ta enda elukoha aadressilexxxxx x-x xxxxxxxxx. Nii saabus 19.05.2016 Märt Kivipõllu nimele ümbrik, mis avati kontrolliks Eesti Posti kirja- ja tolliteenuste osakonnas (Pallasti 28 Tallinn). Ümbrikus oli hõbedases pakendis omakorda läbipaistev pakend, milles 27,78 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), mille THC sisaldus 18%. Kuritegu jäi lõpule viimata Märt Kivipõllu tahtest olenematutel põhjustel, nimelt leiti ja võeti tellitud narkootiline aine tolliametnike poolt teostatud rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus ära. Marihuaana (kanep) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alates 13.05.2016 kehtima hakanud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Marihuaana puhul loetakse suureks koguseks 7,5 g. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 3 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus 27.09.2017 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, saades liitkaristuseks vangistuse 3 aastat. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetav vangistus jäetakse täielikult Märt Kivipõllu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Märt Kivipõllule katseajaks KarS § 75 lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal lisakohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 74 sätete alusel määratud katseaja ja KarS § 75 sätestatud kontrollnõuete kehtimise algust arvata kriminaalasjas nr 1-17-7897 Tartu Maakohtu otsuse kuulutamisest s.o alates 27.09.2017. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni kümneaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusest nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1250 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Märt Kivipõllu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 30 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 84 eurot (ekspertiisiakt nr 16E-AN0748, 18.08.2016, tl 9). KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 1 alusel on menetluskulud kohustatud hüvitama Märt Kivipõld. Märt Kivipõldu on pärast käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist karistatud kohtu poolt samalaadse kuriteo eest ning 27.09.2017 Tartu Maakohtu otsusega on temalt mõistetud välja ka sundraha esimese astme kuriteole vastavas määras. Neid kriminaalasju oleks saanud ja pidanud arutama ühises menetluses, kuid antud kriminaalasjas sai M. Kivipõld kahtlustatava staatuse alles 15.03.2018 kahtlustatavana ülekuulamisel. Seega eelmise kohtuotsuse tegemise ajal ei olnud menetlejale teada, et M. Kivipõllu suhtes on veel menetluses teine kriminaalasi, mistõttu neid asju ei ühendatud ühisesse menetlusse. Samas ei tohiks see isiku olukorda raskendada materiaalses mõttes, et temalt mõlema asja menetluse raames mõista välja sundraha. Eeltoodust tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha täies ulatuses riigi kanda, määrates, et Märt Kivipõld on kohustatud riigituludesse hüvitama menetluskulud kogusummas 114 eurot. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 114 eurot: riigi õigusabi tasu 30 eurot ja ekspertiisitasu 84 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Kohtu muud põhjendused

Kriminaalasja juures olev asitõend: ümbrik koos hõbedase ja läbipaistva kilepakendiga, mis asuvad kriminaaltoimiku juures, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Vastavalt KarS § 83 lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 83 ja 191 alusel ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeerida ja hävitada süüteo vahetuks objektiks olnud narkootiline aine - 27,78 grammi marihuaanat, mis on hoiul EKEI-s (tl-d 7-8). KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.